MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS

1. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: a) bartermajandus b) raha asendamine ($-seerumine) RAAMAT Ebaef- ektiivne KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- vahend Arves- tusühik Akumulatsiooni ja laenamise vahend Raha kui kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend Raha kui hüvistes sisaldu- va kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajasta- vate hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulat- siooni ja laenamisevahend 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. Paberraha MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha võib esineda väga erinevates vormides: Kauprahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALL Sümbolrahad: Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: EMITEERIB KESKPANK RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); b) konverteeritavat valuutat; c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK RAHABAAS Emiteerib keskpank Raha emissioon – paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale RESERV EURO 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD b) UJUV % E H Rahal on 2 hinda INTRESS KURSS RAHAGA MÕÕDETAKSE ÜLDINE HINNATASE a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r) a) NOMINAALNE b) REAALNE Valuutakurss (E) – hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes Vabalt ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras Kurss (E) on reservide suhe rahabaasi: Näitab, mitu koduse raha ühikut tuleb maksta reservvaluuta ühiku eest EEK RAHABAAS E Fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidu- nud koduse rahaväärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega EURO RESERV Reguleeritult ujuv valuutakurss – rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Intress (%) e. kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest Nominaalintress(i)– rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind Reaalintress (r)– saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR Kapitali hinda mõjutavad: tootmisvõimalused, tarbimise/säästmise eelistamine, risk, Inflatsioon. Kõrgete intressimäärade tulemusena: suurenevad institutsioonide kapitalihankimisega seotud kulud; investorid lähevad aktsiaturult üle obligatsiooniturule; intressimäärade tõus viitab majanduse üldisele langusele, sest enam ei saa vastu võtta madala tulususega projekte. 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks(THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA PAKKUMINE RAHA KÄIBEKIIRUS ÜLDINE HINNATASE REAALTULU ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja reealse SKT suurusega 90,0% 75,0% 60,0% 45,0% 30,0% 15,0% 0,0% 2002 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 progn. 89,8% 47,7% 29,0% 23,1% 11,2% 8,2% 3,3% 4,0% 5,8% 5,6% THI Joonis 10.4. Inflatsioon Eestis 1993–2002, ESA andmed 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. 7% 6% 5% 4% 3% MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS 2% 1% 0% 01.99 04.99 07.99 10.99 01.00 04.00 Euroala HICP Eesti THI vahe 07.00 01.01 04.01 07.01 01.02 07.02 10.00 10.01 04.02 10.02 Joonis. Eesti ja euroala inflatsiooni võrdlus, 1999-2002 Allikas: Eesti Pank Kõik kokku ... ilma toidu ja kütuseta ... ja admin hindadeta 7,0% 6,5% 6,0% 5,5% 5,0% 4,5% 4,0% 3,5% 3,0% 2,5% 2,0% 01.00 03.00 11.00 01.01 11.01 01.02 03.02 05.00 07.00 09.00 03.01 05.01 07.01 09.01 05.02 07.02 09.02 Joonis. Toidu ja kütuse mõju inflatsioonile Eestis, 2000-2002 Allikas: Eesti Pank 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist. Olulisemad tulemused saab kokku võtta järgmiselt: kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk; ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele; ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid; sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks; finants- ja kindlustussektori veelgi tugevam globaliseerumine. Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevadnegatiivsed küljed: eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust. Seda on veelgi süvendanud selle kursi langus USA dollari suhtes; tugevalt asümmeetrilised majandusprobleemid vajavad sageli väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majandus- poliitika sageli ei võimalda; praeguste natsionaalpankade erinevatest mudelitest tulenev vastuolu ühise rahapoliitika elluviimisel; valitseb strukturaalne tööpuudus; uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme; hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni. 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS 100% Reservi määr ?% 10% Aeg t0 Pangandussüsteem Pank– finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõt- mise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol Panga funktsioonid: Klientide raha hoiustamine Laenu andmine ja inves- teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum– tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga Laenud LISA- RESERV Invest-d KOHUST. RESERV Joonis. Reservimäär ja raha usaldus Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika – Hoiustajad võtavad raha pangast välja ja pank läheb pankrotti 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand Põhivara (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss Panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

10. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Keskpanga majanduslik roll Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU * REAALSE SKT OPERATSIOONID KASV • RAHAPAKKUMINE * DISKONTOMÄÄR * STABIILSED * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT HINNAD RESERVIMÄÄR • PANGARESERVID * MADAL * OPERATSIOONID • KURSS TÖÖPUUDUS VÄLISTURUL {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT} KONTROLLIVAHENDID VAHETU EESMÄRK KAUGEM EESMÄRK 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

11. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Joonis. Eesti Panga eesmärgid ja rahapoliitilised vahendid Tugevdada nii siseriiklikku kui rahvus- vahelist usaldust Eesti raha ja rahasüs- teemi püsivuse ning terviklikkuse vastu Eesti Panga missioon 1. Eesto krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel; 2. Eesti pangasüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine; 3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ning arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas; 4. Ühiskonna sularahanõude rahuldamine. Eesti Panga peaeesmärgid Joonis. Pankade arvu vähenemineEestis Allikas: Eesti Pank 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

12. MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Kaup AS MÜÜJA AS OSTJA - raldus Maksekor Raha Maksekorraldus TUULEPANK ÕNNEPANK Raha Raha EESTI PANGA ARVELDUSKESKUS TUULEPANK arve “+” ÕNNEPANK arve “ – ” Aktiva Passiva 1. Reservid: Kohustused sularaha, 1. Erasektori nõude- ehk tšekihoiused deposiit keskpangas 2. Laenud: 2. Säästu- ja tähtajalised hoiused lühiajalised laenud, 3. Muud kohustused: hüpoteegid, s. h. välisvaluuta hoiused, teised muud (laenud teistele pankadele) kohustused teiste pankade ees, 3. Investeeringud (W-paberid) võlgnevused keskpangale 4. Välisvaluuta (s. h. hoiused välis- Omakapital pankades) 5. Põhivara 4. Omand (s. h. jaotamata kasum) Aktiva KOKKU: Passiva KOKKU: Kommertspangad Kommertspankade pakutavad olulisemad teenuste valdkonnad: hoiustamine; laenamine; maksete teostamine. Joonis 10.6. Pankadevaheline maksekorraldus Tabel. Tüüpilise kommertspanga bilanss. 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL