1 / 25

Eesti majanduse väljavaade ja ühinemine euroalaga

Eesti majanduse väljavaade ja ühinemine euroalaga. Märten Ross 2. juuni 2010. Teemad. Eesti majanduse väljavaated lähiajal Milleks on meile eurot vaja? Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti kriteeriumid Üleminek uuele vääringule.

sol
Download Presentation

Eesti majanduse väljavaade ja ühinemine euroalaga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti majanduse väljavaade ja ühinemine euroalaga Märten Ross 2. juuni 2010 28. aprill 2010

  2. Teemad • Eesti majanduse väljavaated lähiajal • Milleks on meile eurot vaja? • Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti kriteeriumid • Üleminek uuele vääringule 2. juuni 2010

  3. Maailmamajandus on taastumas, aga taastumise aeg ja kiirus pole selge 2. juuni 2010 3 Märten Ross

  4. Kasvu taastumine põhineb ekspordil Lähiajal võime näha heitlikke näitajaid, millest ei tasu teha pikaajalisi järeldusi kasvuvõimekuse kohta 2. juuni 2010

  5. Lähiajal sõltub kasv peamiselt kasutamata ressursi taasrakendamisest 2. juuni 2010

  6. Välismajanduse taastumise kulg mõjutab oluliselt ka Eestit 2. juuni 2010

  7. Tööturg kosub aeglasemalt 2. juuni 2010

  8. Tööturuolukord pidurdab hinnasurvet 2. juuni 2010 8 Eesti Panga majanduskommentaar

  9. Eelarve tasakaalustamine on vajalik majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks • Kulupoliitika eeldused • 2010. aastal vastavalt eelarvele • 2011. aastal arvestatud kulude külmutamisega (v.a intressikulud, töötukassa kulud, ELi rahadega seotud kulud jms) • 2012. aastal suurenevad lõpptarbimine ja investeeringud SKPga samas tempos 2. juuni 2010

  10. Milleks on meile eurot vaja? 10

  11. Euro on Eesti majanduse jaoks toetav tegur • Väikeriigi jaoks tähendab valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu • Võrreldes krooniga on euroalal: • Risk järsuks intressitõusuks igal juhul väiksem • Hindade võrreldavus välisturuga igal juhul suurem • Tehingukulud igal juhul väiksemad • Liitudes europiirkonnaga saaks Eesti maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid • Seotud kursi tõttu järgib kroon juba praegu euro väärtust ja selle muutusi • Liitumist toetab Eesti majanduse tihe integreeritus juba praegu euroalaga 2. juuni 2010 11 Märten Ross

  12. Kuid euro suhtes tasub olla realistlik • Euro suurendab keskkonna usaldusväärsust • Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute kulud ja see lihtsustab eksportööride elu • Loodetavasti tugevdab euro konkurentsi, sh kõige problemaatilisematel aladel • Kuid – euro ei tee meie eest ära vajalikke otsuseid: • Eelarvepoliitikat • Õigeid äriotsuseid • Oluliseks saab olema valmisolek jätkata senist majanduspoliitikat jätkusuutlikult 2. juuni 2010 12 Märten Ross

  13. Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti kriteeriumid 13

  14. Maastrichti kriteeriumid I • Euroalaga ühinemise eelduseks on see, et Eesti täidab edukalt Maastrichti lepinguga sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid • Kriteeriumide eesmärgiks on tagada euroala majanduse tasakaalustatud areng ning seeläbi kindlustada Euroopa rahaliidu sujuv toimimine ja stabiilse hinnataseme säilimine • Kriteeriumide täitmist hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. 12. mail avaldatud ülevaadetes tõdeti, et me täidame kõiki kriteeriume ja Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kutsuda Eesti 17-ks euroala liikmeks. 2. juuni 2010 14 Märten Ross

  15. Maastrichti kriteeriumid II • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM IIga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi muuta • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist • Intressimäärad. Rahvusvaluutas emiteeritud vähemalt 10-aastaste riigi võlakirjade intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist • Riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst. Valitsussektori võlg ei ületa 60% SKPst 2. juuni 2010 15 Märten Ross

  16. Üleminek uuele vääringule 16

  17. Eurole ülemineku otsustusprotsess • 12. mail avaldati Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne • 8. juunil kogunebEuroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning arutab Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangute alusel Eesti vastavust eurokriteeriumidele. Samuti konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga • 18. juunil arutabEuroopa Ülemkogu Eesti sobivust euroalale • 13. juulil kogunevEuroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011 2. juuni 2010 17 Märten Ross

  18. Eurole ülemineku ettevalmistused • Eesti eurole ülemineku tehnilist üleminekut koordineerib asjatundjate komisjon (ATK) • ATK on moodustanud valdkondades esineda võivate probleemide kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks 7 töögruppi • Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku, tarbijakaitse, õigusloome, kommunikatsiooni ning kriteeriumide täitmise seire ja arvestuse töögrupp • ATK ja töögruppide koostöös on valminud ja Riigikogus vastu võetud Euro kasutusele võtmise seadus • reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused. • Üleminekuga kaasnevad muudatused on lahti seletatud Europlaanis, leitav avaliku dokumendina www.fin.ee/euro või www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/ 2. juuni 2010 18 Märten Ross

  19. Uue raha kasutuselevõtt toimub järsu üleminekuna • Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (“big bang”), st üleminekuperioodi ei ole • Alates €-päevast kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood • Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha eurodes • Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis 2. juuni 2010 19 Märten Ross

  20. Rahavahetuse peamised põhimõtted • €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks • Hoiused säilitavad oma väärtuse samasugusena nagu nad olid kroonides • Sularahavahetus toimub tähtajatult • Ümberarvestamine €-sse Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga (kinnitab Ecofin juulis) • Eesti krooni kurss olnud juba praegu fikseeritud euroga (1EUR =15,6466 EEK) 2. juuni 2010 20 Märten Ross

  21. Krooni sularaha vahetatakse tähtajatult • Kõik sularahateenuseid osutavad pangakontorid vahetavad kroone eurodeks juba 1 kuu enne (alates 1.12.2010) füüsilistele isikutele • pangatähti • keskkursiga • teenustasuta • jätkatakse väljakujunenud valuutavahetuse formaati, säilitades senise broneerimissüsteemi • kuni 6 kuud pärast €-päeva keskkursiga ja teenustasuta • piiratud kontorivõrguga vahetatakse kuni 12 kuud • Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta 2. juuni 2010 21 Märten Ross

  22. Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu • Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu: • pangakontorid • sularaha­automaadid (ATM) • jaekaubandus • Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48h jooksul • Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu 2. juuni 2010 22 Märten Ross

  23. Suurim väljakutse on uue vääringuga harjumine Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus Alates 1. juulist 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel harjuda uue vääringuga “Aus ümardamine” Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt ühe eurosendi täpsusega “Aus hinnastamine” hea tava ja kokkulepe, millega ettevõtted saavad liituda. Hinnavõrdluste teostamine Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast euro kasutusevõttu 2. juuni 2010 Märten Ross

  24. Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada Euro tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too Raha ühik hinnataset ei määra Euro loob strateegiliselt tausta väiksemaks hinnatõusuks Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3% Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises Seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega, mis kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist Samas peab olema realistlik: kui euro tulek toetab majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus 2. juuni 2010 Märten Ross

  25. Aitäh!www.eestipank.ee http://euro.eesti.ee

More Related