1 / 13

Majandusnäitajad

Rahvusvaheline majandus Gümnaasiumi majandusgeograafia. Majandusnäitajad. Majandusnäitajate teke. 1930  Simon Kuznets NY ülikooli professor (pärast 1930. majanduskriisi) Vajadus ülevaate järele SKT Pole heaolu indikaator Näitab vaid kulutusi, ei näita elu kvaliteeti

hadassah-ware
Download Presentation

Majandusnäitajad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvusvaheline majandus Gümnaasiumi majandusgeograafia Majandusnäitajad

  2. Majandusnäitajate teke • 1930  Simon Kuznets NY ülikooli professor (pärast 1930. majanduskriisi) • Vajadus ülevaate järele • SKT • Pole heaolu indikaator • Näitab vaid kulutusi, ei näita elu kvaliteeti • Mitterahaline tegevus pole kajastatud • Positiivne ka “pahad” tegevused (keskk.saaste)

  3. SKT – sisemajanduse kogutoodang • Mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus ($) Arvutamiseks: • Tootmispõhine • Tulupõhine • Tarbimismeetod

  4. Tootmispõhine • Arvestatakse ainult lõpptarbimiseks nimetatavaid tehinguid • Tootmisetappide vahel olevate toodete hinda arvesse ei võeta Lambakasvataja lõngavabrik kuduja kauplus 0,4  1  2  3 0,6 1 1 • LISANDVÄÄRTUS – eri etappides loodud väärtuste summa  toote müügihind

  5. Tootmispõhine SKT (tähtsamad harud), 2010 milj.eurot Töötlev tööstus 2126 Kaubandus 1575 Avalik haldus, riigikaitse 903 Ehitus 723 Haridus 634 Finantsvahendus 473 Põllumajandus 405 Teised majandusharud

  6. SKT elaniku kohta • Võimalus võrrelda teiste riikidega • 14 404 eurot inimese kohta (2010. a)

  7. SKT arvutamise hädad • Arvestamata jääb turgu mitte läbinud toodang • Taaskasutus ei lähe arvesse • Arvesse lähevad ka halvad kaubad-teenused  riigi heaolu see ei näita • Kõrvalmõjud jäävad arvestamata  reostus, õnnetunne saavutusest jne. • Ainult territooriumil toodetud toodang • Hindade kasv tõstab SKT-d • Hüviste kvaliteeti ei näe

  8. Rahvatulu • Vaatab riigi kodanike tulu aasta jooksul • Arvestab välismaal elavaid kodanikke • Arvab välja riigis töötavad mittekodanikud • Umb. 10 040 eurot inimese kohta (2010.a)

  9. Riigid rahvatulu järgi • Vähim arenenud riigid - 48. tk (Angola, Uganda, Afganistan, Haiti) • Madal RKT • Nõrk inimkapital – toitumine, tervis, haridus • Haavatav majandus – põlm. Ülekaal ja eksport, ebastabiilsus • Energia tarbimine • Loodusvarade kasutamine • Naiste olukord riigis Ametlikud arenguabi saajad Absoluutne vaesus – vähem kui 1,25 USD päevas inimese kohta

  10. Inimarengu indeks • SKT • Keskmine eluiga • Kirjaoskajate arv • Eesti 34. kohal --> • Norra 1. koht • Kongo DV, Niger, Burundi 190.koht

  11. Gini indeks • Ebavõrdsuse mõõtmise indeks • 100 - täielik ebavõrdus • 0 – täielik võrdus • Namiibia – 74,3 - Taani – 24,7 • Komoorid – 64,3 - Jaapan – 24,9 • Botswana – 61 - Rootsi – 25,0 • Columbia – 58,5 - USA - 40,8 • Venemaa – 37,5 - Eesti - 31,3

  12. Fiskaalpoliitika • Valitsuse eelarvepoliitika • sekkumine majandusse tarbimise ja maksude mõjutamise kaudu • Eesmärgiks mõjutada majanduslikku aktiivsust • Vahendid • Eelarvekulutused • Maksupoliitika

  13. Riigi arengut pärsivad: • Konfliktid • Loodusvarad vaesuse kontekstis – seadusetus, eliidi omavoli • Merepiiri puudumine ja viletsad naabrid • Väikeste riikide oskamatu juhtimine

More Related