Eesti töötervishoiu hetkeseis ja arengud

1. Eesti töötervishoiu hetkeseis ja arengud Tallinn, Eesti 2005

2. Töötervishoiuteenuse osutajad ja töötervishoiuspetsialistid • Tervishoiuametis on registreeritud 44 töötervishoiuteenuse osutajat. • Töötervishoiuspetsialiste kokku 133. - töötervishoiuarste – 94; - töötervishoiu õdesid – 29; - tööhügieenikuid – 9 (sh 3 on nii tööhügieenikud kui ka ergonoomid); - ergonoome – 1. • Käesoleval aastal lõpetas Tartu Ülikooli 9 töötervishoiuarsti, alustas õpinguid residentuuris 4.

3. Õdede õpe Projekti „Õdede erialase koolituse arendamine“ struktuurfondide meede 1.1. raames käivitub terviseõe spetsialiseerumine alates 01.01.2006.a

4. Terviseõde • Terviseõenduse spetsialist osutab iseseisvalt ambulatoorselt õendusabiteenust perearstikeskuses, tervisekeskuses, koolieelses lasteasutuses, koolis, töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses jne. ning teeb koostööd perearsti ja teiste tervishoiumeeskonna liikmetega • Terviseõe eriala omandamise ajal on võimalik spetsialiseeruda töötervishoiule.

5. Terviseõde • Lõpetades on üliõpilane teadlik töötervishoiuõenduse erisustest ja olulistest etappidest töötervishoiuõe töös. • Samuti omab üliõpilane põhjalikke teadmisi keskkonnast tingitud ohu- ja mõjutegureist elanikkonna tervisele ja nendest põhjustatud tervisehäirete tekkest.

6. Kursusel käsitletavad teemad: • töötervishoiule esitatavad nõuded seoses eurodirektiividega ja ILO nõuetega; • töötervishoiu korraldus EL riikides, Eestis, töötervishoiumudelid, seos tervishoiuteenustega; • töökeskkonnas esinevad ohutegurid; • riskianalüüs, tegevuskava, töökeskkonna ohutegurite mõõdistamine, standardid; • terviseriskide hindamine töökeskkonnas; • töötajate tervisekontroll; • töötervishoiuteenuse osutamine ettevõttes – koostöö tööandjaga, töötajate nõustamine, osalemine multidistsiplinaarse meeskonna töös;

7. Kursusel käsitletavad teemad: • töötervishoius kasutatavad diagnostika meetodid, tööõnnetused ja isikukaitsevahendite valimine • kutsehaigused, tööst põhjustatud haigused, tööga seotud haigused; • kutsehaiguste loetelu; • kutsekahjustused erinevatest ohuteguritest; • toksikoloogia ja keskkonna saastatuse mõju tervisele; • individuaalne tundlikkus, kutsekahjustuse osa üldhaigestumises; • ravikindlustussüsteem, kutsehaigete ravi korralduse võimalused, vaegurlus kutsehaiguse tagajärjel.

8. 2005. aastal kehtima hakanud õigusaktid • Vabariigi Valitsuse määrus nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“. • sotsiaalministri määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“. • Vabariigi Valitsuse määrus nr 150 „Lõhkematerjali vahetu käitleja ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“.

9. 2005. aastal kehtima hakanud õigusaktid • sotsiaalministri määrus nr 85 „ Päästeteenistujate tervisenõuded ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimise kord“. • Vabariigi Valitsuse määrus nr 257 „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendite vormid“.

10. Hetkel töös olevad õigusaktid • Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja –informaatorite, ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, mis asendab sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse nr 71 „Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord“.

11. Tervishoiuameti töötervishoiu osakond • Tervishoiuameti töötervishoiu osakond on sellel aastal läbi viinud küsitluse rahulolu kohta töötervishoiuteenusega. • Küsitluse eesmärgiks oli selgitada ettevõtete/asutuste rahulolu töötervishoiuteenuse osutajate poolt pakutavate töötervishoiuteenustega.

12. Tervishoiuameti töötervishoiu osakond • Küsitlusest selgus, et ettevõtted/asutused otsivad töötaja tervisekontrolli teostamiseks abi esmajärjekorras töötervishoiuteenuse osutajalt pooltel juhtudel ja töötervishoiuteenuse osutaja on üks valikuist ca 33%-l ja 17%-l otsitakse abi töötaja tervisekontrolli teostamiseks teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt (perearst jne.). • Mis puudutab töötervishoiuteenuse osutaja poolset abi ettevõtete/asutuste töökeskkonna ja riskianalüüsi küsimustes, siis ca 67% -l juhtudest on töötervishoiuteenuse osutaja üks valikuist, kes aitab lahendada töökeskkonnaga ja riskianalüüsiga seotud küsimused asutuses/ettevõttes.

13. Tervishoiuameti töötervishoiu osakond • Keskmine rahulolu hinnang klientide poolt kogetud töötervishoiuteenuse protsessi kvaliteedile oli 4 ja rahulolu tulemuse kvaliteediga s.t. faktilise kvaliteediga oli 3 (hindamise skaala: 1 ei ole üldse rahul – 5 väga rahul). • Täpsemalt leiate nimetatud uuringu kohta informatsiooni Tervishoiuameti kodulehelt www.tervishoiuamet.ee

14. Uus twinning-projekt • Algusjärgus on uus twinning-projekt "Managing Occupational Risks Related to Asbestos" ehk teisisõnu töökeskkonna asbestiriskide ohjamine. • Nimetatud projektile laekus kolm pakkumist: Austrialt, Kreekalt ja Soomelt. • Valiku laekunud pakkumiste seast langetasime tuginedes nii kirjalikele pakkumistele kui saadud suulistele selgitustele. • Pakkumiste seast valisime välja Soome.

15. Uus twinning-projekt • Projekti kestvuseks on planeeritud on 18 kuud • Twinningut hakkab Eesti poolelt vedama TAI

16. Twinning-projekti põhitegevused • Asbesti sisaldavate materjalide uuring. Uuringu tulemusel valmib nimekiri-kataloog nendest asbesti sisaldavatest materjalidest, mis meil on kasutusel. • Radioloogide, töötervishoiuarstide, onkoloogide ja pulmonoloogide koolitamine (sh sihtgrupi terviseskriining: ehitustöölised, laevaehitajad jne). • Üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaania asbesti käsitlevatest regulatsioonidest, asbestiga seonduvat informatsiooni sisaldava veebilehe tegemine. Koolitajate koolitamine ja juhendmaterjalide kirjutamine töötajatele ja tööandjatele. Tulemuseks on üldsuse, töötajate ja tööandjate informeeritus, tööandjatele on kirjutatud juhendmaterjalid asbestiga seotud riskide kohta.

17. Tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse seadus • Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileppe punkti 58 kohaselt tagab valitsusliit tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse finantseerimise. • Seega on uuesti päevakorral vajadus välja töötada tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse seadus (TÕKS).

18. Miks on TÕKS-i vaja? • Säilitada tööealist elanikkonda töövõimelisena ning kaitsta finantsriski eest seoses kutsehaiguste ja tööõnnetustega. • Luua süsteemi, mis looks ettevõtjale motivatsiooni töökeskkonna parandamiseks ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kohustused ja karistused.

19. TÕKS-i eesmärgid • Vähendada läbi efektiivse ennetustegevuse tööõnnetuste ja kutsehaiguste teket ning hoida seeläbi arstiabi jm meetmeid mittevajavate töövõimeliste inimeste arv võimalikult kõrgel. • Tagada kõigile kindlustatutele tööõnnetuse või kutsehaiguse korral ühetaoline kindlustuskaitse ja kahju hüvitamine. • Aidata kaasa kannatanute või haigestunute tööellu naasmisele erinevate rehabilitatsioonimeetmete abil.

20. Töötervishoiu probleemid mis vajavad lahendust • Töötervishoiuarsti poolt eriseaduste alusel täidetav mahukas dokumentatsioon vajab elektrooniliseks muutmist ja e-terviselooga seotuse võimaluste analüüsi • Tööst põhjustatud haiguste, kutsehaiguste ja tööõnnetuste statistika parandamine • Kutsehaiguste diagnoosimise rahastamine Eesti Haigekassa poolt

21. Ajakiri “Eesti Töötervishoid” • Vaatamata vahepealsetele raskustele jätkab ajakiri „Eesti Töötervishoid“ ilmumist OÜ Lege Artis kaasabil. • Käesoleval aastal on kokku ilmunud juba kolm ajakirja numbrit. • Ajakiri „Eesti Töötervishoid“on heaks töötervishoiu ja tööohutusalase informatsiooni allikaks tööandjale ja töötajale.

22. Tänan tähelepanu eest!