E-toimik – Ülevaatlikult ja kiirelt VtMen TG 19.10.2006.a. Siseministeerium

1. E-Toimik tutvustus Väärteomenetluse töögrupile 19.10.2006.a. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Karl Laas

2. E-toimik – Ülevaatlikult ja kiireltVtMen TG 19.10.2006.a. Siseministeerium

3. Riigiasutused kaaluvad Skype’i kasutamist (29)30.05.2005 00:01 -----------------------------------------

4. Mis on E-toimik? • Integreeritud menetlussüsteem • Millega seda võrrelda? • Miks seda vaja on?

5. Mis juhtub? • Kodanik siseneb internetti, tutvub talle väärteomenetluses koostatud otsusega ning maksab trahvi või vaidlustab otsuse kohtus. • Prokurör läheb kohtumajas kohtuniku kabinetti, võtab riiulilt talle vajaliku toimiku ja lisab sinna süüdistuskokkuvõtte täiendused ning taotluse süüdistatava vahi alla võtmiseks. Ta jätab kohtuniku sekretärile teate, et ta esitas lisadokumendid. • Advokaat jalutab kohtuniku riiuli juurde, võtab sealt toimiku, kust otsib viimati toimunud kohtuistungi protokolli ja tõmbab maha kolm lõiku. Lahkudes ütleb kohtuniku sekretärile, et ta ei ole nendega nõus ja palub need lõigud protokollist kustutada.

6. Mis on E-toimik? • Integreeritud menetlussüsteem ühendab eneses senised asutuste sisesed infosüsteemid ning muudab olemasolevad andmed kasutatavaks seotud osapooltele • E-Toimik jagab infot menetluste ja nendega seotud isikute ning dokumentide kohta • E-Toimik võimaldab säästa aega dubleerivast andmesisestusest • E-Toimik võimaldab operatiivset infovahetust menetluste ja seotud isikute kohta

8. Mida teevad klientsüsteemid? • E-Toimikut moodustavad süsteemid saavad toimiku kasutajaliidesteks ühe asutuse või organisatsiooni siseselt • Näiteks KRMRist saab PROXIS, mis on prokuröri töökesskond kriminaalasjade menetlemiseks • KIS on ja jääb kohtumenetluse infosüsteemiks kohtu sisese menetluse teostamiseks • Info, millel on rohkem tarbijaid kui üks asutus ja selle infosüsteem, talletatakse tsentraalses E-Toimikus • E-Toimiku teema on liidestused erinevate infosüsteemide vahel – jääb ära vajadus sidustada eraldiseisvaid infosüsteeme (Rahvastikuregister, MTA infosüsteem jne.)

9. Dokumendid Metainfo Objektid Toimingud Isikud Menetlejad Sündmused Asjad Menetlused E-Toimik Õigused Haldurid Arhiiv Isikud Kohustised Esindajad Logid Menetlejad

10. Dokumendid Metainfo Toimingud POLIS KRMR Menetlejad Sündmused Asjad Menetlused E-Toimik KIS Muu IS Kohustised Esindajad Isikud Menetlejad AET VangIS KrhIS TäitIS SAP

11. Seotud osapooled

12. Menetlusprotsess õiguskaitse valdkonnas

13. Klientsüsteemide ühisosa

15. E-Toimiku ja klientsüsteemide arenduste eristamispõhimõtted • E-Toimiku koosseisus arendused, millest saab ärikasu rohkem kui üks organisatsioon • E-Toimiku koosseisus arendused, mis tagavad klientsüsteemide omavahelise suhtlusvõime • E-Toimikus hoitakse üksnes neid andmeid, millel on mitu kasutajat organisatsioonide või menetluse osapoolte lõikes • E-Toimiku arenduste hulka kuuluvad infoedastus ja vastuvõtuteenused välistest registritest ja infosüsteemidest • E-Toimiku koosseisus (kooskõlastatud) uued arendused, millest potentsiaalselt saavad kasu mitu klientsüsteemi või kasutajagruppi – otsus alates mis hetkest arendused otse E-Toimikusse

16. Nõuded klientsüsteemide arendamisele • Tagada valmisolek info vastuvõtuks • Klientsüsteemid peavad omama operatiivtööks vajalikke liideseid – kasutajad peavad saama loogiliselt eristada olemasolevat infot ja E-Toimiku vahendusel laekunud uut informatsiooni. • Tagada valmisolek info edastamiseks • Klientsüsteemide tellijad peavad piiritlema info, mis E-Toimikusse edastatakse – millal, mis asi millise lisainfoga, kuidas? • Teenuse/toimingu põhine arendus

17. Mis tegelikult juhtub? • Kiire infovahetus menetlusosaliste vahel • Ühte infot kasutavad mitu asutust • Sääst organisatsioonis/organisatsioonides • Infovahetus ja päringud on kergesti kättesaadavad • Arendus on odav

18. Organisatsioon Ministrite komisjon Juhtgrupp Koordineeriv üksus RIK Õiguskaitse IS osakond Tsiviilmenetluse töögrupp Haldusmenetluse töögrupp Süsteemiarenduse töögrupp - IT Väärteomenetluse töögrupp Halduse töögrupp IT ja õigusloome Kriminaalmenetluse töögrupp

19. Juhtgrupp • muutmiseks esitatud õigusaktide toetamine läbivaatamisel; • valmistab ministrite komisjonile ette arendamise ja rakendamise tegevuskava; • teeb ministrite komisjonile ettepaneku vajalike eelarvevahendite planeerimiseks riigieelarves; • kontrollib eelarvevahendite sihtotstarbelist kasutamist; • korraldab vajalike infosüsteemide liitmist menetlusinfosüsteemiga E-Toimik; • kinnitab tellija lähteülesanded, tehnilised detail-lähteülesanded, tehnoloogilised standardid ja klassifikaatorid; • korraldab asutustevahelist suhtlemist ja projektide juhtimist; • tagab menetlusinfosüsteemi E-Toimik rakendumise.

20. Koordineeriv üksus • projektiplaanide koostamine; • projekti finantsplaani koostamine; • töögruppide vahelise kommunikatsiooni korraldamine; • olulisemate kokkulepete protokollimine; • projekti dokumenteerimine; • projekti keskkonna administreerimine; • ministrite asjatundjate komisjoni ja juhtgrupi asjaajamise teenindamine

21. Protsessi ja õigusloome töögrupid • formuleerib oma valdkonnas E-Toimiku lähteülesande lähtuvalt kasutaja vajadustest, s.h. kirjeldab andmete koosseisu ja seosed, tööprotsessi ning muu funktsionaalsuse; • kaardistab menetlusinfosüsteemi E-Toimik puudutava seadusandluse; • koostab tegevuskava õigusaktide muutmiseks ja töötab välja muudatusettepanekud; • korraldab menetlusinfosüsteemi E-Toimik rakendamise Kohtutes, Prokuratuuris ja Politseis või teistes uurimisasutustes või kohtuvälise menetleja poolt; • annab juriidilist ja sisulist tuge menetlusinfosüsteemi E-Toimik rakendamise käigus

22. Süsteemiarenduse töögrupp • alamprojektide defineerimine; • nõuete kehtestamine; • detailsete lähteülesannete kirjeldamine lähtuvalt protsessi ja õigusloome töögruppide poolt formuleeritud lähteülesannetele; • E-Toimiku klassimudeli koostamine ja haldamine; • tehnoloogilise arhitektuuri koostamine; • E-Toimiku alamprojektide nn auditeerimine (jälgitakse väljakujunenud standardite ja tavade järgmist alamprojektides).

23. Süsteemihalduse töögrupp • E-Toimiku haldusprotseduuride väljatöötamine; • haldusprotseduuride täitmise jälgimine; • andmeterviklikkuse jälgimine ja andmeterviklikkuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamine; • integreeritud menetlusinfosüsteemi E-Toimik edasise arenduse teostamine.

24. Tegevuskava Menetlusinfosüsteemi arendamisel võetakse aluseks järgmine tegevuskava: • 1. Keskse E-Toimiku infosüsteemi loomine, Politseiinfosüsteemi ja Kriminaalmenetluse registri integreerimine E-Toimiku keskkonna ja teenustega kriminaalmenetluse protsessis. Tähtaeg: 1. september 2007. • 2. Politseiinfosüsteemi, Kohtute infosüsteemi ja kohtutäiturite infosüsteemi integreerimine E-Toimiku keskkonna ja teenustega väärteomenetluse protsessis. Tähtaeg: detsember 2007. • 3. Tsiviil- ja halduskohtumenetluse protsesside integreerimine E-Toimiku keskkonna ja teenustega Tähtaeg: detsember 2008.

25. Küsimused õigusloomele • Tagada võimalused menetlusosaliste elektrooniliseks infovahetuseks üle E-Toimiku süsteemi • E-Toimikus olevatele andmetele õigusliku tähenduse andmine • Pabertoimik – kuidas? • Seadusloome kujundamine vastavaks äriprotsesside vajadustele • Digitaalse toimiku raamistiku loomine • Andmekaitse küsimuste lahendamine

26. Tänud!