Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige

1. Intelligentne arvutikasutus (IFI6070)Teema 1: Infoühiskond ja selle liige Peeter Normak

2. Loengu eesmärk Loeng püüab vastata järgmistele küsimustele: • Milline on infoühiskonna olemus? • Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused? • Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes? • Milliseid valdkondi loetakse IT-rakendamise osas prioriteetseteks? • Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud? • Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?

3. Loengu ülesehitus Infoühiskonna määratlus Teadmusühiskonna (TÜ) määratlus TÜ kujunemise põhjused Efektiivseks toimimiseks vajalikud teadmised ja oskused Tööprotsesse toetavad IKT vahendid TÜ tööprotsessid Teadmiste ja oskuste omandamise vahendid Prioriteetesed IKT rakendusvaldkonnad Teadmiste ja oskuste kujundamise mudelid

4. Diskussioon Mida te mõistate mõiste infoühiskond all?

5. Infoühiskonna määratlus Infoühiskond (Information Society) on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele. Informatsioon määratletakse kui mingi edastatav teave. Mõiste informatsioon tähendusi: • tunnetuslik: mingite signaalide jada (näiteks kosmosest) • esituslik: objekti kirjeldus mingil viisil (näiteks mudelauto või DNA-ahel) • formaalne: sümbolite jada (omades ehk ka teatud struktuuri - süntaksit) NB! Informatsioon ei pruugi omada ühest tähendust, s.t. ei pruugi olla üheselt interpreteeritav.

6. Teadmine ja teadmus Informatsiooni, mida on interpreteeritud mingis konkreetses kontekstis, nimetatakse teadmiseks (knowledge). Näide: sümbol “V” on informatsioon; rooma number V, mis väljendab õunte arvu korvis, on teadmine. Näide: jada “TTAGGG” on informatsioon; jadaga “TTAGGG” määratud lõik inimese DNA-ahelas on teadmine. Teadmiste kogumit koos selles kogumis olevate teadmiste vaheliste seostega nimetatakse teadmuseks (knowledge).

7. Teadmusühiskond Ühiskonda, mille toimimine kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel tugineb olulisel määral teadmiste rakendamisele ja analüüsile, nimetatakse teadmusühiskonnaks (Knowledge Society; ka teadmistepõhiseks ühiskonnaks, Knowledge-based Society). Näide: Wikipedia artikkel “Information society” sisaldab 54 korda sõna “knowledge” (1.09.2014) ja vastupidi, “knowledge society” sisaldab 24 korda sõna “information”.

8. Infoühiskonna kontseptsiooni kujunemisest • 1962 Fritz Machlup võttis kasutusele mõiste knowledge industry. • 1969 Peter Drucker: tulevikuühiskonna (nn postindustriaalse ühiskonna) majandus hakkab materiaalsete hüvede tootmise asemel põhinema uue teadmise loomisele. • 1984 Jean-Francois Lyotard: tulevikuühiskonnas saab praktiliselt kogu teadmus IKT vahendite kaudu igaühele kättesaadavaks. • 2000 Manuel Castells võttis kasutusele mõiste network society, rõhutamaks võrgustumist kui infoühiskonna põhitunnust. • Alates 2000 mitmeid erinevaid termineid, sh näiteks informatsiooniline kapitalism (informational capitalism).

9. Järeldus 1 Mõiste infoühiskond all käsitletakse tänapäeval sisuliselt mõistet teadmusühiskond

10. Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?

11. Majanduse olulisim struktuurimuutus Alates 20. sajandi keskpaigast on turgude laienemine põhjustanud muuhulgas selle, et konkurentsivõime säilumiseks on vajalik pidev tootmise täiustamine (innovatsioon). See tõi kaasa teenuste (sh teadmusteenuste) osakaalu kiire kasvu. Näited: • 1960. aastal oli Saksamaal teenuste ja tootmise kogumahud ligikaudu võrdsed; momendil on vahekord 3:1. • IBM kogutuludes tõusis vahemikus 1995…2005 teenuste osakaal 28%-lt 55%-le.

12. Infoühiskonna kujunemise sekundaarseid põhjuseid Sekundaarseid põhjuseid (loetelu ei ole ammendav): • Teenuste pakkumise “kolimine” internetti; Internet on kujunenud globaalseks turundamise instrumendiks. • Toodete ja teenuste kohandumine iga üksiku kliendi vajadusi arvestavalt (co-creation, mass customization). • Horisontaalsete ja hajusate koostöövõrgustike tekkimine (praktika- ja huvikogukonnad, temaatilised võrgustikud, digitaalsed ökosüsteemid jmt). • Uute protsessimudelite ning (järjest suuremal määral teenuspõhiste) ärimudelite kasutuselevõtt. Kõiki neid tegevusi iseloomustavad märksõnad informatsioon/teadmine ja võrgustumine.

13. Järeldus 2 Infoühiskonna kujunemise olulisimateks põhjuseks on tehnoloogia ülikiire areng ja sellega kaasnev majanduse struktuuri ja tööprotsesside muutused

14. Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?

15. Tootmine traditsioonilises ettevõttes • Tooted ja teenused olid ettevõtte-kesksed, tuginedes ettevõtte kompetentsidele ja võimalustele. • Tootmine (eriti masstootmine) oli üldjuhul unifitseeritud, toimudes eelnevalt määratletud tootmisprotsessi kohaselt. • Tootmine eeldas töötajatelt teatud kindlaid (eelnevalt määratletud) teadmisi ja oskusi. • Ettevõttesisene suhtlus (sh teadmuse liikumine) toimus reeglina ülalt-alla põhimõttel; töötajate osalus teadmusloomes oli minimaalne. • Muutuvate keskkonnatingimuste ja uute väljakutsete arvestamine oli vähene.

16. Tootmine tulevikus • Tootmine on tootekeskne, tuginedes kõikide osapoolte kompetentsile. • Tootmine on dünaamiliselt kohanduv, arvestades iga üksiku kliendi individuaalsete vajadustega. • Erinevate vajadustega arvestamine eeldab tarbijate kaasamist ning nendega läbirääkimist. • Proaktiivse teadmusloome, probleemilahenduse ja innovatsiooni kaudu kiire reageerimine muutuvatele vajadustele ja tingimustele. Foto: Juan Pablo Olmo

17. Järeldus 3 Tööprotsessid tulevikus on dünaamilised ning eeldavad erinevate osapoolte pidevat koostööd ja (momendi tingimustest lähtuvalt) optimaalsete lahenduste leidmist

18. Millised on ettevõtete koostööd toetavad olulisemad IKT vahendid?

19. Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability) määratlus Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability – EI): IKT-põhised vahendid ja tehnoloogiad ettevõtete ja organisatsioonide omavahelise ning ettevõttesisese koostöö toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet. Enterprise Interoperability. Research Roadmap (31.07.2006): Euroopa Komisjoni tellitud analüüs, mille alusel määratleti EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi IKT alaprogrammi EI-alased prioriteedid (EL 7.RP projekte täidetakse kuni 2016. aastani). EI veeb: http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_revision_2007-2008_en.htm EL 7. RP IKT alased projektid: http://cordis.europa.eu/fp7/ict/programme

20. EI tegevusraamistiku põhivaldkonnad (“grand challenges”) Publikatsioon Enterprise Interoperability – A Concerted Research Roadmap for Shaping Business Networking in the Knowledge-based Economy, ISBN 92-79-02437-X. http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_en.htm (“Main document”). Koostoime tehnilise tagamise teenused (Interoperability Service Utility, ISU). Koostoimet toetavad veebitehnoloogiad. Virtuaalsete organisatsioonide teadmusalase koostöö vahendid. Koostoime edendamiseks vajaliku teadusbaasi (teoreetiliste aluste) loomine (kontseptsioonid, teooriad, mudelid, meetodid jmt).

21. EI: koostoime tehnilise tagamise teenused Teenused peavad olema väga odavad, kättesaadavad praktiliselt kõikidele ettevõtetele, teatud ulatuses garanteeritud ning ei ole ühegi eraõigusliku üksuse omanduses. ISU (Interoperability Service Utility) peab võimaldama informatsiooni automaatset vahetamist (st arvuti peab informatsioonist “aru saama”), ilma inimese vahetu osaluseta. ISU peab võimaldama ettevõttel lihtsalt luua endale sobiva informatsiooni infrastruktuuri (sh infoobjektide, ontoloogiate ja metaandmete aidad) ja sellele tuginevad teenused. ISU ärimudel: millistele põhimõtetele tuginedes töötada välja ja pakkuda baasteenustele (mis on tasuta) lisanduvaid teenuseid. ISU kasutamise reguleerimine: mil määral ja kas üldse peaks ISU propageerimiseks ja toetamiseks kasutama poliitika instrumente.

22. EI: koostoimet toetavad veebitehnoloogiad Veeb muutub tulevikuettevõtte põhiliseks äri- ja tegutsemisplatvormiks (basic building block); veebitehnoloogiad pakuvad ülihäid võimalusi kasvuks ja kasumi saamiseks. EI operatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldaks kliendil talle osutatava teenuse ise kujundada (teenuste “iseteenindus”). Vahendid olemasolevale veebisisule ja –teenustele tuginedes uute kombiteenuste (mashup technology solutions) loomiseks. Kaugtoimekeskkonna (Web Service Logic Execution Environment, SLEE) loomine, mis võimaldaks ettevõtete ökosüsteemi osaliste poolt üksteise tegevusi tellida/täita (vt ka http://www.digital-ecosystems.org/). Ettevõtetevaheliste kogukondade tegevust toetavad lahendused: teadmushaldus, intellektuaalomandi kaitse, ühisteenuste loomise ja osutamise vahendid jmt.

23. EI: Virtuaalsete org-de teadmusalase koostöö vahendid Skeem Ettevõte -> tooted asendub järjest enam skeemiga Toode -> ettevõtete ökosüsteem (virtuaalne organisatsioon, VO). Efektiivne juhtimistegevus eeldab intelligentseid platvorme, mis võimaldaksid ühishuvidest lähtuvalt koguda ja kasutada asjakohast teadmust. VO kujundamise (st koostööpartnerite määratlemise) vahendid. VO ühise teadmusruumi kujundamise ja haldamise vahendid. Parimate koostööpraktikate aidad. Teadmuse kirjeldamise ja esitamise vahendid. Andmekaevandamise vahendid, seda nii VO kui ka iga üksiku ettevõtte teadmusbaasi täiendamiseks (sh ärilahenduste – business intelligence – osas). Äriprotsesside visuaalse esitamise vahendid.

24. EI: teadusbaas Ettevõtete koostööd toetavate lahenduste väljatöötamine peab tuginema teaduslikult põhjendatud kontseptsioonidele, printsiipidele ja teooriatele; seejuures peab silmas pidama mitte ainult ettevõtete arenguhuve, vaid kogu majanduse ja ühiskonna huve, peab tuginema ka teistes teadusvaldkondades saadud tulemustele. EI teadusbaasi kujundamisel lähtevaldkondade näiteid: süsteemiteooria/keerukusteooria infoteadused teenusteteadus majandusteadused sotsiaalteadused

25. Järeldus 4 Ettevõtete koostööd toetavad IKT vahendid on tulevikus veebipõhised, intelligentsed ja kasutaja vajadustele kohanduvad; reeglina on need vabavaralised

26. Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud?

27. E-oskuste (e-skills) arendamine EL poliitika (“e-Skills for the 21st Century”): http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/ict/e-skills/index_en.htm NB! EK ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat! Thessaloniki resolutsioon (2006): Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tagamiseks on ülitähtis (“crucial”) rakendada pikaajaline töötajate e-oskuste arendamise tegevuskava. Avalik ja erasektor peavad tegema ühiseid jõupingutusi, kujundamaks e-oskuste arendamisel välja põhikoolituse, kutse- ja kõrghariduse ning professionaalse tegevuse ühtne süsteem. Ettevõtted ja poliitikakujundajad peavad süstemaatiliselt propageerima professionaalsuse ja IKT rolli tööviljakuse, tööhõive ja tööperspektiivide suurendamisel. E

28. E-oskuste arendamise põhisuunad E-oskuste tegevuskava (Euroopa Komisjoni teatis 7.9.2007 “E-skills for the 21st century: fostering competitiveness, growth and jobs”) võtmekomponendid (läbiv põhimõte – heade praktikate levitamine): Avaliku ja erasektori koostöö ja ühisalgatused (“Multi-stakeholder partnership”): õppekavade kohandamine, välisspetside värbamine, … Investeerida (nii avaliku kui erasektori poolt) e-oskuste arendamisse, töötada välja e-oskuste raamistikud, mis seoks formaalse ja mitteformaalse hariduse ja sertifitseerimise ühtsesse süsteemi. Propageerida e-oskuste ja IKT elukutsete kaudu avanevaid karjäärivõimalusi (eelkõige õpilaste, vanemate ja õpetajate seas). Töötada välja ja realiseerida e-kaasatuse (e-Inclusion) programm (sh VKE jaoks). N: 30.11-2.12.2008 ministrite konverents Viinis. Elupideva õppe kontseptsioonist lähtuvalt töötada välja ettevõtete töötajatele suunatud e-kursuseid.

29. Kognitiivsuse tasemed Bloomi taksonoomia järgi • Teadmine - riskita reproduktiivne tegevus • Mõistmine - riskiga reproduktiivne tegevus • Rakendamine - tegevus erinevates tingimustes • Analüüs - nähtuste oluliste komponentide määratlemine • Süntees - erinevate komponentide integreerimine uueks kvaliteediks • Hindamine - parima võimaliku tulemuse taotlus Kuni 20. sajandini oli ühiskonna areng suhteliselt aeglane (sisuliselt iseennast reprodutseeriv) ja probleemid lihtsad. Mistahes probleemi lahendamiseks piisas üldjuhul ühest põhiteadmisest; kooliained ja elulised probleemid olid kooskõlas. Kokkuvõtteks: toimetulekuks piisas 1. ja 2. tasemest (“äraõppimisest”). Hariduse olulisimad osapooled - kodu, kool, töökoht - said oma ülesannetega hästi hakkama.

30. Edu võti - probleemilahendusoskused Josh Silverman (Skype endine tegevjuht): kooli põhiülesandeks peaks olema probleemilahen-dusoskuste kujundamine. Probleemide olemus: Hägusad, ebamääraselt defineeritud/tunnetatud. Komplekssed, nende lahendamine eeldab teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest. Dünaamilised, pidevalt muutuvate nõuetega. Erinevate osapoolte poolt erinevalt prioritiseeritud. Indiviidi kompetentsi- piirkond Jaan Valsiner: toetatud tegevuse tsoon (Zone of Promoted Action, ZPA)

31. Probleemide lahendamise võtteid • Abstraheerimine: üldiste seaduspärasuste kindlakstegemine ja nende rakendamine konkreetses kontekstis. • Põhjus-tagajärg analüüs. • Redutseerimine/analoogia kasutamine: probleemi teisendamine probleemiks, mis on lihtsamini lahendatav/analoogline. • Tükeldamine: probleemi jagamine lihtsamini lahendatavateks alaprobleemideks. • Morfoloogiline analüüs: uuritava nähtuse määravate seoste ja ilmingute analüüs. • Ajurünnak: erinevate lahenduste/ideede genereerimine ning nende alusel parima väljaselgitamine. • …. Ühine tunnus: avatud loogiline mõtlemine

32. Avatud loogilise mõtlemise üldskeem Teadmusbaas Lai kontekst Lahendus Kitsas kontekst Tuletusreeglid

33. Järeldus 5 Võime IKT-vahendeid loovalt ja efektiivselt rakendada ning koostööoskus probleemide lahendamisel on üheks infoühiskonnas toimetuleku põhikompetentsiks NB! Oluline on probleemide lahendamisse kaasata kogukonna kollektiivne mõistus ja kogemus!

34. Millised on prioriteetsed IKT rakendusvaldkonnad tulevikus? Diskussioon: miks on neid oluline teada?

35. Allikad • Analüüsid • Strateegiad • Arengukavad • Teekaardid • Võtmeisikute seisukohad • …

36. Analüüsid – näide tulevikuelukutsetest • Virtuaalne sotsiaaltöötaja: Internetipõlvkonnale suunatud sotsiaaltöötaja. • Digitaaljäätmete käitleja: digitaalse info hulk kasvab tohutu kiirusega. Enamik sellest on prügi nii sisu kui suunitluse mõttes, mis tuleb turvalisuse huvides hävitada. • Personaalne andmehaldur: üksikisiku “elektrooniline elu” (kontod, e-kirjad, failid, …) kasvab hõlmamatuks ja vajab korrastamist. • Vanuriteabid: vananev ja füüsiliselt manduvate inimestega ühiskond vajab järjest rohkem tugiisikuid.

37. Analüüsid - Eesti Arengufond Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad: • IKT rakendamine teistes sektorites. Kõrgeima prioriteediga alamsektorid: • IKT rakendamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), • Küberturvalisus • Tarkvara arendamine. • Tervisetehnoloogiad ja –teenused, sh biotehnoloogia ja e-meditsiin • Ressursside efektiivsem kasutamine. Eesti potentsiaal suurim: • Materjaliteadus ja –tööstus • “tark maja” (nii IT-lahendused kui ka efektiivsem ehitamine) • Tervist toetav toit

38. New Media Consortium: Horizon Report 2012* • Momendi peavoolutehnoloogiad: • Mobiilirakendused • Tahvelarvutid • Lähituleviku (2-3 aastat) peavoolutehnoloogiad: • Mängupõhine õpe (Game-based learning) • Õpianalüütika (Learning analytics) • Tuleviku (4-5 aastat) peavoolutehnoloogiad: • Žestide-põhine arvutisuhtlus (Gesture-based computing) • Asjade internet (The Internet of Things) * http://www.nmc.org/pdf/2012-horizon-report-HE.pdf http://www.nmc.org/publications

39. Näited: strateegiad, arengukavad, … • Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Olulisemad märksõnad: • arvuti ja side kõikjaleulatuvus, asjade internet • täiendatud reaalsus (infokihi lisamine teenustele ja rakendustele) • suurandmed, avaandmed, linkandmed  analüütika • kasutajaliidesed • Horizon 2020 – EL teadus- ja arendustegevuse prioriteedid. • Eesti elukestva õppe strateegia 2020* teema “Digikultuuri muutmine Eesti haridusruumi osaks”. • Eesti Arengufond: IT+Finants, IT-Tervishoid, IT+Haridus, * http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

40. Järeldus 6 Enda professionaalse arengu kavandamisel on otstarbekas arvestada valdkonna analüüse, tulevikuvisioone ja strateegiaid.

41. Millised on teadmiste ja oskuste kujundamise mudelid?

42. Tasemeõpe versus probleemipõhine õpe Valdkonnas rakendatavad teadmised ja oskused Ülesande täitmiseks Vajalikud teadmisd ja oskused PhD Magister Bakalaureus Baasoskused

43. Teadmushalduse raamistik* * Töötatud välja OrganiK konsortsiumi poolt ** Enterprise Interoperability. Research Roadmap: “… the Web will in time become a basic building block of future enterprises”. Innovatsiooni- haldus Töötaja- kesksed komponendid Praktikakogukonnad Teadmus- halduse raamistik Strateegiate kohandamine Ettevõtte sotsiaaltarkvara Tehnoloogia- kesksed komponendid Semantilise veebi Tehnoloogiad**

44. Nonaka&Takeuchi teadmusloomemudel

45. Järeldus 7 Teadmiste ja oskuste kujundamise eri aspektide kirjeldamiseks on loodud terve rida eritüübilisi ja eritasemelisi mudeleid

46. Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?

47. CBL kui kompetentsi laiendamise instrument Kiireid lahendusi nõudvatel juhtudel on puuduva kompetentsi saamise kõige efektiivsemaks instrumendiks kogukonnapõhine õpe (CBL). Kogukonnapõhine õpe on kogemuslik õpe, milles käsitletakse tegeliku elu probleeme ning mis toimub koostöös mingi kogukonna teiste liikmetega. CBL põhitunnused: Õpe on proaktiivne - õppijakeskne, enesejuhitud ja probleemorienteeritud. Õpe on situatiivne - õpe toimub samas kontekstis kui õpitut edaspidi rakendatakse. Õpe toimub indiviidi poolt teadmuse konstrueerimise ning tegevuse mõtestamise kaudu. Õppimine teiste kogemustest, nende edu ja ebaedu arvestavalt.

48. Praktikakogukonna näide Praktikakogukonnaks nimetatakse praktikute rühma, keda ühendab ühine elukutse, tegevusala või huviala. Rational Application Security praktikakogukond (Community of Practice) Toetab: • Liikmetel uute oskuste kujundamist • Kogemuse jagamist • Virtuaalse reputatsiooni suurendamist • Personaalse võrgustiku laiendamist • Liikmete osalemist innovatiivsete projektide täitmisel • Ligipääsu ekspertidele.

49. Sotsiaaltarkvara näiteid • Ametialane võrgustumine: LinkedIn • Sotsiaalne võrgustumine: Facebook • Sotsiaalne järjehoidja: Delicious • Ajaveeb: WordPress • Ühine tekstiloome: Google Docs • Viki: Wikimedia • Fotode jagamine: Flickr • Videode jagamine: YouTube • Esitluste jagamine: Slideshare • Heli/video ülekanne: Skype • Virtuaalmaailm: Second Life • …

50. Olulisimad tugisüsteemid • HITSA – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (www.hitsa.ee). • ITL – Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liit (www.itl.ee). • Kutsekoda – kutsestandardid. Näide (tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6): http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471011/lae • Eesti Arengufond – tulevikuanalüüsid (http://www.arengufond.ee/category/analysis/, sh Eesti fookuses 4/2010: “IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest haridusest”).