Kurtide inimeste, viipekeele ja kurtuse teema kajastusi elulugudes

1. Kurtide inimeste, viipekeele ja kurtuse teema kajastusi elulugudes Liina Paales Eesti ja võrdleva rahvaluule doktorant Tartu Ülikool

2. Mis on elulugu? Eluloo mõistest • Ülevaate saamiseks elulugude kogumisest ja uurimisest vt Hinrikus, Rutt. Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive.http://www2.kirmus.ee/elulood/katkend/html) • Elulugu, omalugu, biograafia ja autobiograafia on vanimaid kirjanduszhanre • Traditsiooniline vaade eluloole rõhutab, et see on lugu, mida inimene jutustab omaenese elust ja selles elus tõepoolest sündinud asjadest

3. Elulugude kogumisest ja uurimisest • Elulugude kogumine sai alguse 20. sajandi I poolel Poolas • Varasemad eesti mälestused pärinevad 19. sajandi lõpukümnendeist. Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) on tegelenud mälestuste kogumisega alates arhiivi asutamisest 1929. a • Eestis alustati elulugude kogumist 1989.a • Kurtide elulugude teemal vt Paales, L. Kurtide elulood - eeldusi uurimiseks. – Pärimuslik ajalugu. Tartu, 2001, lk 143-169. http://www.ead.ee/utoo3.htm)

4. Kurtide elulugude kogumisest • Mitmes riigis on kogutud ja uuritud kurtide elulugusid. On kogutud kurtide naiste elulugusid. Ilmunud on kogumikud (nt Being Deaf: the Deaf Experience. London, 1991). Mõned silmapaistvad kurdid on ise avaldanud oma autobiograafiaid (nt E. Laborit. Le cri de la mouette. Paris, 1994) • Vanimad trükis ilmunud mälestused Eesti kurtidelt inimestelt on pärit ilmselt XX saj I poolest

5. Kust leida kurtide elulugusid? • Perepärimus • Arhiivimaterjalid, käsikirjad • Publikatsioonid (raamatud, ajakirjad-ajalehed, internet jt) • Videomaterjalid, telesaated

6. Kurtuse teema EKLA elulugude kogus • Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatav elulugude kogu (KM EKLA = Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv, f 350 – Eesti elulood) • Elulooline materjal on kahesugune: I. Kurtide enda elulood; II. Kurtuse teemaga seonduv kuuljate inimeste elulugudes

7. Kurtide elulood (I) • Kurdi mehe elulugu (snd 1935). Tema hobiks on fotograafia. Suhted kuulja emaga keerulised. Ta väidab, et suhted kuulja abikaasaga on samuti keerulised (KM EKLA, f 350, s 29) • Naine (snd 1923). Kurdistus 13 aastaselt sarlakite tagajärjel. Ei viiple, prakitseerib suultlugemist ja kõnelemist. Selles eluloos leidub huvitavat informatsiooni kõnejärgse kurdi argielust, peresuhetest, suhetest lähikondsetega ja toimetulekust. (KM EKLA, f 350, s 277)

8. Kurtide elulood (II) • Vaegkuulja naine (snd 1939). Tema abikaasa on kurt. Omavahel suhtlevad viipekeeles. Tütred on kuuljad. Naine kirjeldab oma pere aktiivset elulaadi. Selles eluloos peegeldub nõukogude perioodi 1980ndate aastate argielu, sümbolid ja olulisemad sündmused (KM EKLA, f 350, s 1275)

9. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (I) 1. Kuulmishäired ja kurtus • Naine (snd 1943) meenutab, kuidas ta põdes oma kaksikõega sarlakeid. Üks õdedest tervenes täiesti, kuid teisel tekkis haiguse tagajärjel kuulmispuue kogu eluks (KM EKLA, f 350, s 126; s 127) • Kuulmishäire, tundub, et tinnituse (häirivad helid kõrvus ja peas) kirjeldus (KM EKLA, f 350, s 1013)

10. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (II) 1. Kuulmishäired ja kurtus • Naine (snd 1923) 13 aastaselt põdes sarlakeid ja kurtus tekkis haiguse tagajärjel. Ta abiellus kuulja mehega, kellega neil sündis neli last. See naine ei viiple, vaid harrastab suultlugemist. Samuti on ta kõneoskus piisavalt hea (KM EKLA, f 350, s 277)

11. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (II) 2. Kurtidega koos töötavad kuuljad inimesed • Meenutus Eesti esimesest kurtide kooli loojast, luterlikust pastorist Ernst Soklolovskist (1833-1899). Mees, snd 1879, meenutab oma eluloos, kuidas E. Sokolovski külastas teda ja kontrollis tema lugemis- ja kirjutamisoskust (KM EKLA, f 350, s 994)

12. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (II) 2. Kurtidega koos töötavad kuuljad inimesed • Viide Anton Jürgensteinile (1861-1933), kes oli eesti kirjanduskriitik ja ajakirjanik, aga samuti ka Vändra Kurttummade Kooli õpetaja (KM EKLA, f 350, s 128)

13. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (III) 2. Kurtidega koos töötavad kuuljad inimesed • Mees, snd 1928, kirjeldab 1950.aastatel kuulmiskahjustustega laste õpetamismeetodit Tartus. Sel ajal oli viipekeele kasutamine klassiruumis keelatud. Vaatamata sellele viiplesid kurdid õpilased üksteisega (KM EKLA, f 350, s 1024)

14. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (IV) 3. Kurtuse tekkimise rahvapärased selgitused  Naine, sündinud 1903, meenutab üht kolme puudega lapsega peret. Lastel kurtus, nägemis- ja liikumispuue. Külaelanikud pidasid seda isa süüks, selgitades seda tema pahategudega. Laste isa oli metsavaht. Ta tappis palju süütuid metsloomi ja pidi sellepärast taluma needust: lapsed pidid olema kuulmispuudega, nägemispuudega ja ilma jalgadeta, nii et saavad edasi liikuda vaid roomates! (KM EKLA, f 350, s 2)

15. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (V) 4. Märkused kurtide või kuulmispuudega isikute kohta • Naine (snd 1934), kes oli Siberisse küüditatud, mainib oma eluloos kaht rätsepana töötanud kurti venda, keda ta seal kohtas (KM EKLA, f 350, s 251) • Naine, snd 1947, kirjeldab oma isapoolses suguvõsas esinevat pärilikku kurtust. Seal oli viis last ilma sündinud kurdina (KM EKLA, f 350, s 958)

16. Kurtuse teema kuuljate elulugudes (VI) 4. Märkused kurtide või kuulmispuudega isikute kohta • Naine (snd 1926) meenutab lapsepõlve mängukaaslast, kurti poissi. II maailmasõja alguses põgenes poiss oma perega välismaale. Kuuldavasti sai temast seal teadlane (KM EKLA, f 350, s 1009)

17. Kokkuvõte • Võib väita, et viipekeelsed inimesed on EKLA elulugude kogus vähe esindatud • Kurtide kogukonnas tuleks läbi viia vastavaid eluloointervjuusid, filmides kurtide inimeste eluloo-jutustusi • Väärtuslikud on nii kurtide elulood kui kuuljate elulugudes kurtuseteemalised viited. Need aitavad mõista kurtuse tähendust kultuuris - nii kurtide kui kuuljate omas

18. Tänan vaatamast ja kuulamast!