Kursus 1: Looma heaolu Teema 3: Loomade heaolu hindamine erinevates pidamissüsteemides Õppetund 4: Lüpsikarja pidamis

1. Eesti Maaülikool A. Aland I. Veermäe V. Poikalainen J. Praks Kursus 1: Looma heaoluTeema 3: Loomade heaolu hindamine erinevates pidamissüsteemidesÕppetund 4: Lüpsikarja pidamissüsteemid

2. Lüpsikarja pidamissüsteemid 1. Sissejuhatus 2. Tüüpilised veisepidamissüsteemid järjestatult madalast kuni potentsiaalselt kõrge heaolu tasemeni. 3. Lõaspidamine Lüpsilehmade käitumine lõaspidamislaudas Loomade heaolu Eesti lõaspidamislautades (ANI) 4. Puhkelatritega laudad Eelised ja puudused Lüpsilehmade käitumine puhkelatritega laudas Loomade heaolu Eestipuhkelatritega lautades (ANI) 5. Sügavallapanuga vabapidamislaut Eelised ja puudused Lüpsilehmade käitumine sügavallapanuga vabapidamislaudas Loomade heaolu Eesti sügavallapanuga vabapidamislaudas (ANI) 6. Soovitatav kirjandus ja interneti allikad

3. 1. Sissejuhatus Lüpsikarja pidamiseks kasutatakse mitmeid pidamissüsteeme, lehmi peetakse kas vaba- või lõaspidamislautades. Veised on võimelised kohanema mitmete pidamissüsteemidega, s.t. nad on tolerantsed nii individuaalse lõaspiamise kui ka erineva suurusega gruppides vabapidamisega. Liigiomane pidamine soodustab kohanemist ja garanteerib loomade hea heaolu taseme.

4. 2. Veisepidamissüsteemide järjestus vastavalt heaolu tasemele (1 on kõige halvem)

5. Pidamissüsteemide hindamisel lehma komfordi seisukohast on raske teha kategoorilisi otsuseid, kuna heaolu tase võib oluliselt varieeruda olenevalt süsteemi detailidest. Rushen J., de Passillé A.M., Environmental Design for Healthier and More Profitable Cows http://www.wcds.afns.ualberta.ca/proceedings/1999/chap28.htm

6. 3. Lõaspidamine • Lüpsilehmad on lõastatult individuaalsetel asemetel • Talvel on loomad soojustatud laudas • Söötmine (põhisöödad ja jõusööt) ja lüps toimub asemetel • Suvel on loomad karjamaal Lõaspidamise korral on lehmad talvel lõastatud 24 tundi ööpäevas, mis oluliselt vähendab nende vabadust liikuda ja omavahel suhelda.Siiski on sellel pidamisviisil ka mõningaid eeliseid, näiteks teatud infektsioonide (Mortellaro) väiksem levik. Kuna lehmad ei pea liikuma sööda ja vee saamiseks või lüpsiplatsile, põhjustavad jalahaigused vähem valu. Anonymous. 2001. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare Journal of Applied Animal Welfare Science, 4(1), 3–52.

7. 3. Lõaspidamine Talvel on loomad soojustatud laudas, söötmine (põhisöödad ja jõusööt) ja lüps toimub asemetel.

8. Lüpsilehmade käitumine lõaspidamislaudas 1 • Lehmad on tüüpilised kariloomad kes on aktiivsed päeval ja puhkavad öösel. Nende käitumine on sünkroniseeritud. • Lehmade käitumise traditsioonilisel lõaspidamisel määrab söötmis- ja lüpsirežiim. • Päev ja öö väga selgelt ei erine. Loomad lamavad ka päeval, harva lamavad kõik loomad korraga. Eating and resting behaviour.pdf

9. Lüpsilehmade käitumine lõaspidamislaudas 2 • Konfliktide ja sümpaatia-avalduste arv naaberlehmade vahel kasvab enne puhkeperioodi, kui loomad konkureerivad lamamiskohtade pärast. Konfliktide arv suureneb ka söömisperioodi lõpul; siis konkureeritakse söödajääkide pärast. Ressursside “ümberjagamine” vastavalt hierarhiale viitab tehnoloogia puudustele. Sotsiaalne.pdf • Lõaspidamistehnoloogia mitteadekvaatsusele viitab sagedane stereotüüpsete käitumiste esinemine (keelemänglus), mis kaob kui loomad viiakse üle vabapidamisele või karjamaale. Krohn CC 1994. Behaviour of dairy cows kept in extensive (loose housing/pasture) or intensive (tie stall) environments. III. Grooming, exploration and abnormal behaviour. Applied Animal Behaviour Science 42, 73-86.

10. Loomade heaolu Eesti lõaspidamislautades (ANI) J. Kaihilahti. 2004. Testing animal needs index on Estonian dairy farms. MSc thesis

11. Loomade heaolu Eesti lõaspidamislautades (ANI) Video. Kliki pildile Lühike latter. Latripiirete puudumine vähendab loomade võimalusi lamada. Video. Kliki pildile

12. 4. Puhkelatritega laut • Enam-vähem stabiilsed grupid • Betoon- või pilupõrand • Lüpsiplats • Põhisöödad söödalaval, jõusööt lüpsiplatsil või automatiseeritud jõusöödajagajast (väiksemates lautades, kuni 100 lüpsilehma), suurtes lautades polükomponentne monosööt. • Väiksemates lautades on lehmad suvel karjamaal • Suurtes lautades lehmad karjamaal ei käi • Aastaringne laudaspidamine võib kaasa tuua heaolu vähenemise, kuna karjatamine on hea sõrgade tervishoiule (vähem haigestumisi, kiirem paranemine) ning vähendab stereotüüpset ja agressiivset käitumist. Lehmad eelistavad lamamist karjamaal lamamisele latrites. Betoonist (pilu-) põrandad, eriti kui nad on libedad, määrdunud ja märjad, suurendavad oluliselt vigastuste riski. • Anonymous. 2001. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare Journal of Applied Animal Welfare Science, 4(1), 3–52.

13. 4. Puhkelatritega laut Põhisöödad söödalaval, jõusööt lüpsiplatsil või automatiseeritud jõusöödajagajast (väiksemates lautades, kuni 100 lüpsilehma), suurtes lautades polükomponentne monosööt. Lüpsiplats.

14. Eelised ja puudused FAWC Report on the welfare of dairy cattlehttp://www.fawc.org.uk/reports/dairycow/dcowrtoc.htm

15. Latrid peavad olema nii mugavad, et lamamisaeg oleks võimalikult pikk Lehmad peaksid latrites lamama 9-14 tundi päevas. • Mäletsevad kauem, • Võrreldes seisva lehmaga läbib lamava lehma udarat peaaegu 1 liiter rohkem verd. Kui lehmad tunnevad end latrites ebamugavalt, nad näitavad seda käitumisega: lehmad lamavad sööda- ja sõnnikukäigus. • Lehmad seisavad ainult esijalgadega latris. • Muutused lehmade ööpäevastes tegevustes, eriti mitteaktiivse seismisaja suurenemine. • Viis kuidas loomad tõusevad ja heidavad maha. • Kõhklemine enne mahaheitmist, eriti aseme nuusutamine. Rushen J., de Passillé A.M. Environmental Design for Healthier and More Profitable Cows http://www.wcds.afns.ualberta.ca/proceedings/1999/chap28.htm

16. Lehmade käitumine puhkelatritega laudas • Lehmad olid kauem söömisalal ja sõid ka öösel. Samal ajal oli ööpäevas vaid 60 minutit, mil rohkem kui 80 % lehmadest sõid samaaegselt. • Loomade võimalus valida “õige” söömisaeg oli tõenäoliselt põhjuseks, miks konfliktide arv oli väike. • Visuaalse kontakti võimalus ülejäänud karjaga julgustas alluvaid loomi sööma ka öösel. • Suurenes sümpaatiaavalduste (lakkumine) arv, mis samuti stabiliseerib karja sotsiaalset struktuuri. Behaviour.pdf.

17. Lehmade käitumine puhkelatritega laudas Suur laut (150 lehma grupis): • Käitumiste sünkroonsus: Maksimaalselt sõi samaaegselt 41% lehmadest Maksimaalselt lamas samaaegselt 77% lehmadest • Lehmad pidid ootama lüpsi kuni 224 min päevas. • Söömisalal oli ööpäevas 44 konflikti ja puhkealal 25 konflikti. • Sotsiaalne stabiilsus oli hea tänu desünkroniseeritud ja paindlikule ressursside kasutamisele.

18. Lehmade käitumine puhkelatritega laudas Sotsiaalne stabiilsus oli hea tänu desünkroniseeritud ja paindlikule ressursside kasutamisele. Lehmad pidid ootama lüpsi kuni 224 min päevas.

19. Lehmade käitumine puhkelatritega laudas Video. Kliki pildile Video. Kliki pildile Vabapidamislaudas saavad lehmad vabalt liikuda ja omavahel suhelda.

20. Lehmade käitumine puhkelatritega laudas Kehahooldus Video. Kliki pildile

21. Loomade heaolu Eesti puhkelatritega lautades (ANI) J. Kaihilahti. 2004. Testing animal needs index on Estonian dairy farms. MSc thesis

22. 5. Sügavallapanuga vabapidamislaut • Grupiviisiline pidamine. 2. Enamvähem stabiilsed grupid. 3. Sügavallapanuga lamamisala. 4. Lüpsiplats. 5. Põhisööt söödalaval, kontsentraadid lüpsiplatsil. 6. Karjatamine suvel, talvel väljas. Rootsi teadlaste uurimuses leiti, et kõige madalam haigestumiste ja vigastuste esinemissagedus oli sügavallapanuga vabapidamislautades, kus lehmadel oli vaba juurdepääs laudaga külgnevale harjutusalale. Udaratraumade arv oli minimaalne sügavallapanuga lautades, kus loomad said vabalt maha heita ja tõusta. Ekesbo I. Disease Incidence in tied and loose housed dairy cattle and causes of this incidence variation with particular reference to the cowshed type. Acta Agriculture Scandinavica Supplementum 15 (1966).

23. 5. Sügavallapanuga vabapidamislaut Sügavallapanuga lamamisala. Karjatamine suvel, talvel väljas.

24. Eelised ja puudused FAWC Report on the welfare of dairy cattlehttp://www.fawc.org.uk/reports/dairycow/dcowrtoc.htm

25. Lehmade käitumine sügavallapanuga vabapidamislaudas • Summaarne lamamisaeg ja lamamise sünkroonsus, samuti visuaalse kontakti võimalus on heaolu seisukohast olulised. • Sügavallapanuga vabapidamislaudas oli lehmade lamamine sünkroniseeritud.Lehmad lamasid keskmiselt 600 minutit päevas • Alluv lehm pidi vahetama asukohta (47 versus 25 korda päevas) ja liikuma (813 versus 514 m päevas) oluliselt rohkem. Kuna puhkeala oli suur, ei mõjutanud asukoht hierarhias puhkamiskäitumist. Alluv loom oli söömisalal vähem aega ja sõi hiljem kui ülejäänud kari. Sotsiaalne.pdf

26. Loomade heaolu Eesti sügavallapanuga vabapidamislaudas(ANI) J. Kaihilahti. 2004. Testing animal needs index on Estonian dairy farms. MSc thesis

27. Loomad said olla väljas ka talvel Video. Kliki pildile

28. 6. Soovitatav kirjandus Anderson N. Free Stall Dimensionshttp://www.omafra.gov.on.ca/english/livestock/dairy/facts/info_fsdimen.htm Anderson N. Cow Behaviour to Judge Free Stall and Tie Stall Barnhttp://www.omafra.gov.on.ca/english/livestock/dairy/facts/info_cowbehave.htm Anderson N., Zurbrigg K. Auditing Cow Comfort – video behind barn doors. http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2003/PDFs/Manuscripts/Chapter%2007%20Anderson.pdf Anonymous. 2001. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare. Journal of Applied Animal Welfare Science, 4 (1), 3–52. Feddes, J., Robinson B., Borg R. Building for Cow Comforthttp://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/1995/wcd95067.htm House H. The Effect of Neck Rail and Mounting Rail Position on Cow Behaviorhttp://www.omafra.gov.on.ca/english/livestock/dairy/facts/info_cowbehav.htm Housing design for cattle. Danish Recommendationshttp://www.lr.dk/bygningerogmaskiner/diverse/housing.pdf Nordlund K., Cook N. A.System to evaluate freestalls http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2003/PDFs/Manuscripts/Chapter%2008%20Nordlund%20.pdf Rushen J., de PassilléA.M.Environmental Design for Healthier and More Profitable Cowshttp://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/1999/chap28.htm Tucker, C.B., Weary D.M. Stall Design: Enhancing Cow Comfort http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2001/Chapter%2013%20Weary.pdf Tucker C.B, Weary, D.M., Rushen J., de Passillé A.M. Designing Better Environments for Dairy Cattle to Rest http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2004/Manuscripts/39Weary.pdf

29. 6. Interneti allikad Feddes, J., Robinson B., Borg R. Building for Cow Comforthttp://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/1995/wcd95067.htm Rushen J. The Welfare of the High Producing Animalhttp://agriculture.de/acms1/conf6/ws5ahigh.htm Welfare status of dairy cows in barns with automatic milkinghttp://www.automaticmilking.nl/index.asp?projectinformation/workpackages/workpackage9.asp Smith K.F., ,Brouk M.J., Harner J.P. Cow facilities and effects on performance http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2002/Chapter%2026%20Smith%20J.htm Weary, D.M., Rushen J., de Passillé A.M. Designing Better Environments for Dairy Cattle to Rest http://www.wcds.afns.ualberta.ca/Proceedings/2004/Manuscripts/39Weary.pdf Weary D.M., Tuckler C. The Science of cow comforthttp://www.afac.ab.ca/research/species/Articles/cowcomfort.pdf