160 likes | 511 Views
Praktikakorralduse ja praktika tugisüsteemi arendamine. Einar Linn LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil 1. märts 2007. Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist õppimise ja hindamise raamistikus , kus üliõpilane võtab
E N D
Praktikakorralduse ja praktika tugisüsteemi arendamine Einar Linn LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil 1. märts 2007
Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab individuaalselt vastutuse õppida. • Üliõpilane - Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006) - 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007) • Ülikool - Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006) • Tööandja - Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse analüüsiks tööjõuturul (2006)
Praktika maht Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%), et praktikaks piisab kuni kolmest kuust
Praktika maht Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega
Praktikakoha leidmine Tasu saamise olulisus
Probleemid Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva praktikakoha leidmist (64%) Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga jäigad nõuded
Praktikajuhendajate hinnangud • 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud • Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus tööturu jaoks • Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit • Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži • Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel • Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli ja praktikabaasi vahel • TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset juhendamist osadel praktikatel • Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus
Praktikajuhendajate hinnangud • Tagasisidesüsteem: - Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea - Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi - Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja oma harvem) • Probleemid ja ettepanekud: • Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon • Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine kohati raske – oleneb erialast • Raha (juhendajad, baasid, tudengid) • Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning kajastada sellega seoses ka palgas
Tööandjate hinnangud Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu järgnevas:
Tööandjad • 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse sattunud tööandjatest • Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%, mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6% • Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%
Tööandjad Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...
Järeldused • Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline • Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht õppekavades • Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele • Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja rahastamine • Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/ täiendamine – mõtteviisi küsimus “Oluline on õppe terviklikuks tegemine – praktika ja teooria sidumine”