1 / 25

EESTI RAHVASTIKU TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID

EESTI RAHVASTIKU TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID. Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c . (Uppsala), F.R.S.M . Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab. Kaasik A.-E.:

ifama
Download Presentation

EESTI RAHVASTIKU TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EESTI RAHVASTIKU TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Ain-Elmar Kaasik, dr.med., dr.h.c. (Uppsala), F.R.S.M. Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab

  2. Kaasik A.-E.: Eesti rahvastiku tervis ja seda mõjutavad tegurid Eestile mõeldes. Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 1994-2001. Koost. M.Veiderma. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 2001, lk. 49-62 Kasmel A.: Rahvastiku tervis – reaalsus ja võimalused. Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu. Koost. E.Raska ja T.Randviir. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2005, lk. 95-110

  3. Rahvatervisega seonduv – konservatiivne valdkond Probleemid püsivad, teatud positiivsed tendentsid Lisanduvad või võimenduvad negatiivsed tegurid • Varajane surm • “Enneaegne” haigestumus elu 2. poole haigustesse • Traumatismi epideemiline levik • Kehvapoolne kehaline vorm • Vaimse tervise probleemid

  4. 15-aastane Eesti poiss  eeldatavasti 67-aastaseks Eakaaslased Israelis ja Islandil – 10 a. kauem

  5. Keskmine eeldatav eluiga Eesti 71 Soome 78,3 Saksamaa 76,5 Rootsi 80 Erinevused meestel (Eestis 66) 8-10 aastat naistel (Eestis 77) 4-6 aastat Erinevused M/N 11 aastat (!)

  6. Varajase suremuse põhjused Imikusuremuskordaja (kuni 1 a. 1000 elusünnist)  20. saj. lõpuaastail 9,3 – 9,5 ‰ Praegu 5,8 ‰ EL 15 5% Mõjutab üldsuremust vähe (väike sündimus) Emasuremus (perinataalne suremus) ~ 30/100.000 Suurem kui Põhjamaades (Norras 6/100.000) Mõjutab üldsuremust vähe

  7. Vigastussuremus ja -haigestumus Vigastus – organismi füüsiline kahjustus sõidukiõnnetused kukkumine mürgistus (incl. alkoholimürgistus) põletus vingugaasimürgistus külmumus uppumine • Kallis ja pikaajaline ravi + rehabilitatsioon • Invaliidistumine • Suur suremus

  8. Vigastuste tõttu suri Eestis 2004.a. 1766 inimest 5 inimest päevas, neist 4 nooremad kui 65 a. Eesti-Rootsi ühisuurimus: Vigastussurmad Eestis 4,4 x > Rootsis meestel 5,6 x naistel 2,6 x Eesti naise vigastussurma risk > Rootsi mehel Vigastussurmade vältimine pikendaks keskmist eeldatavat sünnieluiga ~ 6,5 a.

  9. Alkoholijoove – üliraskete vigastuste juhtiv põhjus Fataalse sündmuse ajal joobes 65% Liiklustraumades hukkunuist sündmuse ajal 71% Eesti meeste suremus alkoholimürgistuste tõttu: 12 x > Rootsis 2 x > Soomes 2004.a. Eestis 13,60 l (Eesti Konjunkt. Inst.) Soomes 9,30 l Rootsis 5,62 l Norras 4,82 l

  10. WHO eksperthinnang 5 l – talutav 5 – 10 l – kujunevad probleemid > 10 l – põhjalikud muutused väärtushinnangutes, tervises, genofondis, ühiskonna funktsioneerimises Mitte ainult alkoholism Sageli – meditsiinilised (somaatilised) probleemid

  11. Südame- ja vereringeelundite haigused Üle poolte surmajuhtudest (paratamatu) Eesti probleem: Süvenev tendents nooremate eagruppide haaratuseks Insulti haigestumus  20 a.-ga 184 esmasjuhult /100 000 250/100 000 nooremate eagruppide (50-60 a.v.) arvel Veel silmatorkavam südamehaiguste puhul

  12. Puudulik terviskäitumine • toitumisharjumused • füüsiline (in)aktiivsus • alkoholi tarbimine • suitsetamine • Arstlike nõuannete ignoreerimine (kultuuritaust) Kõrgenenud vererõhk “võetakse alla” ja loobutakse Liigne usk “tervendajatesse”, toidulisanditesse ja ms. ”mugavusprotseduuride” toimesse

  13. Laste ja noorte tervis Eesti noored spordivad vähem kui 15 a. tagasi 51% poistest ajateenistuseks kõlbmatud 7% katkestab tervislikel põhjustel • Iga kolmas poiss ja viies tüdruk vanuses 15-16 suitsetab • 30% selle earühma poistest ja 18% tüdrukutest tarvitab igal nädalal alkoholi • Oktsidentaalse hedonistliku noortekultuuri võimendatud mõju • Liigne suhtlemine virtuaalmaailmas • Rämpstoidu lembus

  14. Psüühikahäirete sagenemine • meeleolu- ja ärevushäired • psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne) • tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom  Põhjused: • bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused) • sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud)

  15. Arstiabi ja meditsiiniteenused MTO (WHO) kontseptsioon pärilikud eeldused 20% elukeskkond 20% eluviisid 50% arstiabi 10% Tervishoid ei ole valdavalt arstiabi, kuid viimane võib olla kõigile elupäästev ja elukvaliteeti parandav

  16. Mõned analüütilised elemendid (SWOT) Tugevused (strengths) I • Piisava õigusruumi olemasolu • Organisatsiooni olemasolu ja areng (eriarstinduselt perearstindusele ja haiglavõrgu arengukava Masterplan 2015) • Traditsioonid • Solidaarsusel põhinev rahastamine

  17. Tugevused (strenghts) II • Tegevuskava olemasolu (SM-s valmiv rahvastiku tervisepoliitika konsensuslik positsioon “Investeering tervisesse”) • Avatus • Koostöö ja dialoog • Kvalifitseeritud personali olemasolu • Kõrgtehnoloogiliste seadmete olemasolu

  18. Nõrkused (weaknesses) I • Ressursi vähesus (raha) 2004.a. EL 15 8,98% SKP-st Eesti 5,1% (vähenev!) Ostujõu pariteeti arvestades per capita 3-4 x < kui EL 15 • Arstide ja muu personali arvu  1980-tel lõpetas > 200 arsti a.-s 1991-95 vähendati vastuvõttu Vaja a.-s 150 – 160 lõpetajat 130 – 140 residentuuri alustajat

  19. Nõrkused (weaknesses) II • Haiglavõrgu arendamise venimine (lõputa reform), eriti taastus- ja hooldusravi osas • Vastuolu avalik-õigusliku, solidaarsusel põhineva rahastamissüsteemi ja arstiabi osutamise eraõigusliku süsteemi vahel

  20. Lisavõimalused (opportunities) • Arstkonna tahe ja kaasahaaramine • Poliitiliste otsuste teaduspõhisuse ja stabiilsuse suurendamine (haldusreform, rahastamine, koalitsioonilepped, haiglate nõukogud) • Poliitilise eliidi sisuline informeerimine ja kaasahaaramine • Keerulise ja kalli arstiabi kontsentreerimine (mitte konkurents vaid professionaalne koostöö!)

  21. Ohud (threats) • Rahastamise ebapiisavus • Arstide ja meditsiinipersonali jätkuv lahkumine • Pole välistatud, et 10 a. pärast töötab Eestis 3000 arsti ja noored ei jätka siin • Ühiskonna huvi ja sidususe vähenemine • Olemasoleva meditsiinipersonali ja raviasutuste huvide liigne mõju otsustele ja tegudele

  22. Mida veel? I • Tähelepanu vaesuse vähendamisele ja sotsiaalse sidususe (social cohesion) suurendamisele • Tähelepanu noorte väärtushinnangute kujundamisele • Rakendada radikaalseid meetmeid rahva alkoholiseerimise vähendamiseks ja võtta suitsetamise piiramisel eeskuju seda radikaalselt teinud riikidest

  23. Mida veel? II • Leida ressursse laste ja noorukite spordi- ja muude harrastuste kulude katmiseks • Arvestada ja rakendada võimaluste ja eetilise aktsepteeritavuse piires haiguse (trauma) kui süülisuse kriteeriumit

  24. “Investeering tervisesse” • Aastaks 2015 tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel 60 ja naistel 70 eluaastani • Keskmise eeldatava sünnieluea tõus meestel 73 ja naistel 80 eluaastani

  25. Kasutatud Maarike Harro, Taie Kaasiku, Anu Kasmeli ja Tarmo Kõutsi poolt kogutud ja publitseeritud andmeid Dixi et animam levavi Olen rääkinud ja hinge kergendanud

More Related