HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL

1. HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL Kooliharidus linnades pärast reformatsiooni

2. 1517 algas Saksamaal usuline reformatsioon • Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis kirikliku hierarhia kaotamist, kiriku- ja kloostrimaade likvideerimist, kirikutalituse lihtsustamist, rahvuskiriku loomist • Uus õpetus ja evangeeliumi kasutamine jumalasõnana soodustas kiriku huvi rahvakeelte vastu • 1525 otsustas Tallinna raad rahvakeelse kirikuteenistuse pidamise

3. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega, mille tulemusel suleti kloostrikoolid. Linnakoolidele anti uus sisu. • Narvas, Pärnus, Paides, Haapsalus, Tartus tegutses vähemalt kaks kooli – võimaldades sealt minna õppima ülikooli • Tallinnas juhiti raehärrade tähelepanu võtta kohaliku rahva seast õppima noormehi, keda hiljem oleks võimalik saata õppima teoloogiat ülikoolidesse (sh eesti noormehi); hakati tõlkima ning välja andma eestikeelset kirikukirjandust; alustati katekismuse õpetamist eesti kogudustes

4. Juhtiv roll hariduselus oli Tallinna koolidel • Tegevust jätkas toomkool; Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudeti triviaalkooliks – õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus (1528); kaotati skolastikal põhinenud õppemeetodid • Tarkuse ja kõneosavuse kõrval hakati rõhutama vagaduse kasvatamise vajadust • Tuli läbida kolm astet (tertia - emakeeles lugema õppimine; secunda – jätkati ladina k. grammatika, usuõpetuse ning muusika õppimist; prima – omandati ladina k. oskus, õpiti dialektikat ja retoorikat); õppeaeg 10-12 aastat • Melanchthoni usuõpetuse programm sisaldas: palvete, meieisapalve ja kümne käsu tundmist (sh Lutheri seletuste päheõppimist), Uue Testamendi lugemist

5. 1539 esimesi teateid - õppijaist eesti poistest • 1546 Tallinna triviaalkoolis hakati õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles • 1552 rajati Oleviste kiriku raamatukogu • Linnakoolile lisati ettevalmistusklass – infima, mille ühes klassis õpetus arvatavalt eesti-, teises saksakeelne – emakeelne algharidus • Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust, kirikulaulu • Tallinna linn toetas andekamaid õpilasi (kolmele stipendium; kuuele toetust)

6. 16. saj. viimasel veerandil suurenes triviaalkoolis õppivate eesti poiste arv • Abiõpetajaiks palgati eesti soost kooli kasvandikud Thomas Moller ja Georg Moller (ka Georg Müller, Jürgen Möller, Georg Mollerus) • Õppeprogrammis emakeelsed õpperaamatud, neist üks M. Lutheri katekismus • Tallinna triviaalkoolist pärines esimene põlvkond mehi, kes hakkas eestikeelset kirikukirjasõna looma ning pani aluse emakeelsele algõpetusele. Katekismuse tõlkija Johann Koell (Koel/Kool) • Balthasar Russow – pärit Tallinna lähedalt; õppis Saksamaal; Pühavaimu koguduse eesti pastor ja kirjamees – Liivimaa kroonika (1578 - ilmus Rostockis alamsaksa k.)

7. 1570. aastaist laienes eestikeelne õpetus – võeti kasutusele aabitsad, katekismused, Taaveti lauluraamat ja evangeeliumiraamat • Tallina linna- e. triviaalkoolis said hariduse paljude erialade esindajad – mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed, käsitöölised jt • Koolil oli suur mõju Tallinna lähiümbruse kihelkondadele (nt Jüri kihelk.)

8. Rahvaõpetus • Kirikliku kirjasõna levitamine maal toimus linnade kaasabil • 1525 Tallinna eestlased said õiguse luua oma kogudus (Katariina kirik; Oleviste ja Niguliste; Tartus Jaani kirik) – emakeelne suhtlus • Eestisse jõudsid Lutheri põhimõtted rahvaharidusest – iga inimene pidi oskama lugeda vaimulikke raamatuid (piiblit); teadma peast usutunnistust ja meieisapalvet ning kümmet käsku emakeeles, ka arusaamist • Kooli sisuks usuõpetuse omandamine, laste teadmiste omandamisel vastutavaiks vanemad; usuõpetuse aluste omand. - kooli- või koduõpe

9. Pühakirja pidid õppima ka tüdrukud • Kogudusekoolide peam. sisuks - katekismus (esimene lugemisraamat) ja kirikulaul; • Köstri lisaülesandeks laste õpetamine; tema võimekusest olenes rahva lugemisoskus • Pühavaimu kirikukool (poisid) – B. Russow • Püha Mihkli naiskloostri ruumes nn neitsikool • 1575 – eestik. aabits; ei õpitud kirjutamist • Emakeelsed kirikukoolid – ligipääs kirjasõnale • Alguse sai raamatu- ja hariduskultuur • Maarahvas ei jõudnud koolihariduseni

10. Kooliõpetus pärast Liivi sõda (1558-1583) • Põhja-Eesti maakihelkonnis said teostuda reformatsiooniideed pärast Liivi sõja lõppu • 1584 Christian Agricola asus juhtima Eestimaa kirikuasju; ta oli tuttav isa kaudu Rootsi riigikiriku kava ja koolidega; rahvaõpetust kavandas Soome eeskujul • Kehtestati uus kirikukord ja kirikukatsumise e. visitatsioonieeskirjad – kirikuõpetajailt hakati nõudma rahvakeele tundmist, hariduse tõendust ja korralikke elukombeid • Laste koolitamise eest hoolitsegu vanemad

11. 1588 Kuninga täiendav korraldus kubernerile – nõuti kooliõpetuse laiendamist, koolimajade ja õpetajate eest hoolitsemist • Kontrolliti pastorite keeleoskust kohaliku keele tundmises; visiteerimisel oli küsimus katekismuse õpetamise kohta • Algharidust suudeti pakkuda linnades/alevites • 1593 Koolid Haapsalus ja Lihulas, Rakveres määrati kindlaks koolmeistri palk • Rakveresse vajati koolmeistrit, kes õpetaks saksa ja eesti keeles

12. 1597 Rakverre tuli Georg Moller Tallinnast – L. Andreseni andmeil esimene eesti keeles õpetanud koolmeister; 1601 lahkus Tallinna • Tallinnas hakkasid õpetama köstrite asemel koolmeistrid; õpiti laulmist • Kirikukoolide kaudu levis lugemisoskus linna piirest kaugemale • Moller esitas uued õpetamise põhimõtted – soovitas koguduse liikmeile – Õppige ise ja laske lastel ning perel kauneid laule õppida • 1608 Moller suri

13. Eestikeelse õpperaamatu algus • Lugemise õpetamise metoodikale vähene tähelepanu; puudus lastele kohand. raamat • Vanim õppevahend – puust ABC-tahvel abcdarium oli kasutusel kogu Euroopas • Pärast reformatsiooni vajadus eestikeelsete kirikuraamatute väljaandmise järele – see tähendas eesti kirjakeele sündi ning lugemisoskuse levikut linnakodanike hulgas • Katekismusele eelnes nn aabitsakursus tähtede õppimise ning veerimisoskuse omandamisega – lasteraamat – ABC-raamat

14. Kirjasõna ning kooliõpetust Eestis mõjutas Saksamaa – Philipp Melanchthoni osa aabitsakirjanduse tekkimisel • Enamus protestantlikes maades tõlgiti tema Handbüchlein rahvakeelde sh eesti keelde. Sellest sai alguse eesti aabitsa ajalugu • Katekismusega seotud ABC-raamat oli kasutusel üle kolme sajandi • 1575 osteti Michael Slachterile laudne ABC-raamat (köidetud puust kaante vahele) • Eesti kirikukoolide tase vastas Lääne-Euroopa vastavate koolide tasemele