1 / 14

HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL

HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL. Kooliharidus linnades pärast reformatsiooni. 1517 algas Saksamaal usuline reformatsioon

Download Presentation

HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. HARIDUSOLUDEST 16. SAJANDIL Kooliharidus linnades pärast reformatsiooni

  2. 1517 algas Saksamaal usuline reformatsioon • Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis kirikliku hierarhia kaotamist, kiriku- ja kloostrimaade likvideerimist, kirikutalituse lihtsustamist, rahvuskiriku loomist • Uus õpetus ja evangeeliumi kasutamine jumalasõnana soodustas kiriku huvi rahvakeelte vastu • 1525 otsustas Tallinna raad rahvakeelse kirikuteenistuse pidamise

  3. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega, mille tulemusel suleti kloostrikoolid. Linnakoolidele anti uus sisu. • Narvas, Pärnus, Paides, Haapsalus, Tartus tegutses vähemalt kaks kooli – võimaldades sealt minna õppima ülikooli • Tallinnas juhiti raehärrade tähelepanu võtta kohaliku rahva seast õppima noormehi, keda hiljem oleks võimalik saata õppima teoloogiat ülikoolidesse (sh eesti noormehi); hakati tõlkima ning välja andma eestikeelset kirikukirjandust; alustati katekismuse õpetamist eesti kogudustes

  4. Juhtiv roll hariduselus oli Tallinna koolidel • Tegevust jätkas toomkool; Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudeti triviaalkooliks – õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus (1528); kaotati skolastikal põhinenud õppemeetodid • Tarkuse ja kõneosavuse kõrval hakati rõhutama vagaduse kasvatamise vajadust • Tuli läbida kolm astet (tertia - emakeeles lugema õppimine; secunda – jätkati ladina k. grammatika, usuõpetuse ning muusika õppimist; prima – omandati ladina k. oskus, õpiti dialektikat ja retoorikat); õppeaeg 10-12 aastat • Melanchthoni usuõpetuse programm sisaldas: palvete, meieisapalve ja kümne käsu tundmist (sh Lutheri seletuste päheõppimist), Uue Testamendi lugemist

  5. 1539 esimesi teateid - õppijaist eesti poistest • 1546 Tallinna triviaalkoolis hakati õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles • 1552 rajati Oleviste kiriku raamatukogu • Linnakoolile lisati ettevalmistusklass – infima, mille ühes klassis õpetus arvatavalt eesti-, teises saksakeelne – emakeelne algharidus • Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust, kirikulaulu • Tallinna linn toetas andekamaid õpilasi (kolmele stipendium; kuuele toetust)

  6. 16. saj. viimasel veerandil suurenes triviaalkoolis õppivate eesti poiste arv • Abiõpetajaiks palgati eesti soost kooli kasvandikud Thomas Moller ja Georg Moller (ka Georg Müller, Jürgen Möller, Georg Mollerus) • Õppeprogrammis emakeelsed õpperaamatud, neist üks M. Lutheri katekismus • Tallinna triviaalkoolist pärines esimene põlvkond mehi, kes hakkas eestikeelset kirikukirjasõna looma ning pani aluse emakeelsele algõpetusele. Katekismuse tõlkija Johann Koell (Koel/Kool) • Balthasar Russow – pärit Tallinna lähedalt; õppis Saksamaal; Pühavaimu koguduse eesti pastor ja kirjamees – Liivimaa kroonika (1578 - ilmus Rostockis alamsaksa k.)

  7. 1570. aastaist laienes eestikeelne õpetus – võeti kasutusele aabitsad, katekismused, Taaveti lauluraamat ja evangeeliumiraamat • Tallina linna- e. triviaalkoolis said hariduse paljude erialade esindajad – mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed, käsitöölised jt • Koolil oli suur mõju Tallinna lähiümbruse kihelkondadele (nt Jüri kihelk.)

  8. Rahvaõpetus • Kirikliku kirjasõna levitamine maal toimus linnade kaasabil • 1525 Tallinna eestlased said õiguse luua oma kogudus (Katariina kirik; Oleviste ja Niguliste; Tartus Jaani kirik) – emakeelne suhtlus • Eestisse jõudsid Lutheri põhimõtted rahvaharidusest – iga inimene pidi oskama lugeda vaimulikke raamatuid (piiblit); teadma peast usutunnistust ja meieisapalvet ning kümmet käsku emakeeles, ka arusaamist • Kooli sisuks usuõpetuse omandamine, laste teadmiste omandamisel vastutavaiks vanemad; usuõpetuse aluste omand. - kooli- või koduõpe

  9. Pühakirja pidid õppima ka tüdrukud • Kogudusekoolide peam. sisuks - katekismus (esimene lugemisraamat) ja kirikulaul; • Köstri lisaülesandeks laste õpetamine; tema võimekusest olenes rahva lugemisoskus • Pühavaimu kirikukool (poisid) – B. Russow • Püha Mihkli naiskloostri ruumes nn neitsikool • 1575 – eestik. aabits; ei õpitud kirjutamist • Emakeelsed kirikukoolid – ligipääs kirjasõnale • Alguse sai raamatu- ja hariduskultuur • Maarahvas ei jõudnud koolihariduseni

  10. Kooliõpetus pärast Liivi sõda (1558-1583) • Põhja-Eesti maakihelkonnis said teostuda reformatsiooniideed pärast Liivi sõja lõppu • 1584 Christian Agricola asus juhtima Eestimaa kirikuasju; ta oli tuttav isa kaudu Rootsi riigikiriku kava ja koolidega; rahvaõpetust kavandas Soome eeskujul • Kehtestati uus kirikukord ja kirikukatsumise e. visitatsioonieeskirjad – kirikuõpetajailt hakati nõudma rahvakeele tundmist, hariduse tõendust ja korralikke elukombeid • Laste koolitamise eest hoolitsegu vanemad

  11. 1588 Kuninga täiendav korraldus kubernerile – nõuti kooliõpetuse laiendamist, koolimajade ja õpetajate eest hoolitsemist • Kontrolliti pastorite keeleoskust kohaliku keele tundmises; visiteerimisel oli küsimus katekismuse õpetamise kohta • Algharidust suudeti pakkuda linnades/alevites • 1593 Koolid Haapsalus ja Lihulas, Rakveres määrati kindlaks koolmeistri palk • Rakveresse vajati koolmeistrit, kes õpetaks saksa ja eesti keeles

  12. 1597 Rakverre tuli Georg Moller Tallinnast – L. Andreseni andmeil esimene eesti keeles õpetanud koolmeister; 1601 lahkus Tallinna • Tallinnas hakkasid õpetama köstrite asemel koolmeistrid; õpiti laulmist • Kirikukoolide kaudu levis lugemisoskus linna piirest kaugemale • Moller esitas uued õpetamise põhimõtted – soovitas koguduse liikmeile – Õppige ise ja laske lastel ning perel kauneid laule õppida • 1608 Moller suri

  13. Eestikeelse õpperaamatu algus • Lugemise õpetamise metoodikale vähene tähelepanu; puudus lastele kohand. raamat • Vanim õppevahend – puust ABC-tahvel abcdarium oli kasutusel kogu Euroopas • Pärast reformatsiooni vajadus eestikeelsete kirikuraamatute väljaandmise järele – see tähendas eesti kirjakeele sündi ning lugemisoskuse levikut linnakodanike hulgas • Katekismusele eelnes nn aabitsakursus tähtede õppimise ning veerimisoskuse omandamisega – lasteraamat – ABC-raamat

  14. Kirjasõna ning kooliõpetust Eestis mõjutas Saksamaa – Philipp Melanchthoni osa aabitsakirjanduse tekkimisel • Enamus protestantlikes maades tõlgiti tema Handbüchlein rahvakeelde sh eesti keelde. Sellest sai alguse eesti aabitsa ajalugu • Katekismusega seotud ABC-raamat oli kasutusel üle kolme sajandi • 1575 osteti Michael Slachterile laudne ABC-raamat (köidetud puust kaante vahele) • Eesti kirikukoolide tase vastas Lääne-Euroopa vastavate koolide tasemele

More Related