Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat?

1. Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat? Katrin Höövelson Sotsiaalministeerium 23.11.2004

2. Tähtsamad tööturunäitajad • EL tööhõivestrateegia • Hariduse ja tööhõive seosed • Tööturumeetmete kontseptsioon

3. Tähtsamad tööturunäitajad • 2003. aasta tööjõu uuringu andmetel oli Eestis: • Tööturul osalejaid – 638 900 • Neist töötasid – 572 900 • Töötud olid – 66 000 • Tööealisi mitteaktiivseid inimesi – 276 900 • Tööhõive määr – 62,6% • Töötuse määr – 10,0% • Noorte töötuse määr – 20,6% • Pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest 46%

4. Tööhõive määra dünaamika 1989-2003 (%)

5. Töötuse määra dünaamika 1991-2003 (%)

6. EL-i tööhõivestrateegia kvantitatiivsed eesmärgid: 1. Tööhõive määr aastal 2005 – 67% aastal 2010 – 70% Eestis aastal 2003 - 62,6% 2. Naiste tööhõive määr aastal 2005 – 57% aastal 2010 – 60% Eestis aastal 2003 – 58,8% 3. Vanemaealiste (55-64a) tööhõive määr aastal 2010 – 50% Eestis aastal 2003 – 52,0% 4. Teise taseme haridusega isikute osakaal 22-aastaste hulgas aastal 2010 - 85% Eestis aastal 2003 - 78,1 % 5. Täiskasvanud tööealise elanikkonna (25-64aastased) elukestvas õppes osalemise määr 2010. aastal – 12,5% Eestis 2003. aastal – 6,2%

7. Hõivatute jaotus majandussektori järgi

8. Eesti tööhõive struktuur • Läheneb järjest enam väikese avatud majanduse mudelile • Hõive kasvab tertsiaarsektoris ja väheneb jätkuvalt primaarsektoris • 2003. aasta tööjõu uuringu andmetel • kõige enam oli töötajaid töötlevas tööstuses (134 000), hulgi- ja jaekaubanduses (80 800) ja hariduses (56 900) • võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv kasvanud kõige kiiremini • Hariduses (27,5%) • Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (27,7%) • Kinnisvara rentimises ja ärinduses (10,8%) • võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv vähenenud kõige kiiremini • Põllumajanduses ja metsanduses (10,4%) • Elektrienergia-, gaasi- ja veevarutuses (30,6%)

9. Eesti tööhõive struktuur • Eesti hõive struktuur läheneb jätkuvalt teistele Lääne-Euroopa riikidele • Võrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive kõrgem • Mäetööstuses • Elektrienergia-, gaasi ja veevarustuses • Veonduses ja sides • Hariduses • Võrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive madalam • Finantsvahenduses • Kinnisvara üürimis- ja äritegevuses • Tervishoius ja sotsiaalhoolduses (allikas: Eesti tööturg ja haridussüsteem Euroopa Liiduga liitumisel)

10. Tööpuuduse trendid

11. Töötud vanuse ja haridustaseme lõikes 1997 ja 2003 (tuhat)

12. Registreeritud töötuse statistika • Tööturuameti andmeil on kõikidest registreeritud töötutest kolmanda taseme haridusega töötute osakaal 17,2 % ehk ligikaudu viiendik. • Kõikidest registreeritud kolmanda taseme haridusega töötutest 48% on keskeriharidusega, 28% bakalaureusekraadiga, 22% kutsekõrgharidusega ja 2% magistrikraadiga

13. Tööealise elanikkonna, hõivatute ja töötute jaotus hariduse järgi, 2003 (%) Esimene tase – alg- ja põhiharidus; teine tase – keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus pärast põhiharidust; kolmas tase keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad

14. Peamised töötuse põhjused • Koolist väljalangemine • Omandatud eriala ei vasta tööturu vajadustele • Omandatud eriala ja oskused on vananenud • Praktilise töökogemuse puudumine • Töötuid on proportsionaalselt rohkem madalama haridusega isikute hulgas • Vähene elukestva õppe rakendamine, täiskasvanuhariduse madal osakaal • Madal geograafiline mobiilsus (üürieluaseme turg)

15. Tööpuuduse struktuurne iseloom • Tööjõu oskused ja teadmised ning tööandjate nõudmised tööjõule ei lange kokku • Tööpuuduse struktuursuse vähendamiseks on vajalik: • tagada haridussüsteemi vastavus tööturu nõuetele ning arvestada, et need nõuded on muutuvad • edendada elukestvat õpet • Tööturusüsteemis pakkuda töötutele tööturukoolitust • Tööturukoolitus aitab leevendada tööpuuduse struktuursuse probleemi läbi töötajate kvalifikatsiooni vastavusse viimise tööturu nõudmistega.

16. Tööpuuduse ja hariduse seos • (Kutse)haridus peab enam vastama tööturu nõuetele • Õpingute ajal töötavad kutsekoolide õpilased enam kui tavagümnaasiumi õpilased • Pärast kooli lõpetamist on ETU andmetel tehtud analüüsi alusel tavagümnaasiumi ja kutsekooli lõpetanute töötamise tõenäosus samasugune • Kõrghariduse selge positiivne mõju • Asendusefekt: kõrgharidusega töötajad on sageli ülekvalifitseeritud • 12% töötajatest on kõrgem haridustase kui töö seda nõuaks • Naised on sagedamini ülekvalifitseeritud oma töö jaoks kui mehed

17. Eesti tööjõu-uuring 2003 hariduse ja tööhõive seostest • Kaugtööd tegevate palgatöötajate osatähtsus noorte töötajate hulgas on 4% • Valdavalt on kaugtöötajad kõrgharidusega • Esimesel ja teisel haridustasemel olevate õppurite seas on töötavate noorte osatähtsus 5,7% • Kolmas haridustase: • Pärast keskharidust keskeriõpet omandavatest õppuritest töötab 42,5% • Rakenduskõrghariduslikes koolides õppivatest isikutest töötab 50,5% • Bakalaureuseõppe õppuritest töötab 36,1% • Kõrgemas kraadiõppes õppivatest isikutest töötab 66,9%

18. Aktiivne tööturupoliitika Eestis • Tööturumeetmete kontseptsiooni ja seaduseelnõu eesmärgid: • noored, kellel on koolitee jäänud pooleli suunata esmajärjekorras tagasi haridussüsteemi • osutada noortele enam nende vajadustele vastavat abi (eraldi noortele spetsialiseerunud konsultandid) • Teenuseid osutatakse individuaalse lähenemise põhimõttel – klient saab just sellist abi või teenust, mida ta tööle saamiseks kõige enam vajab • pakkuda vastavalt “Tööturuteenuste ja – toetuste seaduse” eelnõule uue meetmena tööpraktikat • Sätestada noored ühe olulise riskigrupina, kelle puhul pikaajaline töötus tähendab enam kui kuus kuud tööta olemist

19. Tööturukoolitus ja tööpraktika • Tööturukoolituse maksimumkestuse pikendamine 12 kuuni • Tööpraktika eesmärk - anda praktiline töökogemus või omandada eriala töökohal • Võimalik kombineerida tööturukoolituse meetmega • Praktika maksimumkestus 4 kuud • Osalejaid motiveerib stipendium ja sõidutoetus • Tööandjaid motiveerib juhendamistasu ja võimalus koolitada endale sobiv töötaja • Tihe koostöö HTM-iga tagamaks, et tööturukoolitus, tööpraktika ja õpipoisi programm täiendavad üksteist.

20. Kutse- ja karjäärinõustamine Kes, kuidas ja millal? • Hetkel toimivad paralleelselt kaks süsteemi: Haridus- ja Teadusministeerium vastutab õpilaste kutsenõustamise eest ja Sotsiaalministeerium läbi Tööturuameti täiskasvanud töötute ja tööotsijate kutsenõustamise eest. • Vajalik kahe süsteemi koostöö ja tööturusituatsiooni ja arengusuundade arvestamine karjääri- ja kutsenõustamise pakkumisel • Gümnaasiumi lõpuklassides koostöös koolidega võimalik läbi viia grupiviisilist teavitamist tööturu olukorrast • Individuaalne nõustamine, vajadusel psühholoogi kaasamine ja abi cv kirjutamisel.

21. Kuidas saab haridussüsteem toetada aktiivset tööturupoliitikat? • Paindlik haridussüsteem • Haridustee pooleli jätnud noortele pakkuda võimalust haridustee jätkamiseks • Tööturu ja koolitusvajaduse prognoosid • Koolitusmahud peaksid kujunema vastavalt tööturu vajadustele • Valgekraede ja sinikraede osakaal koolitustellimuses • Läbimõeldud kutse- ja karjäärinõustamise süsteem • Noorte motiveerimine tööle minema • Elukestva õppe strateegia edendamine • Oskustööliste imago kujundamine

22. TÄNAN! Katrin Höövelson Sotsiaalministeerium Katrin.Hoovelson@sm.ee