1 / 14

01/11/2009 - 28/02/2012

PETHA projekt - psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis. 01/11/2009 - 28/02/2012. PETHA projekti algus.

jennis
Download Presentation

01/11/2009 - 28/02/2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PETHA projekt - psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis 01/11/2009 - 28/02/2012

  2. PETHA projekti algus • PETHA projekti idee saadi SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses 2009. aasta sügisel läbi viidud rehabilitatsiooniprogrammist „Minu võimalused tööturul“. • Programmi raames selgitati välja erivajadusega inimeste valmisolek tööle naasmiseks ja valmistati nad ette tööle asumiseks.

  3. PETHA projekt • Toimumise aeg 01.11.2009-28.02.2012.a. • Projekti viib ellu SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus • Projekt on rahastatud ESF meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ raames • Projekt teostatakse Haaslava vallas ja Tartu linnas.

  4. Projekti eesmärgid • Projekti käigus töötatakse välja ja rakendatakse kompleksne, psüühilise erivajadusega inimestele suunatud töövõime hindamise ja arendamise kontseptsioon. • Töövõime hindamist on vaja selleks, et aidata psüühilise erivajadusega isikutel aru saada, missugune töö sobib neile. • Vastavalt hindamise tulemustele projekti osalejad toetatakse sobiva töö leidmisel.

  5. Miks on see projekt vajalik? • Riiklikult pakutavate rehabilitatsiooniteenuste raames hinnatakse kliendi tegevusvõimet, kuid see ei anna piisavalt palju informatsiooni isiku töövõime kohta . • Praegust töövõimetuse hindamist ei saa kasutada töövõime „tagurpidi” hindamiseks ehk 80% töövõimetust ei tähenda 20% töövõimet. • Projekti alustamise ajal ei olnud muud teenust, mis aitaks välja selgitada inimese töövõimet.

  6. Kellele projekt on suunatud? • Tööealised psüühikahäirega isikud • Tartu linna ja Haaslava valla elanikud • Kokku 70 inimest

  7. Töövõimehindamise ja arendamise kontseptsioon • Projekti kontseptsiooni väljatöötamiseks tutvuti Madalmaades puudega inimestele osutatavate toetavate teenustega. • Lisaks korraldati projekti töötajatele töötreeningu meetodi (job-coaching) kursus. Seda meetodit tutvustasid välispartnerid Helsingi Rehabilitatsiooniteenistusest. • Saadud kogemuste põhjal töötati välja Eesti oludele sobiv psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise mudel. • Väljatöötatud kontseptsiooni täiendatakse ja avaldatakse lähitulevikus (jälgige www.tartuvthk.ee !) • Kontseptsiooni rakendamiseks viiakse läbi ümarlauda huvitatud osapooltega.

  8. Töövõime hindamine • Osalejad läbivad kolmekuulise töövõime hindamise ja arendamise tsükli, sh • töötamiseks valmisoleku hindamine, • praktika töökatse gruppides, • kutsenõustamine, • tegevusterapeudi hindamine.

  9. Meeskond • Töövõime hindamise ja arendamise protsessis osalevad • tegevusterapeut, • loovterapeut, • psühholoog-kutsenõustaja, • töörühmade juhendajad, • psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni metoodikat valdavad spetsialistid.

  10. Töövõime hindamise plussid • Alternatiiv töövõimekaotuse protsendile: • Eesmärk ei ole asendada TVK%. Töövõime hindamine annab inimesele arusaadavat infot tema oskuste ja võimete kohta. Töövõime on väga individuaalne ja seda on keeruline väljendada numbrites. Just selle tõttu hindamise tagasiside on kirjeldav. • Töövõime hindamine annab reaalset kasu inimesele: • Inimene saab konkreetseid soovitusi töölaadi ja -koormuse kohta. Inimesel tekib selgus, mis talle sobib ja mis ei sobi.

  11. Töövõime hindamise plussid (jätk) • Osalemine töövõime hindamise protsessis aitab inimesel jõuda selguseni, mis on tema lõplik eesmärk: • Tööle asumine on väga suur muutus inimese elus, mis vajab ettevalmistamise perioodi. TVH protsessis kasutatav muutusteks valmisoleku hindamine aitab inimesel kaaluda alternatiive ja võtta vastu õigeid otsuseid.

  12. Töö otsing • Valmisoleku hindamisele ja eesmärgi püstitamisele järgneb töötreeningu meetodil töö otsimine ning tööl püsimisele kaasaaitamine. • Antud tööd teevad nn mentorid. • Mentori roll on olla programmis osalejatele kontakt- ja tugiisikuks.

  13. Infoallikad • Infopäevad (kokku 7) • Voldik, flaier • SA Tartu VTHK Koduleht www.tartuvthk.ee • Projekti koduleht www.tartuvthk.ee/petha • Facebook • Projekti kontseptsiooni ja tulemusi tutvustavat brošüüri avaldatakse 2012.a. jaanuaris

  14. Tänan!

More Related