Eesti väikelinnade roll tulevikus

1. Eesti väikelinnade roll tulevikus Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant tarmo.pikner@oulu.fi “Eesti väikelinnade neliteist saatust”, 25.aprill 2008, Keila

2. Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn? • Linnasid võib kirjeldada kui ühteaegu töö, tarbimise, suhtluse, mängu, loovuse, põnevuse ja igavuse kohtadena. Linn kui erinevate sotsiaalsete praktikate ja võrgustike “lava” koos potentsiaalsete trajektooridega (Amin & Thrift, 2002). • 21.sajandi alguses suudavad linnad jääda uuenduslikeks läbi nende ajaloolise rolli pideva adaptsiooni “vahetuste keskustena” (Wood, 2001). • EL-s on linna (või linnaregiooni) rahvaarvu alampiir 50 000 (oluline ka rahvastiku tihedus). Soomes u 20 000 elanikuga linn ja tema tagamaa; samas määratletud 6 regionaalset kasvukeskust (Jauhiainen, 2002). • Väikelinnade määrtlemisel ka muud kriteeriumid peale rahvaarvu

3. Väikelinnad Eestis • Eestis oleks mõistlik lugeda linnaregiooni alampiiriks 15 - 20 000 elanikku (Jauhiainen, 2002) • Eestis väikelinnad kõiki linnad peale Tallinna, Tartu,Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu (!?) • Eestis tihe regionaalsete keskuste süsteem, võiks olla u 12 linnapiirkonda koos tugeva keskusega (Jauhianen, 2002; Raagmaa, 2008)

4. 44 tõmbekeskust tööjõu areaalide järgi (Rahastikuministri büroo, 2001)

5. Regionaalarengu põhijooned Eestis • Võrdlemisi suured kontrastid Tallinna (ja osaliselt ka Tartu) linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel • Võrreldes EL keskmisega Eestis innovatsioonialane ja oskustööjõu valdkonnas mahajäämus, väikse mastaabiline majandus • Rahvastiku koondumine suurematesse regionaalsetesse keskustesse, eriti Tallinasse. Tallinna “laiali valgumine” • Päevane ja nädalane pendelränne tööle käies, väikesed vahemaad linnade vahel • Üldine rahvastiku vähenemine või väga aeglane juurdekasv

6. Kuidas analüüsida linnade rolli tulevikus? • Glokaalsed arengusuundumused ja kaasnevad muutused/väljakutsed Eesti väikelinnadele • Arengusuundumuste mõistmine läbi võrgustike ja vooluste (Castells, 1997; 2001) • Linnade võrgustik-struktuurid ja sünenergia mitte hierarhilised suhted (Meijers, 2005) • Avatud ajaperspektiiv, erinevate stsenaariumite koostamise võimalus

7. Läänemere piirkonna linnade struktuur (Nordregio, 2001)

8. A1: Mobiilsus ja kommunikatsioon • Kiirem infoliikumine ja reisimine vajab uusi füüsilisi infrastruktuure ja oskusi (Urry, 2003) • Töö- ja vabaajavõimalused mitmekesistuvad, suureneb surve linnade tagamaadele • Oht piirkondadevahelise ebavõrdsuse suurenemisele (Graham & Marvin, 2001) Väikelinnad: vajalikud kommunikatsiooni ja transpordi infrastruktuurid (nt kiirem raudtee ühendus), sobiv elukeskkond, tihe koostöö regionaalsete keskuslinnadega ja rahvusvaheliselt

9. A2: Teadmistepõhine majandus ja innovatsioon • Uued koostööplatvormid ja teadmiste-oskuste vahetamine; kohalik sumin ja globaalsed torud (Maskell, et al. 2006) • Väiksemad linnapiirkonnad spetsialiseeruvad mõnele majandusklastrile, suuremad keskused mitmekesisemad (Jimmie, 2001; Wood, 2001) • Linnaline keskkond toetab innovatsiooni läbi tehnoloogia ja juurdepääsudega globaalsetele turgudele (Wood, 2001) Väikelinnad: spetsialsieerumine piirkondliku oskusteabe väljaarendamiseks, miljöö majanduskeskkonna loomine, tihedad koostöövõrgustikud tehnoloogia arendamiseks ja juurdepääsudeks uutele turgudele

10. A3: Paljukultuurilisus ja turism • Loovklassi kontseptsioon, tehnoloogia-talendid-tolerants (Florida, 2005) • Erilisisuse otsimine, väiksemale grupile mõeldud tooted turisminduses, uued reisisuunad Väikelinnad: oma tugevus loovinimeste meelitamiseks, lühiajalised õppeprogrammid, kultuuriturism, laiapõhjalisem integratsioon

11. A4: Elanikkonna vananemine Euroopas • Vajadus uute teenuste järele • Täiendav grupp inimesi, kellel aega ja otsivad tegevust Väikelinnad: sobiv elu- ja külastuskeskkond, täiendavad eneseteostusvõimlused eakatele (nt mentorlus)

12. A5: Keskkonnariskid ja energia küsimus • Kliima soojenemine ja uued planeerimistingimised • Suurlinnade müra ja saastamise mõju keskkonnale • Alternatiivste energiaallikate kasutuselevõtmine Väikelinnad: turvalise elukeskkonna pakkumine, säästliku elukeskkonna planeerimne ja eluviis

13. A6: Ühiskondlike institutsioonide rolli muutus • Ühiskonna urbaniseerumine, sellel erinevad suunad • Progressiivste linnavõrgustike omadused: assotsiatsiooniline demokraatia, majanduse ja riigi demokratiseerumine, täielik osalus võrdse hääleõigusega, vaba infovahetus partneritega (Leitner & Sheppard, 2002; Jauhiainen, 2004) Väikelinnad: uued (piirkondlikud) hea-valitsemise ja kaasamise vormid, väiksem sõltuvus administratiivsetest piiridest

14. Milline saatus linnadel?

15. Suundi väikelinnade arendamisel (1) • Terviklike arenguvööndite analüüsimine ja planeerimine, regionaalarengu tasakaalustamise võimalused • Linnaliste keskuste roll regionaalses arengus kasvab, koostöö võrgustikud • Kutse- ja täiendõppeasutuste süsteemi edasi arendamine • Ühistranspordi parem korraldamine Eesti siseselt ja ka ühendus Euroopaga • Üldise heakorra ja miljöö parandamine

16. Suundi väikelinnade arendamisel (2) • Piirkondlike prioriteetide määratlemine ja visiooonipõhine arendustegevus • Majandusstruktuuri muudatused ja majandusklastrite arengu toetamine • Haldusstruktuuri korrastamine (?) ja regionaalpoliitika seadustamine • Linnalise dimensiooni tugevdamine regionaal- ja innovatsioonipoliitikate kavandamisel ja rakendamisel