SOOJUSE- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMINE SORTEERIMATA TAVA- JA OLMEJÄÄTME MASSPÕLETUSE TEEL

1. SOOJUSE- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMINE SORTEERIMATA TAVA- JA OLMEJÄÄTME MASSPÕLETUSE TEEL (WtE CHP – Waste to Energy/Combined heat & power) Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäev/volikogu 19.03.2008

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004 • Artikkel 3 • Mõisted • a) koostootmine tähendab soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia ühes protsessis samaaegset tootmist;

3. SOOJUSE JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMIST REGULEERIVAD: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel • Eesti Elektrituru seadus • Eesti Kaugkütteseadus • Jäätmeseadus

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004 P.5 Soojus- ja elektrienergia koostootmise kasutamise suurendamine tagab primaarenergia säästmise ning see omakorda moodustab olulise osa abinõude paketist seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmisega, samuti teiste edasiste kohustuste poliitikapakettidega. Komisjon on määranud oma Euroopa kliimamuutuste programmi esimese faasi rakendamise teatises, et soojus- ja elektrienergia koostootmise edendamine on üheks abinõuks, mis on vajalik kasvuhoonegaaside saaste vähendamiseks energiatootmise sektoris.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004 • Artikkel 7 • Toetuskava • 1. Liikmesriigid tagavad, et toetus soojus- ja elektrienergia koostootmisele – olemasolevatele ja uutele üksustele – toimub kasuliku soojuse nõudluse ja primaarenergia säästmise alusel, pidades silmas võimalusi vähendada energianõudlust, kasutades muid majanduslikult teostatavaid või keskkonnasoodsaid meetmeid nagu ka muid energiasäästlikke meetmeid.

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004 • Artikkel 9 • Halduskord • Hindamisel peetakse silmas: • d) et reeglid oleksid objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võtaksid arvesse erinevate koostootmistehnoloogiate iseärasusi.

7. Kehtiv Elektrituruseadus • ElTS-i 01.05 2007.a. jõustunud § 59 lõike 1 punkti 2 kohaselt on elektrienergia tootjal õigus müüa elektrienergiat määratud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale või saada põhivõrguettevõtjalt toetust võrku antud ja müüdud elektrienergia eest, kui see on toodetud tõhusa koostootmise režiimil ning kasutades kütusena jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses, turvast või põlevkivitöötlemise uttegaasi.

8. Kehtiv Jäätmeseadus • §3. Tavajäätmed • Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. • §15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused • (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. • Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.

9. Kehtiv Jäätmeseadus • §16. Jäätmete töötlemine • (1) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

10. EV Jäätmekava4.3.4.2 Harjumaa • Jäätmekoguste üldise kasvuga (prognoos Eesti olmejäätmete tekkeks aastaks 2013 ca 630 tuh t/a)suureneb ka põletamiseks sobivate jäätmete kogus. • Jäätmete masspõletuse rakendamine muudab jäätme-käitlusega seotud hindasid – isegi ca 200 tuht/a käibega masspõletamise käivitamine vähendaks Tallinna prügilal ladestatavate jäätmete kogustca 150 tuh t/a, mis tõenäoliselt toob kaasa ka prügila ladestushinna tõusu. • Jäätmekava perioodilõpuks on ladestushind tõusnud tõenäoliselt tasemeni 900 -1100 kr/t (2007 a. vastavalt 600 kr/t). • Jäätmete masspõletuse teenuse hind ehk nn põletustehase väravatasu lähtub tavapäraseltladestushinnast seni, kuni põlevjäätmete ladestamine seadusandlikult ära keelatakse (nagu seepaljudes EL maades juba kehtib). • Masspõletuse rakendamisel muutub ka oluliselt Tallinna prügilaladestatavate jäätmete koostis, sest väheneb märgatavalt biolagunevate jäätmete ladestamine. • Tulemusena ei teki uutel ladestusaladel sisuliselt enam prügilagaasi ja ka tekkiva prügila nõrgveereostuskoormus on märgatavalt erinev segajäätmete prügila nõrgveest.

11. Olmejäätmete teke maakondade kaupa 2005. a • Maakond % Olmejäätmete teke Inimese kohta • Tallinn kg kg • Harjumaa 47,7 232104 445 • Tartumaa 12,5 60972 410 • Ida-Virumaa 10,3 50015 288 • Pärnumaa 7,4 35892 402 • Järvamaa • Raplamaa 4,3 21038 280 • Lääne-Virumaa 3,8 18457 278 • Viljandimaa 3,3 16168 286 • Saaremaa 2,2 10665 303 • Võrumaa 2,0 9789 253 • Läänemaa 2,0 9594 343 • Jõgevamaa 1,6 7646 204 • Valgamaa 1,4 6818 196 • Põlvamaa 1,0 5308 167 • Hiiumaa 0,5 2532 247 • Kokku: 100,00 487000 361

12. Ülevaade Tallinna ja Maardu soojustootmisest • Iru soojuse- ja elektri koostootmisjaam toodab Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Maardu soojustarbijatele 1,2 TWh/a soojusenergiat ning omab kogu Tallinna ja soojustootmise turust ca 50% ja 100% Maardu linnas. • Eesti sisemaisest elektritarbimisest katab Iru EJ ligi 6% ehk 0,4 TWh/a. • Tallinna ja Maardu soojustootmine toetub valdavalt vene maagaasil töötavatel Tallinna Kütte ja Fortum Termesti poolt opereeritavatel katlamajadel ning Eesti Energia tütarfirma OÜ Iru Elektrijaam koostootmisjaamale. • Soojuse- ja elektrienergia koostootmisega on katmata Lääne - Tallinna Mustamäe ja Õismäe piirkonnad ehk ligi pool Tallinna koostootmise potentsiaalist on kasutamata ning tegemist on kallineva maagaasi ebatõhusa kasutamisega Tallinna Kütte ja Fortum Termesti katlamajades, sest elektritootmise potentsiaal on juba aastaid neis linnaosades rakendamata. • Maagaas kui käesoleval ajal Tallinnas soojuse tootmiseks kasutatav põhikütus näitab kallinemistrendi.

13. TALLINNA JAMAARDU SOOJUS-ENERGIA TOOTMIS- NING TARBIMIS-VÕIMSUSTE VÕRDLUS, ILMA VÄO EJ

14. Iru Elektrijaam 648 MW/soojus 190 MW/elekter + 2011 uus Jäätmeplokk 50 MW/soojus 19 MW/elekter TALLINNA JA MAARDU SOOJUSENERGIA TOOTMIS- NING TARBIMISVÕIMSUSED Ülemiste katlamaja 238 MW (reservis) Kadaka katlamaja 295 MW Karjamaa katlamaja 265 MW (reservis) Mustamäe katlamaja 416 MW Laagna pumba-jaam 200MW Mustamäe soojusvõrk 330MW Kesklinna soojusvõrk 204 MW Lasnamäe soojusvõrk 286MW ? Maardu soojusvõrk 30 MW LokaalsedSV 116 MW 2009 alates Väo Elektrijaam 50 MW/soojus 25 MW/elekter Fortum Termest AS 178 MW Estterm AS 19 MW

16. Jäätmepunker, restkatel ja puhastusseadmedhttp://www.sysav.se/Templates/StdPage.aspx?id=1239

17. Iru EJ uus jäätmepõletusplokk • Et vähendada Tallinna ja Maardu sõltuvust maagaasist ja toota odavamat soojusenergiat, on Iru Elektrijaamas arenduse lõppfaasis jäätmete masspõletusel baseeruva uue soojuse ja elektrienergia koostootmisploki rajamise ettevalmistustööd: • valminud on KMH (keskkonnamõjude hinnang), mis kiideti heaks Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 2007 aasta sügisel • valminud on vajalikud teostatavus- finants- jms. uuringud • 2008 jaanuaris kuulutasime välja rahvusvaheline hanke uue koostootmisploki ehitaja leidmiseks, et rajada uus plokk 2011 sügiseks. • Jäätmete põletusmaht on max. 220 000 t/a ja uus plokk vastab kõigile keskkonnanõuetele. • Uue koostootmisploki võimsus saab olema 19 MWe ja 50 MWs, mis katab ka suvise baaskoormuse rezhiimis Kesklinna, Lasnamäe ja Maardu soojusvajaduse. • Uuringud näitavad, et jäätmetest toodetud soojusenergia hind saab olema odavam kui maagaasist või Väo biokütustest/ turbast toodetud soojusenergial. • Jäätmete masspõletus võimaldab alandada jäätmekäitluse hindu elanikonnale, kuna Iru on valmis pakkuma jäätmekogujatele odavamat gate fee’d/väravatasu, kui seda teevad jäätmete ladestusalasid haldavad ettevõtted.

18. Jäätmed kui kütus • Olmejäätmed - kõige vähem riskitundlik kütus, tekitatavate jäätmete kogus eeldatavalt kasvab. • Põletatavad jäätmed võib lahterdada: • segaolmejäätmed kodumajapidamistest (ca 50%); • tööstusjäätmed; • segaolmejäätmed kaubandusest ja teenindusest (ca 15-20%); • ehitus- ja lammutusjäätmed; • reoveepuhastite jääkmuda. • Olmejäätmete alumine kütteväärtus on hinnanguliselt 3 MWh/t ning tuhasisaldus 20-25 massiprotsenti. • Kütteväärtus kõigub suurel määral olenevalt sellest, kas sorteeritakse välja klaasi, metalli ja biojäätmeid ning kas jäätmed on kogutud linna- või maapiirkonnast.

19. Jäätmepõletusele esitatavad nõuded • Rangemad nõudmised, kui teiste kütuste põletamisel • Madalamad heitmete piirväärtused kui muude tahkete kütuste puhul. • Lisaks järgnevad nõuded: • Põletustemperatuur (vähemalt 2 s min 850o C) • Summaarne TOC tuhas alla 3% • Lisapõleti • Põletuse katkestamine heitmete piirväärtuste ületamisel • Suitsugaaside ja vee eraldumise seire • Ranged automaatikanõuded

20. Põlemisprotsessi jääk - tuhk • Põletusprotsessi jääkproduktideks on lendtuhk ja koldetuhk. • Restkateldega põletusel moodustab lendtuha kogus ligikaudu 5% kütuse massist(ca 10 000 t/a). • Koldetuha kogus olmejäätmete põletamisel restkateldega on ligikaudu 20% kogumassist (ca 40 000 t/a). • Suitsugaaside puhastusjääk (ca 2 000 t/a).

21. IRU Elektrijaam <-> Jõelähtme prügila Distance < 7 km

22. WtE CHP - Jäätmekäitlus või energiatootmine? Jäätmekäitlusettevõtetele jäätmete tõhus käitlemine Energiafirmale tõhus soojuse ja elektrienergia koostootmine Ühiskonnale tervikuna majanduslikult soodne ja keskkonnasõbralik lahendus