1 / 14

peatus.ee – GIS rakendamine ühistranspordis

peatus.ee – GIS rakendamine ühistranspordis. Rahvusraamatukogu konverentsikeskus 18. November 2009. Sisukord. Ühistranspordiregistri ajalugu ÜTRIS ja geoinfo peatus.ee küsimused. Ühistranspordiregistri pidamine:.

kalani
Download Presentation

peatus.ee – GIS rakendamine ühistranspordis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. peatus.ee – GIS rakendamine ühistranspordis Rahvusraamatukogu konverentsikeskus 18. November 2009

  2. Sisukord Ühistranspordiregistri ajalugu ÜTRIS ja geoinfo peatus.ee küsimused

  3. Ühistranspordiregistri pidamine: 2001 – 2009 toimus ühistranspordiregistri pidamine “ÜTRA” nimelises riiklikus andmebaasis. ÜTRA andmed: - ühistranspordiload - bussiliinide liiniload ja teenindamise lepingud - busside sõidukikaardid - kaugbussiliinide ja maakonna bussiliinide sõiduplaanid - bussipeatuste register ja (ligikaudsed) asukohad ÜTRA miinused: - puudus seos teeregistriga - puudusid andmed linnaliinide, rongi- ja praamiliinide jne kohta - peatuste asukohad määratud ligikaudselt - liinide ruumiline kulgemine ei olnud kirjeldatud

  4. Ühistranspordi infosüsteem e.“ÜTRIS” 2007. aastal algatati projekt “Ühistranspordi infosüsteemi väljatöötamine” Eesmärk: Koondada ühtsesse infosüsteemi kogu informatsioon Eestis käigusolevate ühistranspordiliinide sõiduplaanide, peatuste, vedajate jne kohta. Parandada ühistransporti puudutava info kättesaadavust ja suurendada seeläbi ühistranspordi populaarsust. Töötada ühistransporti korraldavate asutuste jaoks välja tööriist liinivõrgu planeerimiseks ja kirjeldamiseks. Projekti läbiviimist rahastatakse Norra finatsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finatsmehhanismi vahenditest ning viiakse ellu ajavahemikul 2008 – 2010. Projekti juhib alates 2008. aasta lõpust Maanteeamet/ARK. Infosüsteemi väljatöötamisel osalevad Cybernetica AS, Affecto AS ja EOMAP Geodata AS

  5. ÜTRIS ja geoinfo: Kuna enamik käigusolevast ühistranspordist liikleb mööda maanteid (v.a. praamid, rongid, lennukid) siis osutus vajalikuks ÜTRIS-e sidumine teeregistri andmetega. Teeregistris on olemas ka andmed riigimaanteedel asuvate bussipeatuste kohta, kuid puuduvad andmed kohalikel teedel paiknevate peatuste kohta, paljud peatuste andmed puudulikud või ebatäpsed 2007 aastal mõõdistati GPS-ga üle kõik bussipeatused, mis Eesti territooriumilt suudeti üles leida. Töö viisid koostöös Maa-ametiga läbi maavalitsusused (osades maakondades teostasid töö eraettevõtted MV tellimusel). Kokku kaardistati u. 10200 peatust 14 maakonnas. Harjumaa ja Tallinna peatuste asukohad olid juba varem kaardistatud. Kaardistatud peatuste andmed (s.h. peatuste koordinaatandmed) anti üle Maa-ametile, kes koostas Eesti põhikaardi jaoks peatuste kaardikihi.

  6. ÜTRIS ja geoinfo: ÜTRIS projekti esimese etapis võeti kasutusele sõiduplaanide koostamise ja koordineerimise programm PIKAS.

  7. ÜTRIS ja geoinfo: ÜTRIS andmebaasi kanti üle erinevatest allikatest pärinevad ühistranspordi liinivõrgu andmed: maavalitsuste poolt GPS-ga mõõdistatud peatused (sh juba varem üles mõõdistatud Tallinna ja Harjumaa peatused). kaartide ja eraldi läbiviidud mõõdistamiste põhjal rongijaamade ja sadamate asukohad. rahvusvaheliste kaugbussilinide peatuste asukohad väljaspool Eesti territooriumi kõik liinide sõiduplaanid ÜTRA-st (liinide marsruudid peatuste kaupa ja peatuste läbimisajad) lisaks seoti ÜTRIS maanteevõrgu kaardikihiga ning lisati Maa-ameti poolt ÜTRIS tarbeks väljatöötatud kaardipõhjaga. Viimast uuendatakse süsteemis korra poole aasta jooksul.

  8. Eelnimetatud andmete abil õnnestus täpselt kirjeldada liinide ruumiline kulgemine. Ühistranspordi korraldajale annab see täpse ülevaate liinivõrgu paiknemisest ja võimaldab täpsemini toetuse maksmise aluseks olevat liinideläbisõidu andmeid kontrollida.

  9. peatus.ee ÜTRIS projekti 2. etapis töötati välja ühistranspordi kasutajatele suunatud reisiplaneerimise portaal peatus.ee, mille abil on võimalik ühistranspordi infosüsteemi sisestatud liinide hulgast leida sobivamad ühendused kasutaja poolt valitud lähte- ja sihtpunkti vahel.

  10. peatus.ee Peatus.ee arendamisel on lähtutud põmimõttest, et kasutaja ei pruugi teada peatuste nimetusi, liinide numbreid jne. Kasutajamugavuse suurendamiseks on peatus.ee liidestatud Maa-ameti poolt välja töötatud keskse aadressiandmete haldussüsteemiga (ADS-haldussüsteemi), mis pakub peatus.ee-leaadressiteenuseid. Selle tulemusena on võimalik peatus.ee lehel otsida ühistranspordiühendusi ka lähte- ja sihtkoha aadressi sisestamise teel.

  11. peatus.ee leiab kasutaja poolt sisestatud aadressi koordinaatandmete põhjal lähimad peatused ning leiab erinevaid liine omavahel kombineerides kiireimad ühendused. Otsingu teostamisel on kasutajal võimalik määrata täiendavaid tingimusi nagu näiteks maksimaalne jalgsikõnni distans, kasutatav transpordiliik jne.

  12. Peale selle on võimalik teostada otsingut kahe suvalise punkti valimisel kaardilt. Sarnaselt aadressiotsingule leiab süsteem kasutaja poolt valitud punktide koordinaatandmete põhjal lähimad peatused ning leiab erinevaid liine omavahel kombineerides kiireimad ühendused.

  13. Lisaks on võimalik endale sobivat otsitulemust kuvada kaardile ning seda ka välja trükkida.

  14. Tänan tähelepanu eest! Olari Tammel ÜTRIS projektijuht Maanteeameti ühistranspordiosakond olari.tammel@mnt.ee 6201310

More Related