240 likes | 488 Views
Õppekavaarendus Eesti kutsete süsteemis. Olav Aarna Kutsekoja juhataja. Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit. KONTEKST. Kutsehariduse riiklike õppekavade arendamine jätkub
E N D
Õppekavaarendus Eesti kutsete süsteemis Olav Aarna Kutsekoja juhataja Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit
KONTEKST • Kutsehariduse riiklike õppekavade arendamine jätkub • Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärgiks on tervikliku kompetentsipõhise kvalifikatsiooni-süsteemi väljaarendamine • Riigikogu menetluses on uus kutseseadus, mis võimaldab ühendada õpitulemuste akadeemilise ja kutsealase tunnustamise ühtsesse süsteemi • Euroopa Liit on arendamas ühtset elukestva õppe ruumi, mille keskmes õpiväljundite põhine (kompetentsipõhine) lähenemisviis
KOMPETENTSUS JA KVALIFIKATSIOON • Kompetentsus – edukaks (kutsealaseks) tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum • Kvalifikatsioon– hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus (õiguspädevus) • Kutsestandard– dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratletakse kompetentsusnõuded vastaval kutsealal ja –tasemel(EV kutseseaduse eelnõu)
MILLISTELE KÜSIMUSTELE MA VASTATA PÜÜAN? • Milleks meile on vaja terviklikku kompetentsipõhist kvalifikatsioonisüsteemi? • Mida tähendab terviklik kompetentsipõhine kvalifikatsioonisüsteem? • Milline on kutsehariduse riiklike õppekavade arenduse koht terviklikus kompetentsipõhises kvalifikatsioonisüsteemis?
PÕHIKONTSEPTSIOON Kutsete süsteem on liides (ühenduslüli) tööturu ja haridussüsteemi vahel Haridussüsteemi mõistame selle sõna laiastähenduses, st haaravana kogu formaalset (taseme- ja täiendõpet), mitteformaalset ja informaalset õpet Avatud süsteemi elemendid ja alamsüsteemid on seotud liidestega, mille kaudu aine, energia ja info ülekanne toimub vastavaltliideseprotokollile
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM JA KUTSETE SÜSTEEM • Kvalifikatsioonisüsteemis toimub inimese õpitulemuste vastavushindamine ja akadeemiline ning kutsealane tunnustamine • Kvalifikatsioonisüsteem on liides ühiskonna ja haridussüsteemi vahel • Kutsete süsteem on kvalifikatsioonisüsteemi osa
KUTSESTANDARDID JA ÕPPEKAVAD Kutsestandard Kutsekoda Kutsenõukogu (Kutse-) õppekava Kutse- tunnistus Kutsetomistav organ (KOO) (Kutse-)õppeasutus 7
PROBLEEMID Tänane kutsete süsteem on haridus-süsteemiga nõrgalt seotud: Õppeasutuse lõpetamine ja esmase kutse omistamine problemaatiline Kompetentsipõhised õppekavad sageli puuduvad Varasema töö- ja õpikogemuse arvestamine Kutsealade, -valdkondade ja -standardite süsteem on ebaühtlane
UUS KUTSESEADUS • Uus 8-tasemeline kutsete raamistik, mis ühtib Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga • Läbivalt kompetentsipõhine kvalifikatsiooni-käsitus • Esmataseme kutse omistamise võimalus tasemeõppe lõpetamisel • ...
ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM • Haridussüsteem on ühiskonna alamsüsteem tema hariduslike (inimese arengu toetamisega seotud) vajaduste rahuldamiseks Ühiskond • Kvalifikatsioonisüsteem on ühiskonna ja haridussüsteemi piirpind ehk liides Haridus- süsteem
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (1) Ühiskond (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor) Haridus- süsteem (formaalne, mitte- formaalne, informaalne õpe) Kvali- fikat- siooni- süs- teem
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste (ühiskonna soovitud haridusliku seisundi) analüüs • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste tõlkimine haridusstandardite keelde • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamine (võrdlemine haridusstandardiga) • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) vastavushindamine (kvalifitseerimine, tunnustamine) • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsimine
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (2) Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused Kvalifikatsiooni- süsteem Haridusstandardid Oodatavad õpitulemused Kvalifikatsioonid Õpitulemused Ühiskonna hariduslik seisund Inimese hariduslik seisund
ÜHISKONNA HARIDUSLIKUD EESMÄRGID JA OOTUSED • Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused sõnastatakse strateegiates ja arengukavades • Ootused ühiskonna hariduslikule seisundile, sh riiklik koolitustellimus: • Kvalitatiivsed: • Põhiväärtused • Milliseid kompetentse vajatakse? • ... • Kvantitatiivsed: • Milline keskmine haridustase? • Kui palju millist kompetentsi vajatakse? • ...
HARIDUSSTANDARDID • Haridusstandard kirjeldab ühiskonna hariduslikke eesmärke ja ootusi mingis valdkonnas • Kvalifikatsioonistandardid – oodatavad õpitulemused teataval õppetasemel või –astmel, kutsevaldkonnas, ... • Protsessistandardid – nõuded õpikeskkonnale, õppekorraldusele, vastavushindamisele, ... • Oodatavad õpitulemused esitatakse valdkonna kompetentsistandardi ja/või riikliku õppekavana • Kutsestandard on kompetentsistandard, kirjeldades kutsealal oodatavaid kompetentse
KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”) Euroopa kvalifikatsiooniraamistik(EQF) (EP ja EN soovitus 23.04.2008): 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?
KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIKUD EQF= =EKR EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik HR – haridusraamistik KR – kutsete raamistik HR KR Riiklikud õppekavad Kutse- standardid HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG Kompe- tentsid, kvalifi- katsioonid Õpi- tulemused (diplomid, tunnistused)
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSAD • Kvalifikatsiooniuuringute süsteem: • Haridusstandardite loomise süsteem • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsi süsteem • ... • Inimese haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamise, vastavushindamise ja tunnustamise (sh rahvusvahelise tunnustamise) süsteem • Tugisüsteem: • Kvalifikatsiooniregistri haldamise süsteem • Kvaliteeditagamise süsteem • ...
KUTSETE SÜSTEEM KUI KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSA Tööturg (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor) Haridus- süsteem (formaalne, mittefor- maalne ja informaal- ne õpe) Kut- sete süs- teem
KOMPETENTSUSE RING Oodatavad kompetentsid T Ö Ö T U R G Riik- likud õppe- kavad Töö- üles- anded Kutse- stan- dardid Õppe- kavad Kom- petent- sid Õ P E KUTSETE SÜSTEEM Kutse- tunnis- tused Kutse- omistamine Vastavus- hindamine Õpitulemuste hindamine Tegelikud kompetentsid
ESMASE KUTSE OMISTAMINE • Igal kutsealal on kehtestatud madalaim kutsetase (esmane kutsetase, kutsealasse sisenemise tase) • Kutsenõukogu otsustab õppeasutusele kutse omistaja õiguse andmise ning registreerib ta kutseregistris õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud • Esmane kutsetase loetakse omistatuks teataval kutsealal õppe lõpetamisel isikule väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega • Rakendub 1.jaanuaril 2011
KUTSESTANDARDID JA RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD • Milline on seos kutsestandardite ja riiklike õppekavade vahel(1:1, M:1, 1:M)? • Kui palju peaks olema esmaseidkutsestandardeid? • Mida kirjeldab riikliku õppekava moodul? • Kuidas me peaks kutsestandardite ja riiklike õppekavade arendusega edasi liikuma? • Tugev koordinatsioon ja tihe koostöö erinevate arendusprogrammide vahel!
JÄRELDUSED • Elukestva õppe süsteemi loomisel on tervikliku kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osana tervikliku kutsete süsteemi väljaarendamine hädavajalik • Kutsehariduse õppekavaarendus on loomulik osa terviklikust kutsete süsteemist • Esmase kutse omistamine käivitub siis, kui kompetentsuse ring toimima hakkab, st kutsete süsteem toimib kvaliteedisüsteemina