Puuetega inimeste tööhõivest

1. Puuetega inimeste tööhõivest Helmi Tampere Sotsiaalministeerium 26.10.2010

2. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009 Puuetega inimeste arv Eestis: 2006.a u 113 000 inimest (8,4% rahvastikust), 2009.a u 118 000 (8,8% rahvastikust) • 60% vanuses 65. a + • 26% vanuses 30-64. a • 5% vanuses < 30. a Töötab või soovib töötada ca viiendik (so 23 600) puuetega inimestest, kellest • 36% töötab • 64% ei tööta, kuid sooviks seda teha. ~ 90% hõivatutest on nii oma töö kui ka töökoormusega rahul. ~85% töötab nädalas kuni 40 tundi (valdav on normajaga töötamine). Keskmine tööstaaž põhitöökohal - 4 aastat.

3. Puuetega inimeste töötamisest (*) Vaimupuude ja psüühikahäiretega inimeste suurem valmisolek teha tööd. Mida raskem puue, seda vähem töötatakse või soovitakse tööd teha

4. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009 Töötavatest puuetega inimestest on 84% töö- ning 16% pensioniealised. Ametid: Ligi kolmandik (31%) töötavatest puuetega inimestest on leidnud rakendust lihtsamate tööde tegemisel, • 20% on hõivatud oskus- ja käsitöölistena ning • 21% on teenindus- ja müügitöötajad. • 9% töötab keskastme spetsialistidena • 10% ametnike ja juhtidena • 3% tippspetsialistidena • oskus- ja käsitööliste hulgas töötab meestest 29% ja naistest 15%; • teenindus- ja müügitöötajate hulgas töötab naistest 28% ja meestest 10%. • Enamikule puuetega inimestest on vajadus raha teenida peamiseks töötamise motivaatoriks. Umbes sama tähtsaks töötamise põhjuseks peetakse võimalust suhelda teiste inimestega ja tunda end osana töökollektiivist.

5. Haridusest Täiskasvanud puuetega inimestest on I haridustase 40% II haridustase 44% III haridustase 17% • Õppimisest on huvitatud eelkõige nooremaealised. • Kõigist puuetega täiskasvanutest osaleb õpingutes 3% ning ei õpi, kuid sooviks õppida 8%. • 16-29-aastastest õpib 29%, sama paljud (29%) sooviksid seda • teha. • 30-40-aastaste õpib (7%), neid, kes ei õpi, kuid sooviksid seda teha on (26%). • Nii õppimise kui töötamise suurimate takistustena tuuakse välja enda puude või haigusega seonduvaid probleeme, transpordi ebapiisavat korraldust ja kallidust ning infopuudust võimalike õppimis- ja töökohtade osas.

6. Töötute haridustase tervikuna

7. Tööturuteenustest • Töövahendus ja tööotsingute toetamine sh • karjääriinfotoad, tööotsingute töötoad, tööklubid • koondamistele reageerimine ja MOBI • Töökohtade loomise ja töölerakendamise toetamine • Tööpraktika (juhendamistasu), palgatoetus (tööandjale), (just-in-time) koolitus, ettevõtlustoetus • toetused teenustel osalemiseks • Töövalmidust hoidvad tegevused • talgud • koostöö töötute aktiivsust toetavate projektidega • Täiendav abi töötutele, kellel on keeruline tööle saada • puuetega inimeste töölesaamise ja töötamise toetamine • tööharjutus ja individuaalne tugi töölerakendumisel • erinevad nõustamisteenused

8. Tööturuteenused 01-08.2010

9. Erihoolekandeteenused Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi.

10. Töötamise toetamise teenus (TTT) Töötamise toetamise teenuse eesmärgiks on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal. 2009.a. – 405 klienti 2010.a. juuni 368 *368x1139x12 = 5 029 824

11. Teenusepakkujad Teenusepakkujaid 43 (kokku osutab erihoolekandeteenuseid 2009.a. 94 asutust), neist suurimad MTÜ Iseseisev elu (Tartu) Keila Sotsiaalkeskus Tallinna Vaimse Tervise Keskus MTÜ Merimetsa Tugikeskus Mitmed hooldekodud, kus osutatakse nii toetatud elamise kui ka töötamise toetamise teenust

12. Töötamise toetamise teenus (SHS § 11.39) Teenuseosutaja peab: motiveerima isikut tööle asuma; leidma isiku huvidest lähtuvalt tema võimetele sobiva töö; toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal; juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates nendevahelistes suhetes valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks.

13. Töötamise toetamise teenus saama õigustatud isikud (SHS § 11.40) töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti, va vanaduspensioniikka jõudnud isikud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud keskmine või raske puude raskusaste; Teenuse soovitus kirjas isiku rehabilitatsiooniplaanis või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalikus põhjendatud ettepanekus teenusele suunamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks; vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist ja talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, mille käigus on isikule tagatud teenuse osutaja territooriumil töö tegemise võimalus, ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

14. TTT-le esitatavad nõuded (SHS § 11.41) (1) Teenuse osutaja peab leidma teenuse saajale töö tegemise võimaluse:1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50 %;2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70 %;3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90 % ja4) vastavalt isiku võimetele ja oskustele, kui isiku töövõime kaotus on 100 %. (2) Teenuse osutaja peab leidma teenuse saajale sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist. (3) Kui teenusele suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast töötamise toetamise teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine.

15. AITÄH! Tänan kuulamast! Helmi.Tampere@sm.ee