Religioon ja tsivilisatsioonid

1. Religioon ja tsivilisatsioonid Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. Rahvastiku etniline struktuur • Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos • Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus • Etnose oluliseks tunnuseks on keel • Keelte üldarv on umbes 2500-4000

3. Maailma riikide eristamine: • Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / • Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / • Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/

4. Araabia – 420 mln Hindi – 360 mln Inglise – 340 mln Hispaania – 320 mln Bengali – 200 mln Portugali – 200 mln Vene – 160 mln Jaapani – 120 mnl Saksa – 100 mln Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid – 1,3 mlrd

5. Euroopa keeled

6. Mis on tsivilisatsioon? • Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus • Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/

7. Mis on tsivilisatsioon? • Tsivilisatsioonid ei ole igavesed • Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja • Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni

8. Olulisemad religioonid • Kristlus • Judaism • Islam • Hinduism • Budism • Konfutsianism • Loodususundid

9. Usundite levik maailmas

10. Maailma usundite levik

11. Kristlik religioon • Kujunes 2000 aastat tagasi • Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus • Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Lunastaja. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.

12. Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal lilla, madalaim oranž

13. Katoliiklus • Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. • Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon • Religiooni keskuseks on Vatikan

14. ÕIGEUSK • Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. • Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, • Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. • Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. • Püha raamat on Piibel koos teiste kiriku raamatutega

15. Õigeusu levik maailmas

16. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh / Moskva patriarh(sõltub õigeusu suunast) Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega.

17. PROTESTANTLUS • Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. • Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist (16. saj.) • Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. • Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine.

18. PROTESTANTLUS • Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. • Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. • Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti.

19. Protestantluse levik Euroopa riikides

20. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) • Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) • Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.

21. Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas(Saudi-Araabia)

22. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami usku tunnistavat moslemit ehk muslimit ja see arv kasvab jõudsalt. • Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. • Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.

23. Suurimad moslemite kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. • Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis.

24. KONFUTSIANISM(hiina keeles 儒家; pinyin'is: rújia – "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. • Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus – alamate kuulekus, 2. isa armastus – pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus, 4. mehe õiglus – naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. • Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris). • Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsianistlik kuldreegel ütleb: „ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid“. • Maailmas on umbes 200 mln usujärgijat

25. Budism Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma seadust, orienteerib inimest leidma lunastust ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat

26. BUDISM • Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. • Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566–486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Šakjamuni soost, praeguse Nepali alalt.

27. BUDISM • Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodžas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm.

28. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. • Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. • Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. • Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. • Hinduism on levinud ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. • Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni.

29. HINDUISM • Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. • Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. • Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. • Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. • Hinduismi alla kuuluvad: šaktism, šivaism, višnuism, krišnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt. • Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad

30. JUDAISM • Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. • Maailmas on umbes 18 mln usklikku

31. Jeruusalemm on paljude usklike püha linn. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür.

32. Loodususundid • Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis / animistlikud põlisusundid / Austraalia põliselanike püha mägi- Uluru

33. LOODUSUSUNDID • animism ehk hingeusk – puud ja taimed omavad hinge • animatismon eluta looduse hingestamine – mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks • animalism– usk loomadesse; • totemism – eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. • Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa .

34. Allikad • http://etv.err.ee/index.php?03309 Eesti Televisiooni saated maailma usunditest • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maailma_usundid_terjeaniott.htm • www.wikipedia.org/wiki • http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003 • Interneti piltmaterjal