MEREÕIGUS

1. MEREÕIGUS 02.APRILL 2004 Mati Terve mati.terve@saaremaa.pv.ee

2. Konventsioonid ja lepingud • Merereostuse vältimiseks naftaga-1954 • Avamere konventsioon-1958 • Mandrilava konventsioon-1958 • Territoriaalmere ja sellega külgneva mere konventsioon-1958 • Kontinentaalšelfi konventsioon-1958

4. Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest mere SOLAS 74 • Rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt- MARPOL 73/78 • Mereotsingutest ja päästest SAR-79 • ÜRO 1982 mereõiguse konventsioon • Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon- HELCON 1974 • Riikidevahelised kahepoolsed kalandus ja muud kokkulepped • Riikidevahelised kahe- ja mitmepoolsed merepiiri ja majandusvööndi alased kokkulepped • Rahvusvahelised laevade kokkupõrke vältimise reeglid merel-1972

5. MÕISTED • Laeva omanik- isik, kes kasutab laeva oma nimel- sõltumata sellest, kas laev kuulub talle või ta kasutab seda muul seaduslikul alusel. • Laeva lipp – on laeva rahvuse väliseks näitajaks, on suure juriidilise tähtsusega. Laev võib sõita ainult 1 lipu all. Omaniku vahetusega võib lippu vahetada

6. LAEVA LIIKMED • JUHTKOND- kapten; tüürimehed; mehhaanikud; elektromehhaanikud; radistid; arstid • MEESKOND- dekimehed; masinamehed ja teised laeva liikmed • Minimaalkoosseisu määrab kindlaks EVA, vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

7. MEREAVARUSTE ÕIGUSLIK REžIIM • TERRITORIAALMERI- paralleelselt rannikuga ja sisemerede välispiiriga kulgev teatud laiusega merevöönd, mis kuulub rannikuriigi territooriumi koosseisu ja allub tema jurisdiktsioonile. • TERRITORIAALMERE LAIUS- • Nähtavus • Kahurilaskekaugus ca 3 meremiili • 12 meremiili • Erandid- Soome ja Eesti vahel; Taani ja Rootsi Sundis

8. RAHUMEELNE LÄBISÕIT TERRITORIAALMEREST – RIGHT OF INNOCENT PASSAGE • LÄBISÕIT? – navigeerimine territoriaalmeres selle läbimise eesmärgil, selleks, et: • Sisemerre sisenemiseta suunduda sadamasse või sadama reidile; • Sisemerre sisenemisega suunduda sadamasse või sadama reidile; • Peab olema katkematu ja kiire: Peatumine ja ankrusse heitmine on rannikuriigilt luba küsimata õiguspärane vaid vääramatu jõu (force majeure) või merehäda (distress) korral, või ka osutada abi hättasattunutele.

9. RAHUMEELNE -? Kuni ei ohustata rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut. • Läbisõit ei ole rahumeelne, kui: • Ähvardab jõu kasutamisega • Korraldab harjutusi relvadega • Teeb mistahes propagandat rannikuriigi vastu • Laseb lendu, maandab või võtab pardale mis tahes õhusõiduki või sõjatehnikat • Lastib või lossib mis tahes kaupu, valuutat või isikut • Tekitab tahtlikult õli reostuse • Teostab mistahes kalapüüki • Teostab uurimis- või vaatlustegevust • Teostab samme, mille eesmärgiks on häirida rannikuriigi sidesüsteeme • Teeb muid toiminguid, millel puudub läbisõiduga otsene seos.

10. SISEVEEDINTERNAL WATERS • SISEMERI- on mere osa, milline asub ter.mere baasjoone ja ranniku vahel ning saartevaheline meri. • Sisemeri kuulub riigi territooriumi koosseisu, allub täielikult tema jurisdiktsioonile. • Seal ei kehti laevade vaba läbisõidu õigus. • Reeglina keelatud raadiojaamade töö

11. MAJANDUSVÖÖND • On ter.merega külgnev ja tema taga asuv rajoon, kus kaldariik teostab õiguseid: • elus- ja mineraalsete ressursside luure, töötlemise ja kaitse suhtes • Kunstlike ehitiste püstitamise ja kasutamise suhtes • Mereuuringute ja kaitse suhtes • Ei tohi ületada 200 meremiili

12. ÕIGUSED MAJANDUSVÖÖNDIS • Kõigil riikidel: • Vaba lavasõidu õigus • Lennukitel vaba lennusõidu õigus • Õigus panna kaableid ja torujuhtmeid • Majandusvöönd on avamere osa, kus kaldariik peab arvestama teiste riikide huve ja õiguseid • Kaldariik võib kehtestada erirajoonid, kus kehtestatakse laevasõidu erirežiim ja kõvendatud nõuded merereostuse suhtes

13. ERIRAJOONID • LÄÄNEMERI • VAHEMERI • MUST MERI • PUNANE MERI • PÄRSIA LAHT • On ettenähtud karmimad piirangud reostuse suhtes

15. KALDARIIGI JURISDIKTSIOON VÄLISLAEVALE • Asudes välissadamas, allub laev selle riigi kriminaal- ja haldusõiguse sätetele. • Kriminaalõigusele allumine tähendab, et: • Laeva pardal asuvate isikute toimepandud kuritegude uurimine toimub vastava riigi organite poolt. • Organitel on õigus laeva läbiotsimisele ja arestimisele. • Tsiviilõigusele allumine tähendab, et: • Kohalikel kohtuorganitel on õigus läbi vaadata ja teha otsuseid laeva puudutavates varalistes küsimustes, millised on seotud laevade kokkupõrgetega, avariidega ja juhtumitega sadamas • Kinni pidada või arestida laev hagi tegemiseks

16. Haldusõigusele allumine tähendab, et: • Võimude õigust uurida asju, millised on seotud haldusõiguse reeglite ja ettekirjutuste rikkumisega. • Iga laeva võib kinni pidada, kapteni või teise meeskonnaliikme võib võtta haldusvastutusele: politsei; piirivalve; tolli; sanitaar; navigatsiooni; tuleohutuse või mõne teise sadamas kehtiva reegli rikkumise eest. • Samuti kui laev pole ettenähtud meresõidu korras ja ohustab inimelusid merel.

17. RIIGIPIIRI SEADUShttps://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=697057 • Sätestab Eesti Vabariigi riigipiiri mõiste, asukoha, määramise, tähistamise, piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi. • Eesti Vabariigi riigipiir- katkematu, suletud mõtteline ja seda mööda kulgev vertikaalne pind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, maapõu ja õhuruum • Õhu ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide, Eesti seaduste alusel

18. VÄIKELAEVADE SISEMERRE JA SADAMATESSE SISENEMISE JA NEIST VÄLJUMISE KORD • Väikelaeva kapteni teavitamiskohustus • Väikelaeva kapten on kohustatud teavitama piirivalvepiirkonda, sadama üle tollijärelevalvet teostavat tolliasutust ja sadamakaptenit väikelaeva välisvetest saabumisest vahetult sadamasse saabudes ning sadamast lahkumisest vähemalt 1 tund enne väikelaeva lahkumist sadamast. • Vastava lasti või isiku olemasolul on väikelaeva kapten kohustatud teavitama § 1 lõikes 1 nimetatud asutusi lõikes 1 sätestatud korras.

19. Laevaagent või laeva kapten on kohustatud teavitama piirivalvepiirkonda, sadama üle tollijärelevalvet teostavat tolliasutust, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskust, Tallinnas Eesti Sanitaarkarantiinitalitust (teistes sadamates kohalikku tervisekaitsetalitust), Taimetoodangu Inspektsiooni (kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametit (kui on olemas vastav last) ja sadamakaptenit:

20. Väikelaeva sadamasse sisenemine ja sadamast lahkumine • Sisenemisel Eesti sadamasse peab välisriigist saabuv väikelaev kohe vormistama sisenemise Eesti sisemerre või sadamasse rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktis. • Pärast sisenemise vormistamist võib väikelaev seilata Eesti sisemeres, siseneda sadamatesse ning neist väljuda käesolevas määruses sätestatud korras. • Enne Eesti sisemerest lahkumist peab väikelaev vormistama lahkumise rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktis.

21. Väikelaeva sadamasse sisenemisel ja sadamast väljumisel esitatavad dokumendid • Väikelaeva kapten on kohustatud vahetult sadamasse saabudes esitama piirivalvepiirkonnale väikelaeval viibivate isikute nimekirja. • Väikelaeva kapten on kohustatud sadama üle tollijärelevalvet teostavale tolliasutusele esitama sadamates tolliformaalsuste teostamise korra kohaselt nõutavad dokumendid.

22. PIIRIREžIIMI EESKIRI • Piirirežiimi eeskirjaga määratakse kindlaks: • isikute ja transpordivahendite, sealhulgas rongide, ujuvvahendite (edaspidi laevad) ning õhusõidukite riigipiiri ületamise kord (piirirežiim riigipiiri ületamisel); • isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord (piirirežiim piiripunktis); • riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse suhtes rakendatavad piirangud piiriribal, riigipiiri vahetus läheduses ja piirivalve tegevuspiirkonnas maismaal (piirirežiim piirivalve tegevuspiirkonnas); • riigipiiri ületavate rongide raudtee piirijaama piiripunkti sisenemise, selles paiknemise, piirikontrolli teostamise ja piiripunktist väljumise kord (piirirežiim raudteejaama piiripunktis); • laevade Eesti territoriaal- ja sisemerre ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, seal liikumise ja viibimise ning sealt väljumise kord (piirirežiim territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel); • õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, selles liikumise ja sellest väljumise kord (piirirežiim õhuruumis).

23. UJUVVAHENDID PIIRIREžIIMI EESKIRJAS • Eestisse saabuvad ja Eestist lahkuvad laevad võivad Eesti merepiiri ületada igas kohas, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsus on territoriaal- ja sisemere mõnes piirkonnas piiranud või keelanud välisriigi laeva sissesõidu ja viibimise. • Eestisse saabuvad laevad peavad suunduma sadamasse, kus asub rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkt. • Eestist lahkuvatel laevadel on riigipiiri ületamine lubatud ainult pärast piirikontrolli läbimist sadamas.

24. Vormistamata laeva sildumist rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktita sadamas või randumist selleks mitteettenähtud kohas ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus • vääramatu jõu toimel, • inimelu päästmiseks, • mereõnnetuse tagajärjel, • sellise õnnetuse ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks. • Sellisest sildumisest või randumisest on laeva kapten kohustatud viivitamata teatama piirivalveasutusele.

25. PIIRIREžIIM PIIRIPUNKTIS • Piiripunkt sadamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama territooriumi osa koos seal paiknevate ehitistega. • Piirikontroll toimub selleks ettenähtud ja vastavalt väljaehitatud sadamahoone osas, vahetult kai äärde sildunud laevas või laevatrapi juures. • Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda, võib sadama administratsiooni taotlusel laeva piirikontroll toimuda reidil

26. SAARE MAAKONNA PIIRIPUNKTID • ROOMASSAARE • KURESSAARE LENNUJAAM • KURESSAARE SADAM • NASVA • MÕNTU • VEERE • KUIVASTU • RUHNU

27. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Eestisse saabuvatel laevadel enne piiripunkti jõudmist ja Eestist lahkuvatel laevadel pärast piirikontrolli läbimist, samuti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavatel ja tormivarjus seisvatel laevadel on keelatud astuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist.

28. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Riigipiiri ületanud Eesti või välisriigi laev võib siseneda sisemerre, suunduda sadamasse või sadama reidile, kus toimub piirikontroll. • Erandina on lubatud laeval riigipiiri ületada ja sisemerre siseneda laeva avarii, tehnilise rikke tõttu või inimelu päästmiseks, samuti vääramatu jõu toimel. Niisugusest riigipiiri ületamisest ja sisemerre sisenemisest peab laeva kapten teatama piirivalve merevalvekeskusele.

29. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Sisemerest on välisriigi tsiviillaeval lubatud peatusteta läbi sõita suundumiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi mööda kehtestatud laevateid ja riikliku merelootsi lootsimisel. • Kehtestatud laevateede järgimise ja merelootsi kasutamise nõue ei kehti lõbusõidulaevadele.

30. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Piirikontrolli läbinud laev võib seilata Eesti sise- ja territoriaalmeres ning siseneda igasse sadamasse. • Välisvetest saabunud laev võib ilma sadamasse sissevormistamiseta jääda sadamasse sisenemise ootel reidile ankrusse kuni 24 tunniks. • Laeva lossimine reidil võib toimuda ainult pärast sadamasse sissevormistamist

31. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Territoriaal- ja sisemerel kabotaaživedusid teostaval või territoriaal- ja sisemeres töötaval Eesti laeval on keelatud ilma piirivalve loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda. • Kõik territoriaal- ja sisemerel viibivad laevad peavad vastama piirivalve rahvusvahelises praktikas kasutatavatele väljakutsesignaalidele ja andma piirivalvele nõutavat informatsiooni või teatama informatsiooni andmisest keeldumise põhjuse.

32. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud ja piirivalve korraldustele mitteallunud laeva võib piirivalve jälitada kuni teise riigi territoriaalmere piirini. • Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. • Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad võimaldama piirivalvetoimkondadel liikuda piki piiriveekogu kallast ja merekallast, jättes vabaks kallasraja. Kallasrajaga ristuvates piirdeaedades ja tarades peavad olema lukustamata väravad ja üle kraavide paigaldatud purded.

33. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NINGPIIRIVEEKOGUDEL • Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel korraldatavad õppused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd ning muu piirirahu häiriva tegevuse eelnevalt piirivalvega kooskõlastama.

34. Tänan tähelepanu eest! Mati Terve Kuressaare 03.04.2004