1 / 20

Skisofreenia ajalugu

Skisofreenia ajalugu. Galina Podberjoznaja.

leilani-hopkins
Download Presentation

Skisofreenia ajalugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Skisofreenia ajalugu Galina Podberjoznaja

  2. Emil Kraepelin (1856-1926) - käsitles varem kirjeldatud seisundeid (déménse précoce, katatoonia ja hebefreenia) ühtse haigusena: dementia praecox e. varajase nõdrameelsusena -  s.o. haigusena, mis algab varajases eas ja viib kiirelt dementsusesarnase seisundi tekkele koos hallutsinatsioonide ja luuluga. Emil Kraepelin eristas seda haigust maniakaal-depressiivsest psühhoosist ja paranoiast. • Emil Kraepeilin töötas TÜ psühhiaatriakliiniku juhatajana aastatel 1886-1891.

  3. Eugen Bleuler (1857-1939) - võttis kasutusele mõiste skisofreenia. Bleuleri arvates ei ole segasuse teke obligatoorne. Fundamentaalsete (primaarsete) sümptomitena kirjeldas ta assotsiatiivse mõtlemise häireid, eriti assotsiatsioonide kaotust. Teiste häiretena vaatles ta afektiivseid häireid, autismi ja ambivalentsi. Sekundaarsete sümptomitena käsitles ta hallutsinatsioone ja luulumõtteid.

  4. A. Morel (1809-1873) - kasutas esimesena mõistet déménse précoce Karl Ludwig Kahlbaum (1828-1899) kirjeldas katatoonia sümptomeid Ewold Hecker (1843-1909) - kirjeldas hebefreenset käitumist

  5. VAIMUPUUE Eluaegne seisund Ei ole haigus Ilmneb enne 18.a. Piiratud on: -tunnetuslik areng -keeleline areng -motoorne areng -sotsiaalne areng VAIMUHAIGUS Ajutine seisund Haigus Tunded, mõtted ja käitumine ei allu alati tahtele perioodiline Vaimupuude ja vaimuhaiguse erinevusedmüüdid ja tegelikkus

  6. VAIMUPUUE Kerge Mõõdukas Raske sügav VAIMUHAIGUS Meeleoluhäired: depressioon Psühhootilised häired: skisofreenia Psüühikahäired RHK-10 Psüühika-ja käitumishäired –kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised

  7. VAIMUPUUE 1-3% elanikkonnast VAIMUHAIGUS 25% elanikkonnast põeb mingis eluetapis mõnda vaimuhaigust Esinemissagedus

  8. VAIMUPUUE Pärilikkus Sünnieelne kahjustus Sünnitrauma Ajukahjustus Halvad keskkonnatingimused esimesel eluaastal VAIMUHAIGUS Pärilikkus Ajukahjustus Ehituslik või keemiline defekt ajus Stress Emotsionaalsed üleelamised Sõltuvusainete tarvitamine Põhjused

  9. VAIMUPUUE Kaasasündinud seisund, mida ei saa ravida VAIMUHAIGUS Ravimid Teraapia Perekonna ja lähedaste toetus Nõustamine Ravivõimalused

  10. VAIMUPUUE Lihtsustatud keeles info Nõustamine Eriharidus Iseseisvat toimetulekut toetavad teenused kogu elu vältel Perekonna ja lähedaste toetus Ühiskonna mõistev ja teadmistele toetuv suhtumine VAIMUHAIGUS Nõustamine Lühiajaline ravi Pikaajaline toetusravi Teraapia Pikaajaline toetus avahooldussüsteemis Perekonna ja lähedaste toetus Ühiskonna mõistev ja teadmistele toetuv suhtumine Vajadused toimetulekuks

  11. Psüühikahäirega inimesed ei ole ohtlikud ega vägivaldsed, kui neil ei ole psühhoosi

  12. Psüühikahäirega inimesed ei ole ise selles süüdi, et neil psüühikahäire on, see ei sõltu tahtejõust

  13. Psüühikahäire põhjuseks ei ole asotsiaalsed vanemad

  14. Psüühikahäire ei ole nakkav

  15. Psüühikahäire ei ole haruldane ega harva esinev

  16. Psüühikahäirega inimesed kannatavad oma häire pärast, nad mõistavad, et neil on puue või et nad on haiged

  17. Hoiakud psüühikahäirega inimeste suhtes • “Klassikaline” hoiak psüühikahäiretega inimestesse kui “hulludesse” või “lollidesse”. Ehk hukkamõistev ning häiritud psüühikaga inimeste eraldamist pooldav suhtumine

  18. Hoiakud psüühikahäirega inimeste suhtes • Psüühikahäiretega inimeste idealiseerimine ja soov nendega samastuda. • Ehk suhtumine, et psüühikahäirega on hea ja põnev elada, kuna psüühikahäirega inimesed on paremad “normaalsetest”.

  19. Hoiakud psüühikahäirega inimeste suhtes • “Sina võid olla järgmine” suhtumine, mis on realistlik, murelik ning teadlikkuse olulisust rõhutav.

  20. Hoiakud psüühikahäirega inimeste suhtes Mida rohkem teame psüühikahäiretest, seda kindlamalt võime öelda, et psüühikahäirega inimene ei ole hoopis teistsugune inimene.

More Related