maaettevõtja partner

maaettevõtja partner Aivar Künnapää aivar.kunnapaa@mes.ee

Asudes midagi tegema, tuleb endaltküsida: “Kelle või mille nimel me toimetame - tegutseme, kelle jaoks tahame maaelu arendada ? ” ????

KOLM EESTIT

KOLM EESTIT Kui Eesti lipu värvid järjestada rikkuse-vaesuse järgi, tuleb sinimustvalge asemel heisata hoopis valgesininemust. Nagu näha, oleme Eesti kaardil vallad ja linnad jaganud kolme rühma. Aluseks omavalitsuse maksutulud ühe elaniku kohta (ilma riigi toetusteta). Rahandusministeeriumi kogutud andmetel teenis Eesti keskmine vald 2005. aastal maksudena 5197 krooni inimese pealt. Sellest 1000 krooni üles- või allapoole loemegi keskmikeks. Suurema maksutuluga omavalitsused lähevad kaardil jõukate kilda. Ülejäänud jäävad kehvikute hulka. Argo Ideon Eesti Ekspress 10.08.2006

Ettevõtlus infrastruktuur Kohalik omavalitsus haridus, tervishoid sotsiaalsfäär Elukeskkond maal vaba aeg, kultuur

Ettevõtlus pole Eestis kuigi levinud Eestis tegutses2004. aastalettevõtjana 4% tööealisest ehk 16–74-aastasest rahvastikust. Statistikaameti 2004. aastal esimest korda korraldatud sotsiaaluuringu andmetel määratles end ettevõtjana 44 500 inimest. Palgatöötajaid oli 554 100 ehk 55%tööealisest rahvastikust. Ettevõtjate peamine tegevusala oli põllumajandus, jahindus ja metsamajandus, millega tegeles 29% kõigist ettevõtjatest. Ettevõtjad jagunesid omakorda palgatöötajatega ettevõtjateks ja üksikettevõtjateks. Palgatöötajatega ettevõtjad tegelesid põhiliselt kaubanduse või remondiga ning töötleva tööstusega. Üksikettevõtjate peamised tegevusalad olid aga põllumajandus ja kinnisvara. Kõige rohkem ettevõtjaid oli Lõuna- ning Põhja-Eestis. Nii nagu igal pool mujalgi, peab ka Eestis juhtide tööülesanne olema mitte parima tänapäeva ettevõtte ehitamine, vaid ÕIGE ettevõtte rajamine homse tarvis. Peter F. Druckes „ Juhtimise väljakutsed 21.sajandiks ”

FINANTSEERIMISALLIKATE ÜLDINE PAKKUMINEettevõtjate hinnangul Eestis 2005Man Net Partners Baltics OÜ andmetel

MISSIOON Eesti maapiirkonna majandusarengu toetamine VISIOON Eesti maaelu toimib hea infrastruktuuri ja arenenud ettevõtlusega

Eesmärgid ettevõtluse arendamisel maapiirkonnas: säilitada tööhõive maal; tagada toiduainete ja teiste eesti toodete olemasolu; kasutada looduse ja ajaloo poolt meile antud ressurssi (põllumaa, mets, looduskeskkond) oma rahva rikkuse kasvatamiseks; hoida elukeskkonda kõigi Eesti elanike jaoks; üldisem eesmärk on maapiirkonna asustatuse säilitamine. EESMÄRGID

Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus(1996) + Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (1993) =Maaelu Edendamise Sihtasutus (2001) AJALUGU Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegutseb praegusel kujul 2001. aasta lõpust, kui kaks põllumajanduse ja maaettevõtluse arendamisele ja toetamisele suunatud sihtasutust koondasid oma vahendid ja ülesanded ühe katuse alla: MES on Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides.

STRUKTUUR ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA põllumajandusminister AUDITI KOMITEE 3-5 liiget NÕUKOGU 7-15 liiget KREDIIDIKOMITEE kuni 5 liiget JUHATUS kuni 3 liiget sekretär-juhiabi klienditeenindus teabe- ja arendusteenistus juriidiline teenistus raamatupidamine ja finantsteenistus

NÕUKOGU esimees Jaan ÕUNAPUU aseesimees Ants NOOT liikmed: Andres HÄRM Andres VARIK Jaanus MUTLI Kalle KUKK Kersti SARAPUU Leino MÄGI Mait KLAASSEN Rein AIDMA Jaanus MARRANDI Viktor SARTAKOV Toomas VAREK

JUHATUS juhatuse liige THEA KAURLA juhatuse esimees RAUL ROSENBERG

MEETMED MAAELU JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKSJA MAINE VÄÄRTUSTAMISEKS KAPITALILE LIGIPÄÄSU PARANDAMISEKSMAAPIIRKONNAS FINANTSASUTUSE vahendusel otse SIHTASUTUSEST LAENUD TAGATISED LAENUD TOETUSED õppetoetus investeerimislaen faktooring maa ostuks struktuurifondide toetuste sild-finantseerimiseks liising teavitus-toetus käibekapitali- laen hoiulaenu- ühistutele

MES annab maapiirkonna ettevõtjale võimaluse laenuraha abil tehainvesteeringuid ka siis, kui: 1) tema tagatisvara väärtus ei ole piisav; 2) tagatisvara on spetsiifiline ning selle väärtust on raske hinnata; 3) ettevõtja omafinantseeringu osakaal on väike; 4) ettevõtte tegevus on algusjärgus (alla kahe aastategutsenud maaettevõtjate projektid). TAGATIS ehkkäendus

KUIDAS TAGATISTOIMIB laenutaotleja Tagatisetaotlus LAENUSAAJA LAENUANDJA LAEN TAGATIS käenduskohustus laenu ja intressimaksed tagatistasu RiskMAANDATUD Võimalussaada laenu Maaelu edeneb

TAGATISED MES annab tagatisi Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS § 51 lg 3) alusel : 1) laenutagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale; 2) liisingu tagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale; 3) faktooringu tagatis põllumajandustootjale. Tagatis (käendus) võib olla kuni 75 protsenti laenusaaja laenukohustuse jäägist. Tagatise saajal on esmane vastutus laenu eest, tagadeslaenu oma varaga.Sihtasutus võtab teisese vastutuse, mis laieneb üksnes võlgnikupõhikohustusele ning täiendabvõlgnikuvastutust.

Tagatistasu – üle 2 aasta tegutsenud ettevõtjale alates 1% aastas, alustavale ettevõtjale alates 1,5 % aastas. Tagatislepingutasu – ühekordne tagatislepingu sõlmimise eest kuni 0,5%, minimaalselt 300 krooni Tagatislepingu muutmise tasu – tasu tagatislepingu muutmise eestkuni 0,2%, minimaalselt 100 krooni TAGATISED Palju tagatis maksab?TAGATISTE HINNAKIRI (alates 01. aprill 2006)

TAGATISTE TOEL MAAPIIRKONNAS INVESTEERIUTDmln kr

MES annab maaettevõtjateleerineva sihtotstarbe jakestvusega laenusidmajandustegevuseks: 1) laen (krediidiasutuse vahendusel) maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale; 2) käibekapitali laen põllumajandustootjate ühiseks varustus- ja turustustegevuseks; 3) laen hoiu- ja laenuühistute tegevuse arendamiseks; 4) investeerimislaen tootmiseks vajaliku maa ostuks. LAENUD 5) laen struktuurifondide toetuste sildfinantseerimiseks

Ülevaade MESi laenuportfellist 2005. aasta lõpus MESi laenude jaotus valdkonniti

KOOSTÖÖPARTNERID Parex Banka Eesti filiaal Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal Eesti Krediidipank Krediidipanga Liising Hansapank Hansa Liising Eesti SEB Eesti Ühispank SEB Ühisliising Sampo Liising Tallinna Äripank TBB Liising Nordea BankFinland Plc Eesti Filiaal Kambja HLÜ Kehtna HLÜ Leie HLÜ Lääne HLÜ Maaelu Edendamise HLÜ Põlva HLÜ Saaremaa HLÜ VirumaaHLÜ Viiratsi HLÜ

Pankurid pakuvad sulle vihmavarju siis, kui päike paistab, ja on valmis selle kohe ära tõmbama, kui sadama hakkab. (Mark Twain) on partner, kes ulatab sulle vihmavarju, mis kaitseb nii päikese kui ka vihma korral.

Ühiskonna mure Maaettevõtja suurimad probleemid: sobivate töötajate puudus ja suutmatus maksta nõutavat töötasu …

Toetusi kutsehariduse omandajaile on sihtasutus maksnud alates 2003.aasta jaanuarist. 2006.aastast annab MES õppetoetust uue korra alusel - toetuse saamiseks võtab õpilane lepingulise kohustuse elada ja töötada pärast kooli lõpetamist vähemalt kolm aastat maapiirkonnas. Toetuse suurus sõltub toetuse saaja õppeedukusest ning õppetööst osavõtust. Pakkudes õpinguperioodiks toetust, loodame suunata noori kutseharidust omandama ning seeläbi koolitada haritud ettevõtjaid ja/või maaettevõtjaile haritud töötajaid. ÕPPETOETUS “Maaelule omane keskkond säilib ainult juhul, kui seal on maaelu miljööväärtusest huvitatud ettevõtjad.”

Teavitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult kaetakse sellise tegevuse kulud, mille eesmärk on põllumajandus- ja maaelualase teabe levitamine, maaettevõtlusele kaasaaitamine, põllumajanduse ning maaelu maine väärtustamine, jätkusuutlikkuse tagamine ja kultuuritraditsioonide säilitamine. Toetust antakse: 1. trükiste väljaandmiseks 2. konverentside, seminaride, infopäevade, õpikodade (work-shop) korraldamiseks 3. infopunktide rajamiseks 4. elektroonilistel kandjatel infomaterjalide tegemiseks 5. andmebaaside rajamiseks ja haldamiseks 6. tutvumissõitudeks 7. muuks maaelu edendavaks tegevuseks TEAVITUSTOETUS

MAAELU MAINE VÄÄRTUSTAJANA Soovime kogu ühiskonnale näidata positiivses võtmes maal tegutsevaid ettevõtjaid ning inimesi. Koostöös põllumajandusministeeriumi ja erialaorganisatsioonidega tunnustame igal aastal preemiatega tublimaid oma ala tegijaid: 1. parim maamajanduseriala õpilane; 2. parim maamajanduseriala õpetaja; 3. parim piimakarja kasvataja; 4. parim lihaveisekarja kasvataja; Toetame maaelu soodustavaid ja tutvustavaid üritusi ning konkursse, osaleme messidel ja näitustel tutvustamaks sihtasutuse tegevust ettevõtjatele ja saamaks neilt tagasisidet.

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007- 2013 (võeti vastu 25.01.2007) Andres Õunmaa andres.ounmaa@mes.ee

Põhieesmärk on vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest energiaressurssidest ja mitmekesistada energiaressursside nomenklatuuri Põhieesmärki toetavaks eesmärgiks on biomassi toorainena kasutamise laiendamine;

Meetmed ja tegevused 2007-2008 Arendus- ja uurimistegevuse toetused Teavitustegevus Statistiliste andmete kogumine ja hinnainfo Rahvusvaheline koostöö Sisend aastateks 2009 – 2013

Kodulehe loomine ja haldamine Koolitused, näitused, seminarid Pilootprojektide käivitamine Konkreetsete projektide rahastamine Uuringud ja äriprojektid Koostöö vedaja rahvusvaheliste organisatsioonidega ja välisprojektidega. võimalikud rollid

tänab tähelepanu eest! Edendame Eesti maaelu üheskoos ! http://www.mes.ee

KONTAKTANDMED http://www.mes.ee e-post mes@mes.ee telefon 648 4064 faks 648 4065 aadress R.Tobiase 4, 10147 TALLINN reg. nr 90000245

maaettevõtja partner