Alkoholismi seos teiste haigustega

1. Alkoholismi seos teiste haigustega Annely Sõster

2. Pitsike võib voodis kimbatusse viia, pudelitäis maksa hauda ajada ja liiga palju pudeleid päris eideks teha. Mõni klaas veini või õlut säästab seevastu südant ja kaitseb neerukivide eest.

3. Mis on alkohol? • Alkohol hõlmab süsivesikute derivaate, mille molekulid sisaldavad üht või mitut hüdroksüülrühma. Etüülalkohol on küllastunud atsükliliste ühealuseliste alkoholide hulka kuuluv kergesti süttiv narkootilise toimega värvuseta vedelik, mis seguneb vee ja enamuse orgaaniliste lahustitega. Organismis imendub etanool kiiresti verre ja pidurdab ajukoore funktsioone. Suurtes kogustes ja korduvalt manustatuna põhjustab alkoholimürgistust ja kalgendab valke. • Farmakoloogiliselt klassifitseeritakse alkohol paralüseerivaks ravimaineks. Püsiva tarbimisega kaasnevate kohanemisreaktsioonide tagajärjel areneb tolerantsus ning psüühiline ja kehaline ehk füüsiline sõltuvus alkoholist.

4. Surmav annus on 6 – 8 ml 100% etanooli kehakaalu ühe kilogrammi kohta (55 kg kehakaalu korral 330-440 ml).

5. MAKS • Alkohol ise maksa ei hävita. Kui inimene paar nädalat joob, ladestub maksa esialgu üksnes rasv. • Maksas ei ole kuigi palju närvirakke. Just seepärast ei oskagi inimene pikka aega midagi halba karta. Pärast joomingut näeb maks välja nagu kurk gripi ajal. • Kuri tuleb karja alles visalt edasi trimbates: mürgiga võitlevas maksas tekivad vabad radikaalid ja mitmed põletiku mediaatorid - esialgu muutub organismi peamine mürgieemaldaja põletikukoldeks, seejärel aga armistub. Alles nüüd hakkab alakeha pitsitama ränk valu. Arst ütleb - tsirroos. Lõpp on hirmus. Kogu ihu sügeleb ja läheb turse. Inimene hakkab verd oksendama. Siis saabub surm.

6. Paraku on inimesed erinevast puust tehtud. • Mõni võib rüübata päevast päeva, ometi elab rõõmsalt ka 80. sünniaastal. • Mõnel on lihtsalt veres rohkem alkoholi lagundavaid ensüüme nagu alkoholdehüdrogenaas, atseetaldehüüd-dehüdrogenaas ja P450 tsütokroom. Naistel on neid alati vähem ja oht tervisele seega ka suurem. • Mõnda meest päästab naine, kes toidab teda liha, salatite ja vitamiinidega. Kes loomseid rasvu sööb, kannab paremini. E- ja C-vitamiin seovad vabu radikaale ega lase nii palju kurja teha.

7. Inimesed, kel juba enne jooma hakkamist oli häda kehakaaluga, lähevad juues järjest paksemaks. • Mees muutub naiseks. Kõigil meist on veres kahte sorti suguhormoone. Meestel on rohkem meessuguhormooni testosterooni, naistel seevastu naissuguhormooni östrogeeni. • Napsitades muutub hormoonide tasakaal jooja veres. Alkohol soodustab testosterooni muundamist östrogeeniks. Just seetõttu hakkavad meesalkohoolikutele rinnad kasvama ning nende põsed ja puusad muutuvad naiselikult ümaramaks. • Naisalkohoolik muutub üha mehelikumaks: hääl muutub madalaks, karvakasv intensiivistub, naiselikult leebe käitumine muutub aga mehelikult agressiivseks...

8. Üldiselt on alkoholiga seotud probleemid kas • alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine etc • regulaarne tarbimine sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire • intoksikatsioon alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused etc.

9. Süda ja vereringe • 1 kuni 2 annust etanooli mõjutab südamelöögisagedust, vererõhku, südamelihase kontraktiilsust ja pumbafunktsiooni, verevoolu kogu kehas. Sellist reaktsiooni ei peeta kliiniliselt oluliseks toimeks, kuid südamehaigetele võib see põhjustada tervisehäireid. • Kõrgemas kontsentratsioonis põhjustab etanool südamerütmihäireid, tõstab vererõhku, lüheneb hingamine ja tekivad südamehäired. Oluline osa infarktidest leiab aset suure annuse etanooli tarbimise järgselt. Etanool laiendab pindmisi veresooni, põhjustades soojuse suurenenud äraandmist ja soodustades ebasoodsates oludes külmumist.

10. Riskikäitumine, vigastused ja surm • Riskioht on seotud kukkumiste, vägivaldse seksuaalkäitumise, kaitsmata seksuaalvahekorraga eriti noorte hulgas, vägivalla, uppumiste, tulesurmade ja liiklusõnnetustega. • Nii noorte kui täiskasvanute hulgas on alkoholijoove seotud nii suitsiidide kui suitsidaalse käitumisega.

11. Etanooli pikaajaline toime tervisele Pikaajalises toimes tuleb arvestada etanooli annussõltuvat toimet ja kaastoimet teiste riskidega nagu suitsetamine, väär söömiskäitumine ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamine.

12. Kasvajad • Krooniline etanoolitarbimine tõstab oluliselt kasvaja riski eelkõige nendes kehapiirkondades, mis puutuvad vahetult etanooliga kokku. Oluliselt tõstab riski samaaegne suitsetamine. Kui aga päevas suitsetatakse enam kui 40 sigaretti ja juuakse enam kui 4 annust alkohoolset jooki, on suuõõne vähi risk 15 korda kõrgem mittesuitsetajate ja karsklastega. Nendel, kes suitsetavad anam kui 30 suitsu päevas ja alkohoolseid jooke joovad üle 120 annuse, on 150 korda kõrgem risk haigestuda söögitoruvähki. • 2002. a. suri 707 meest kasvajatesse lokalisatsiooniga suust kuni sooleni, st potentsiaalselt alkohoolsete jookide tarbimisel etanooli toimest kasvajariskiga piirkonnas.

13. Maksatsirroos Kõige tavalisem haigestumise ja surma põhjustaja kroonilistel alkohoolsete jookide tarbijatel. Riski tõstab hepatiidiviirus-B ja –C nakatumine.

14. Kognitiivsed funktsioonid ja dementsus • Pikaajaline suurtes annustes etanooli tarvitamine põhjustab ajurakkude kahjustamist ja surma. See põhjustab kognitiivsete oskuste halvenemist, kaasa arvatud mälu ja probleemi lahendamise oskused. Üks neist häiretest on Korsakovi sündroom, mille tekkes on oluline tiamiini puudusest tingitud pöördumatu kahjustus.

15. Alkoholi sõltuvussündroom • Kuigi alkoholi sõltuvussündroom on eraldi kliiniline sündroom, näidates kontrolli kaotust alkoholi tarbimise üle, on see sündroom seotud paljude teiste tervisekahjudega.

16. Südamehaigused • Seni puudub teadmine, kas etanooli tarbimine noorena vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Suurtes annustes alkoholi joomisega kaasnevad südameveresoonkonna funktsiooni häired ja haigestumine. Suurte etanooliannuste tarvitamisel, nii ühekordselt kui regulaarselt, on toksiline südamele. Tekib südamelihase nõrkus, mille tõttu väheneb südame pumbafunktsiooni efektiivsus (kardiomüopaatia).

17. Hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi • Populatsiooniuuringud näitavad, et 3 ja enama etanooli annuse joomisel tõuseb vererõhk proportsionaalselt tarbitava etanoolikoguse tõusuga. Inimeste hulgas, kes joovad alkohoolseid jooke 3 ja enam annust päevas, kujuneb välja kõrgvererõhutõbi • Suurte etanooliannuste tarbimisega kaasnev vererõhutõus võib olla oluline tegu ajuinfarkti sagedal esinemisel alkoholi liigtarvitajate hulgas

18. Perifeersed veresoonte haigused • Inimestel, kes tarvitavad etanooli iga päev ja nädalas kokku vähemalt 10 annust, on leitud perifeersete veresoonte ateroskleroosi vähenemist 25%. Selline toime on tänu kõrgtihedate lipoproteiidide taseme tõusule veres.

19. Ajuinfarkt • Suuremates annustes on etanooli tarbimine seotud riski tõusuga ajuinfarktiks. Väikeste annuste ajuinfarkti ennetavat toimet ei ole leitud.

20. Perifeersete närvide kahjustus • Etanooli suurte annuste tarvitamine kahjustab perifeerseid närve, mis väljendub käte ja jalgade närvide kahjustusega, tundlikkuse häired ja kadu, lihasnõrkus (perifeerne neuropaatia).

21. Seksuaalfunktsioon • Eriti kõrge risk on seotud meeste seksuaalfunktsiooniga, põhjustades erektsioonihäireid.

22. Unehäired ja vaimne tervis • Kuigi 1 kuni 2 annust etanooli aitavad küll uinuda lühikeseks ajaks, kuid katkestab hiljem unetsükli, põhjustades nii liigvarast ärkamist. Une sage katkemine võib põhjustada erinevate vaimse tervise häirete ägenemisi. • Tugev seos on alkoholi tarvitamise ja ärevuse ning depressiooni vahel, alkoholijoove tõstab oluliselt depressioonis inimeste suitsiidiriski. Kaks päeva ja enam kestev alkoholijoove on seotud kõrgenenud ärevusseisundi ja depressiooniga.

23. Kasutatud kirjandus • Ajakiri Luup • Sotsiaalministeerium www.sm.ee • www.hambaarst.ee