Tallinna alkoholismi, narkomaania ning HIV ja AIDSi leviku ennetamise tegevuskava 2013-2017

1. Tallinna alkoholismi, narkomaania ning HIV ja AIDSi leviku ennetamise tegevuskava 2013-2017 Õnne Valberg Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 29.08.2012

2. Tegevuskava: • on valdkonnapõhine arengudokument; • on jätk praegu kehtivale “Alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi leviku ennetamise arengukavale Tallinnas aastateks 2009-2012”; • hõlmab ennetamise, ravi, rehabilitatsiooni, valdkondi ja olukorra seiret; • määrab põhilised tegevussuunad, tegevuskava ja ressursid; • lähtub linna sotsiaalsest hetkeolukorrast, arengusuundade prognoosist, linnaelanike huvidest, kehtivatest arengudokumentidest ja linna rahalistest võimalustest

3. Eesmärgid: • Täpsustada linna arengudokumentides seatud eesmärke; • Ennetada uimastite kasutamist ja HI-viiruse levikut ning nendega kaasnevat riskikäitumist linnaelanike hulgas; • Luua eeldused linnaelanike teadlikumaks tervisekäitumiseks.

4. Põhimõtted: • Iga linnakodanik on väärtus; • Võrdsed võimalused; • Probleemide ennetamine on tõhusam tagajärgede likvideerimisest; • Valdkonnasisene koostöö; • Järjepidevus ja jätkusuutlikkus

5. Alusdokumendid: • KOKS • “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” • Strateegia “TALLINN 2030” • “Tallinna arengukava 2009–2027” • “Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015” • Tallinna linna terviseprofiil • “Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015” • “Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016” • “Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020” • “Rahvatervise seadus” • “Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015” • “Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012”

6. Olulineon: • Tagada HIV/AIDSi, alkoholismi, narkomaania ennetuse järjepidevus, jätkusuutlikkus; • Tagada valdkonnasisese koostöö tulemuslik toimimine; • Arendada olemasolevaid ja võimalusel uusi teenuseid, võttes arvesse sihtrühmade huve ja vajadusi.

7. Visioon: “KARSKE JA TERVISLIK TALLINN, tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas linnas”.

8. Koostamiseetapid • Töörühma koosolekud- toimunud on 3 • Sisuline koostamine- TSTA: • Analüüs, lähteolukord- valmib septembris; • Strateegiliste eesmärkide kindlaks määramine- septembris; • Arengukava eelnõu edastamine täienduste, paranduste ja ettepanekute tegemiseks linnaosade valitsustesse ja asjaomastele ametitele-septembris; • Eelnõu kooskõlastamine ametite, LOV-de, linnateenistustega, parandused- oktoobris; • Eelnõu avalikustamine- oktoobris; • Eelnõu esitamine linnavalitsusele- novembris; • Eelnõu esitamine linnavolikogule- detsembriks.

9. Kahjude vähendamise kõrval on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata ennetuse osakaalu suurendamisele ja rakendada võimalikult varajase sekkumise põhimõtteid. Muret tekitavad laste ja noorte suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, ohtlike nakkushaiguste levik (HIV ja teised STLI-d), vigastused ja mürgistused. Oluline on pöörata tähelepanu laste kehalisele aktiivsusele ja vaba aja sisustamisele. Just alkohol annab noortele esmase uimastikogemuse ning on sagedane vigastuste tekke ja riskantse seksuaalkäitumise kaaspõhjus.

10. Peamised arengueesmärgid ennetustegevusevaldkonnas: • Pakkuda erinevaid koolitusprogramme lastele, vanematele, pedagoogidele, noorsoo-töötajatele; • Toetada riskikäitumise ennetamise ja lahendamisega tegelevaid organisatsioone; • Tagada järjepidev laiapõhjaline seksuaalharidus; • Laiendada laste ja noorte vaba aja veetmise võimalusi. • HIV-nakkuse ennetamiseks tõhustada tööd süstivate narkomaanidega;

11. Peamised arengueesmärgidravi, rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise valdkonnas: • Laste vaimse tervise teenuse kvaliteedi parandamine (kohtade arvu suurendamine/Vaimse Tervise Keskuse rajamine); • Abivajajatele kvaliteetse sõltuvusalase nõustamise, sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse tagamine; • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavuse suurendamine uimastisõltlastele; • Süstlavahetus- ja nõustamisteenuste laiendamine eesmärgiga ennetada nakkushaiguste levikut ja üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid.

12. Strateegilisedeesmärgid: • HIV- ja uimastiennetuse valdkonna tegevused Tallinnas on koordineeritud kõikidel linna tasanditel- jagatakse rollid ja vastutusalad ning kirjeldatakse vajalikud tegevused; • Tegevused HIV- ja uimastiennetuse valdkonnas on suunatud kõigile sihtrühmadele, eriti lastele ja noortele- uimastite kasutamisel langustendentsi saavutamine ja turvalise seksuaalkäitumise soodustamine linnaelanike hulgas (noored ja täiskasvanud eraldi); kvaliteetsete ravi, rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavuse tagamine kõigile sihtrühmadele; HIV nakkuse levikus langustendentsi saavutamine.

13. Toetumine uuringutele: • Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010. • Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise Uuring, 2009/2010; • Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2011. • HIV-temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uuringuraport 2010. • Kooli uimasti- ja seksuaalhariduse hetkeseisu ja barjääride kaardistamine, 2011. • Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, 2012. • SEYLE õpilaste ja õpetajate baasuuringu tulemused. Vaimne tervis ja riskikäitumine, 2011. • Eesti elanike hoiakud ja teadmised HIV-temaatikas, 2012.

14. Tegevused Tallinnas: • HIV- ja uimastiennetust Tallinnas on rahastatud alates 2001. aastast; • Tegutseb linnavalitsuse narkomaania ja HIV/AIDSi ennetamise komisjon- eesmärk abinõude väljatöötamine narkomaania ja HIV/AIDSi leviku vähendamiseks ennetamistegevuse kaudu; • Teenuseid ja tegevusi Tallinnas rahastatakse nii riigi- kui linnaeelarvest, ka välisprojektid; • Tallinn toetab noortele suunatud ning noorte poolt elluviidavaid (sh preventiivseid) tegevusi (projekte) ametite ja linnaosade kaudu; • Piirkondlikku noorsootööd (sh erinoorsootööd) rahastavad ja korraldavad LOV-d

15. TSTA kaudu rahastatakse ennetamise, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning toetatakse valdkondlikke projekte: • 2011. aastal toetati 14 HIV- ja uimastivaldkonna projekti kogusummas 89 209 eurot; 2012.a. samas suurusjärgus. • 2012. aastal 5 eraldi eelarvereaga teenusepakkujat (kogusumma 243 364 eurot): LTKH- opiaatsõltuvate isikute ambulatoorne asendus- ja võõrutusravi; SRK Loksa- statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse osutamine täisealistele Tallinna narkosõltlastele avatud töökorraldusega keskuses Loksal, ambulatoorne nõustamistuba Tallinnas; MTÜ AIDSi Tugikeskus- statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse osutamine täisealistele Tallinna narkosõltlastele Eidiku talus Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Voore külas; SA Tallinna Lastehaigla- sõltuvus- ja käitumishäiretega laste ja noorukite raviüksuse tegevus; MTÜ Eluliin- uimasti- ja HIV/AIDSi info- ja nõustamistelefoni 1707 tegevus (6 kuud).

16. SNA - noortepoliitika ja noorsootöö. Pööratakse tähelepanu ka riskikäitumisega ja tõrjutud noortele. Noortelaagrite, noorsooprojektide ja –programmide toetamine, sporditegevuse toetamine. 2011. a. rahastati 92 noorsooprojekti. • HA koosseisus koolivälise töö osakond, mille ülesanded muuhulgas koolikohustuse täitmise, uimastiennetuse ja tervisedenduse alase tegevuse jälgimine, suunamine ning koordineerimine ja erinoorsootöö koordineerimine. Igas koolis tervisenõukogu, mille pädevusse kuulub ennetustegevuse korraldamine koolis; • MUPO- 2010.a. alustas tööd koolivalve osakond, kohustus jälgida ja kontrollida tubakaseaduse nõuete täitmist Tallinna koolide territooriumitel. Koolivalve projekt- 2012. aastal MUPO ametnikud neljas Tln koolis.

17. Teavitustegevused • TSTA korraldab iga-aastaselt seminare, kus antakse ülevaade HIV- ja uimastiennetuse valdkonnas toimuvast Tallinnas. • 09.11.2011 toimus Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis seminar „HIV- ja uimastiennetus koolides“, kus anti ülevaade uimastiennetuse õpetamise hetkeseisust koolides, õpilase vaimse tervise hindamise võimalustest kooliõe praktikas, Tallinna kooliõdede panusest HIV- ja uimastiennetustöös, Tallinna õppenõustamiskeskuse rollist, mobiilse noorsootöö arendamisest Tallinnas ning lastevanemate koolitusvõimalustest. Käsitleti erinevaid vaatenurki riskilastega seotud võrgustikutööst, 15-16 aastaste koolinoorte uimastite tarvitamise trende, kvalitatiivse kontentanalüüsi kasutamisvõimalusi noorte riskikäitumise põhjuste mõistmisel. Tutvustati kolme Tallinna linna poolt rahastatud lastele – ja noortele suunatud ennetusalast projekti.

18. Koostöö riigiga MTÜ Pealinna Abikeskus (TSTA- halduskulud): Kesklinna Nõustamiskeskus ehk madala läve keskus, Magasini 32: • loodi 2005.a. SoM, TAI ja Tallinna linna koostöös • põhisuunaks kahjude vähendamine riskeerivalt käituvate uimastitarvitajate seas • suunatud Tallinna piirkonna 18 kuni 40-aastastele süstivatele narkomaanidele • mahutabüheaegselt kuni 20 teenusevajajat • individuaalne ja tervishoiualane nõustamine, abi asjaajamisel, sotsiaalteenused, juhtumikorraldus, võrgustikutöö, grupitöö • väljatöö käigus profülaktiliste vahendite (süstlad, desinfitseerimisvahendid, kondoomid) kättesaadavaks tegemine, võimaliku abi kohta info edastamine riskirühmadesse kuuluvatele isikutele

19. MTÜ Eesti Abikeskused(TSTA- halduskulud) Kaksikdiagnoosiga sõltlaste päevakeskus, Paldiski mnt 52: • Loodi 2005. aastal SoM, TAI ja Tallinna linna koostöös. • Eesmärgiks on parandada uimasteid kuritarvitavate psüühikahäiretega inimeste igapäevast toimetulekut, pikendada haiguse remissiooni, aidata ennetada psühhoosi ägenemisi, vältida narkootikumide tarvitamist ja sõltuvushäirete tõusu ning ennetada nakkushaiguste levikut psüühikahäiretega isikutel. • Klientidele on abiks erinevad spetsialistid, kes viivad läbi nõustamist, teraapiaid, rühmategevusi, koordineerivad võrgustikutööd ning aitavad igapäevastes toimetulekuküsimustes. • Kliendid viibivad keskuses 6-8 h päevas. Minimaalne programmis viibimine 2 kuud. • Keskmiselt 10 klienti kuus (mehed).

20. OlukordTallinnas Alkohol • Tarbimist alustatakse varakult. Esimest korda on 13-aastaselt või varem alkoholi proovinud 66,3% poistest ja 55,5% tüdrukutest (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2011). • Kasvanud on end sagedamini purju joovate tütarlaste hulk (ESPAD, 2011). • Eesti õppekeelega koolide õpilased edestavad vene õppekeelega koolide õpilasi nii viimasel kuul alkoholi tarvitamise kui ka viimasel aastal purjus olemise poolest (ESPAD, 2011). • Kättesaadavus- 01.01.2012 seisuga on Tallinnas 538 alkoholi jaemüügiga tegelevat ettevõtet ja 1109 toitlustusettevõtet, kus pakutakse alkoholi.

21. Tubakas • Igapäevasuitsetajaid on meeste hulgas 33,2% ja naiste hulgas 16,8%- kokku 23,1% (Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010). • Valdav enamus noortest suitsetab esimese sigareti 10-13 aastaselt- 64% (Euroopa SEYLE Eesti baasuuring, 2011). • Viimase 30 päeva jooksul on regulaarselt suitsetanud 15,1% Tallinna koolide 15-16 aastastest õpilastest. Venekeelsete õpilaste seas on igapäevasuitsetajaid rohkem (ESPAD, 2011). • Vesipiibu ja suitsuvabade toodete levimus noorte seas suureneb. Huuletubakat tarvitatakse märkamatult ja vahelejäämise võimalus on väike.

22. Narkootikumid • Kanepit on suitsetanud 35% 15-aastastest poistest ja 22,5% tüdrukutest (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2011). • Viimase 12 kuu jooksul on kanepit tarvitanud 34% 16-24 aastastest meestest ja 10,4% naistest (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010). • Narkootikume on proovinud elu jooksul 14% 8-9 kl õpilastest (Euroopa SEYLE Eesti baasuuring 2011).

23. Umbes 72% Eesti süstivatest narkomaanidest elavad Tallinnas ja lähiümbruses, enamik alla 30-aastased, vene keelt kõnelevad (2009). • Keskmine süstitavate narkootikumide kasutamise periood on suurenenud kuuelt aastalt kümnele aastale (2009). • Peamised süstitavad narkootikumid on fentanüül ja amfetamiin (2009). • Süstivatest naisnarkomaanidest ca 60%-l on vähemalt üks laps (2009). • 60% narkomaanidest on kogenud üledoosi (2009). • 2011. aastal oli Tallinna Kiirabil 952 narkojoobega seotud väljakutset. • 2010. aastal suri Tallinnas narkootikumide tarvitamise tagajärjel 57 inimest. • 2010. aasta jooksul jagati Tallinnas ja Harjumaal vähemalt 80 süstalt iga narkomaani kohta. SV programm oli peamine koht, kust saadi puhtaid süstlaid.

24. HIV/AIDS • 2011. aastal diagnoositi HI-viirus 205 Tallinna elanikul (Eestis 370) ja registreeriti 10 HIV-tõvega isikut. • Tallinna HIV-positiivsete osakaal Eesti HIV-positiivsete hulgas perioodil 2007-2011 on 41,8%. • Tallinnas on HIV-i nakatunud keskmiselt 55% süstivatest narkomaanidest. • Uute süstivate narkomaanide hulgas on HIV levimus langenud (kahjude vähendamise teenus!). • 42% 2009. aastal raseduse käigus avastatud HIV-nakkuse uutest juhtudest avastati Tallinnas. • 2009. aastal registreeriti Tallinnas 100 000 elaniku kohta 3,5 AIDS-i diagnoosi juhtu, mis on 3 korda vähem kui Ida-Virumaal (vastav näitaja 11,9).

25. Tänan tähelepanu eest!