1 / 8

NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine. Stagnatsioon. Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidu nõrgenemise põhjused. Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks;

lois-valdez
Download Presentation

NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsioon

  2. Stagnatsiooni süvenemineNSV Liidu nõrgenemise põhjused • Majanduslikud: • majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; • käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; • otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; • suurenes majanduslik mahajäämus arenenud riikidega. • Sisepoliitilised:tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati • nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu • üldine elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud maailmast

  3. Stagnatsiooni süvenemine sisepoliitikas • NSV Liidus võimul Leonid Brežnev (1964-1982) • Tegelik võimu koondumine armee ning julgeolekuaparaadi kätte; • parteisse astumise kord muutus rangelt reglementeerituks; • parteilise nomenklatuuri tugevnemine - kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu. Gerontokraatia -oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Iseloomulik valitsemisvorm NSV Liidule 1980. aastate algul.

  4. Stagnatsiooni süvenemine majanduses, igapäevaelus • Majanduses üritati teostada suurprojektenäit. 1970-71 käivitusid Bratski ja Krasnojarski HEJ. Baikali-Amuuri raudteemagistraali (BAM) rajamine. • Põllumajanduspoliitikat iseloomustas kolhoosikorra asendamine sovhoosidega ja majandite allakäik. • Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete (nafta, maagaas) eksport nn. naftadollarid. • Süvenes elatustaseme langus ja suurenes mahajäämus arenenud riikidest. • Valitses püsiv tarbekaupade puudus e. defitsiit. • Riigis lokkasid ringkäendus, korruptsioon ja varimajandus.

  5. dissidentlus • Pahameelt nõukogude süsteemi vastu väljendasid teisitimõtlejad e. dissidendid. Tuntuimad: • kirjanik Aleksander Solženitsõn Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", tuntud on ka jutustus "Üks päev Ivan Denissovitši elus" (1962), eesti keeles 1963. • 1970. aastal pälvis SolženitsõnNobeli kirjanduspreemia. • akadeemik Andrei Sahharov Andrei Sahharov osales Nõukogude Liidu tuumapommi projektis ja 1950. aastate alguses vesinikupommi väljatöötamises. Inimõiguste alases tegevuses pälvis 1975 Nobeli rahupreemia, kuid teda ei lubatud preemiat vastu võtta

  6. Välispoliitika, Afganistani sõda 1979 -1988 • Välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; • samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tšehhoslovakkia 1968, Afganistan 1979 • 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. • Afganistani sõda algas kodusõjana, millesse sekkus NSV Liit. • Kokku saadeti Afganistani üle 50 000 mehe • Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. • Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu • Kokku kaotas NSV Liit Afganistanis üle 15 000 mehe

  7. Poola sündmused • 1970.a. puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. • Poola kom. partei juht vahetati välja, etteotsa E. Gierek, kes ei suutnud maad aga kriisist välja tuua. • 1978.a. valiti uueks Rooma paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal KarolWojtyla, kellest sai Johannes Paulus II. • Uus paavst oli rahvuselt poolakas ning temast sai ikestatud Kesk- ning Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eestkõneleja. • 1979.a. juunis külastas Johannes Paulus II Poolat ja sellel oli suur mõju. • Paavsti sõnum aitas hajutada hirmu- ja jõuetustunnet.

  8. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 • 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. • Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. • Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. • 31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. • Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. • 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. • Poola kom.parteietteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13. dets. 1981 Poolas sõjaseisukorra. • Arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati selle tegevus. Tegevust jätkati illegaalselt põranda all.

More Related