1 / 35

Kooli õppekava koostamine

Kooli õppekava koostamine. 8.02.2007 koolide teabepäev Eda Kõo peaspetsialist Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kooli õppekava.

lolita
Download Presentation

Kooli õppekava koostamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kooli õppekava koostamine 8.02.2007 koolide teabepäev Eda Kõo peaspetsialist Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

  2. Kooli õppekava • Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused. Kutseõppeasutuse seadus § 13

  3. Kooli õppekava (2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Kutseõppeasutuse seadus § 13

  4. Kooli õppekava (3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga. Kutseõppeasutuse seadus § 13

  5. Kooli õppekava (4) Õppekava registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. Kutseõppeasutuse seadus § 13

  6. Õppekavadele ja õppele esitatavad nõuded Kutseharidusstandard 4. peatükk Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrus nr 90

  7. Kooli õppekava • Kooli õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures ühe õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat. • Vajaduse korral koostab kool õpilasele individuaalse õppekava, lähtudes vastava kutse- või erialakooli õppekavast. Kutseharidusstandard § 6.

  8. Kooli õppekava • Üldharidusained moodustavad kutsekeskhariduse õppekavas iseseisva osa. • Keskhariduse baasil kutseõppe õppekavas määratud õppe maht võib moodustada kuni kaks kolmandikku rakenduskõrghariduse õppekavas määratud õppe mahust. Kutseharidusstandard § 6.

  9. Kooli õppekavale esitatavad nõuded Kooli õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest. Kutseharidusstandard § 6.

  10. Kooli õppekavale esitatavad nõuded (2) Kooli õppekava üldosas esitatakse: 1) kooli õppekava eesmärgid ja ülesanded; 2) nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks; 3) kooli õppekava struktuur; 4) üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite loetelu ja maht. Kutseharidusstandard § 6 § 6

  11. Kooli õppekavale esitatavad nõuded (3) Kooli õppekavas esitatakse üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite hindamise põhimõtted. Kutseharidusstandard § 6

  12. Kooli õppekava muutmine (4) Kool võib vajaduse korral kooli õppekava kord aastas muuta valikõpingute moodulite osas. Kooli õppekava uuendatud versiooni kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga. Kutseharidusstandard § 6

  13. Kooli õppekava moodulid Õppekava moodulid • Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. • Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Kutseharidusstandard § 7.

  14. Kooli õppekava moodulid • Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks. • Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid. • Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid. Kutseharidusstandard § 7.

  15. Kooli õppekava moodulid Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust. Kutseharidusstandard § 7.

  16. Õpingud (1) Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis. (2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis. Kutseharidusstandard § 8.

  17. Õpingud (3) Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis. (4)Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö. Kutseharidusstandard § 8.

  18. Õpingud 5) Iseseisev töö on õpilase iseseisev tegevus õpieesmärgi saavutamiseks. Iseseisev töö moodustab vähemalt 10% õpingute kogumahust. Kutseharidusstandard § 8.

  19. Kooli õppekava koostamine WWW.ekk.edu.ee – õppekavad – kutseõppeasutuste õppekavad – kooli õppekavad, abimaterjal koolide õppekavade koostamiseks riikliku õppekava alusel

  20. Kooli õppekava koostamine • Registreerimisleht • Tiitelleht • Sisukord • I ÜLDOSA • II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED • III ÜLDHARIDUSAINED(lisatakse kutsekeskhariduse õppekavale) • Lisa

  21. Üldosa • õppekava koostamise alus • õppekava eesmärgid ja ülesanded • nõuded õpingute alustamiseks • õppekava strukuur • nõuded õpingute lõpetamiseks • õppekava koostajad

  22. Õppekava eesmärgid ja ülesanded Aluseks riiklik õppekava § 2 Õppe-eesmärk lähtuvalt väärtussüsteemist, kutseoskusnõuetest, kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest

  23. Nõuded õpingute alustamiseks Alus riikliku õppekava § 3 • Autotehniku, autoplekksepa ja automaalri eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on põhiharidus

  24. Õppekava struktuur • moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud • praktikakorraldus • valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

  25. Üldised hindamise alused Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel. KÕS § 21. Hindamine

  26. Üldised hindamise alused • Hinded viiepallisüsteemis Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41

  27. Õppekava koostajad • NB! Kooli õppekava koostajad

  28. Mooduli eesmärgid Moodul peab kaasa aitama õppija teoreetiliste, praktiliste ja sotsiaalkultuuriliste valmisolekute, sealhulgas isikuomaduste arendamisele kutseoskusnõuetes nõutud tasemele.

  29. Moodul • Mooduli nimetus • Maht õppenädalates • Eesmärk • Nõuded mooduli alustamiseks 2) Õppesisu 3) Hinnatavad õpitulemused 4) Hindamine

  30. Õppesisu • Sisuühikute tasakaalustatus • Õppija mitmekesine õpikogemus • Seoste loomine teemade vahel • Varemõpitu rakendamine

  31. Hinnatavad õpitulemused Õpilane • teab ja tunneb • oskab

  32. Hindamine • mooduli hinde kujunemine • hinnatavate ülesannete kirjeldus jms

  33. Hindamine • Toetada õppija mina-pildi arengut ja tema arengut õppinud töötajaks • Motiveerida õppijat sihikindlalt õppima • Suunata enesehinnangu ja isikuomaduste kujunemist • Anda informatsiooni õppija õpitulemustest õppijale, õpetajale, tööandjale jt

  34. Hindamine Hinnatakse õpitulemusi, nende taset Algtase - mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine, põhiliste töövõtete valdamine Kesktase – mõistete ja faktide võrdlemine, seoste loomine, mitmekesiste töövõtete valdamine Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, üldistamine, hindamine, keerukate töövõtete valdamine

  35. Tänan!

More Related