1 / 27

EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+

EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+. Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev. 1957, 1961 , 1962 , 1963-1967 , 1971 , 1973 , 1981 , 1984 , 1986-1988 , 1992 , 1994 , 1995 , 1999 , 2001 , 2002 , 2003 , 2004 ja 2007 , 2005 , 2008 ….

lona
Download Presentation

EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+

  2. Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev 1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984, 1986-1988, 1992, 1994, 1995, 1999, 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2007, 2005, 2008 …

  3. Peale 2013-ndat peab tõenäoliselt poliitika muutuma. • Sest: • Liikmesriigid pole valdavalt olemasoleva olukorraga rahul, • Otsetoetused • turukorraldus • Eelarve on pingeline nii rahandusministrite kui ka maksumaksja jaoks, • Liiga palju raha kulub põllumajanduspoliitikale • Mille eest toetusi makstakse??? • Põllumajandussektori ees seisavad uued väljakutsed

  4. Uued väljakutsed • kliimamuutused; • ülemaailmse toidunõudluse suurenemine; • urbaniseerumine; • maaettevõtlus ja maapiirkondade tööhõive struktuurimuutused; • fossiilsete kütuste süvenev defitsiit; • globaalse toidukaubanduse liberaliseerimine või protektsionism; • bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning veeressursside piiratus • põllumajandusteaduste marginaliseerumine

  5. Millele peaks mõtlema? • Kas ÜPP eesmärgid peaksid muutuma? • Missugune on ÜPP poliitikate valdkondlik ulatus? • Kas poliitika peaks muutuma kaasfinantseeritavaks kõikides liikmesriikides? • Kas ja missugused saavad olema otsetoetused?

  6. Eesti (võimalik) seisukoht (I) • ÜPP peab jääma ühiseks poliitikaks (konkurents, keskkond, nõuded toidule jms, jätkusuutlikus) ja ühiselt rahastatavaks poliitikaks • Uus otsetoetuste maksmise kontseptsioon: • Toiduga varustatus • Minimaalne sissetulek tootjate jätkusuutlikkuse tagamiseks • Põllumajandusmaa pikaajalise väärtuse säilitamine • Keskkonnasäästlik tootmine • Piirkondlike erisuste tasakaalustamine - LFA SELLEKS (NÄITEKS): • Ühtne (hektari põhine) baasmakse kõikidele liikmesriikidele • Kõrgemate standardite järgimise eest täiendav preemia ja/või keskkonna sõbraliku tootmisviisi preemia/makse (eesmärk pigem toomise intensiivsust piirata ja sellega säästa keskkonda) • Ühtne turukorraldus peaks muutma turvavõrgustikuks

  7. Eesti (võimalik) seisukoht (II) ÜPP maaelupoliitika: • Uus maapiirkonna definitsioon? • Laiem sihtrühm (põllumajandustootjad, metsamehed, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri töötajad, noored), • Arengutoetused (konkurentsivõime, innovatsioon ja tootearendus, taastuv energia) • Keskkonnasõbralikud praktikad • Alternatiivsed tegevused maapiirkonnas • LEADER • Kliimapakett – uus sammas!?

  8. Probleemid mis võivad tekkida • Toetuste ümberjagamisel meile mittesobivad alused ning sellest tulenevalt ka erinevad toetusümbrikud • Turuhindade ja sissetulekute jätkuv (ja süvenev) madalseis või ulatuslik kõikumine, mis nõuab teistsuguseid poliitikaid • Poliitika kaasfinantseerimise vajadus ning selle võimalik osakaal. Kas uus ebavõrdsus??? • Tulevikumeetmete kaugenemine põllumajandusest

  9. Tänan!

  10. Kuni 2013 on kõik paigas

  11. Arvutuslikult

  12. Top-Upid Täiendav otsetoetus Eesti Riigi eelarvest 2010

  13. Nõudluse kasv • Rahvaarvu kasv maailmas (produktiivsuse kasv ei taga enam piisavat toitu) • Aastal 2030 on maailmas 8 miljardit inimest • Aastal 2050 on maailmas 9 miljardit inimest • Toitumisharjumuste muutmine (1970-2000 – kalorite arv kahekordistus >>> 2030 lisandub veel +46%) • Sissetulekute kasvust tingitud “lisakalorid” (2030 iga kodanik Hiinas ja Indias sööks 10% rohkem)

  14. Pakkumise piiratus • Põllumajandusmaa kui ressursi kasutuse vähenemine maa alternatiivkasutuse tõttu – linnastumine (viimsi vallas pole enam põllumajandusmaad) • 1960=2 inimest • 1991=2,4 inimest • 2005=4 inimest • 2025=5 inimest • 2050=6,4 inimest • Põllumajandusega tegeleva elanikkonna vähenemine – linnastumine (juba täna on puudu põllumajandusliku teadmisega juhtidest)

  15. Mis meid ees ootab? • Mõned huvitavad faktid: Maailmas olulised suured muutused tulemas: • Rahvastiku arvu kasv – ligikaudu 60-70 milj. inimest igal aastal • Sissetulekute kasv Aasias teenitakse aastal 2018 1/3 kogu maailma tuludest, ka piimatoodete tarbimine kasvab põhiliselt Aasias • Maaressursi ja teadmiste piiratus põllumajanduslikuks tootmiseks. • Äärmuslikud ilmaolud (vihmad ja põuad) • Kasvavad sisendite hinnad – energia, väetised jne.

  16. Iisraelis Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel

  17. Jordani jõe delta Surnumeres

  18. Hispaanias

  19. Kaubavahetus

  20. Õli

  21. Toetustasemed, EL-27 (kr/tjü) aastal 2007 Allikas: MIK Jäneda

  22. Toetustasemed, EL-27 (kr/ha) aastal 2007 Allikas: MIK jäneda 2009

  23. Netolisandväärtus tjü kohta Allikas: MIK jäneda 2009

  24. Netolisandväärtus tjü kohta (2) Allikas: MIK jäneda 2009

  25. Investeeringud 2004-2008, kr/ha Allikas: MIK jäneda 2009

  26. Päevakajalist: • Suur probleem erimärgistatud diislikütuse aktsiisimääraga (määra tõus üle 60%): • Kütuse kasutus PM sektoris rahandusministeeriumi hinnangul 43 000 tonni • Seoses sellega oleks lisamaksustamine suurusjärgus 15-20 miljonit krooni • PM ministeeriumi hinnang: • Kasutus 95 000 – 100 000 tonni • Suurenenud maksude osakaal 65-70 miljonit krooni

More Related