Eesti tööjõuturg ja töötajate tootlikkus Eesti ettevõtetes

1. Eesti tööjõuturg ja töötajate tootlikkus Eesti ettevõtetes Natalja Viilmann Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar 27. oktoober 2010

2. Majandus on loodud kasvama

3. Kuid ometigi esinevad ka kriisid

4. Kuidas on tootlikkusega? • Mis määrab tootlikkust? • Oskused? • Teadmised? • Töö organiseerimine? • Töötajate tublidus? • Kapitaliga varustatus? • Kõik kokku?

5. Uus Euroopa - kiire tootluse ja konkurentsivõime kasv Share in global export flows (1993 = 100) Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

6. Eesti oli lõimumisel üks kiirematest Eesti aastal 2008

7. Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale laenubuumi? Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat Allikas: EBRD Transition Report 2008

8. Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv

9. Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus Eestil säilitada

10. Kindlustunne näitab stabiliseerumise märke

11. Hinnang konkurentsivõimele on paranemas Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

12. Tellimused töötlevale tööstusele on jõudsalt kasvanud

13. Ekspordi taastumine on aastakasvudes kiirenev

14. Tööstustoodang kosub ekspordi toel Tööstuse mahuindeks, püsivhindades (01.2000=100) Eurostat , sesoonselt silutud

15. Eesti riigireitingud taas ajaloolistel tipptasemetel! AA-/Aa3 A+/A1 A1/Stab A/A2 A/Stab A/Stab A-/A3 *19.07.2010 BBB+/Baa1 BBB/Baa2 BBB-/Baa3

16. Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

17. Taastub ettevõtete kasum

18. Sissetulekute jaotus

19. Tööturg peegeldab majanduse käekäiku

20. Palgafondi aastakasv komponentide lõikes

21. Erasektori palgakulutusi vähendati enam läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

22. Kriis sundis kulusid kokku hoidma • Tootlikkuse kasv ulatus I poolaastal 9%-ni • Seni on tootmismahtude taastamine toimunud suurel määral sisemiste ressursside arvel, vajadus täiendavaks hõiveks on jäänud piiratuks • Palgalangus kui kohandumismehhanism on ammendumas – siiski avaldab olukord tööturul allapoole survet sektorites, kus töötuid on rohkelt

23. Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta

24. Hõive taastub aeglaselt, aktiivsus on kõrge

25. Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge

26. Kasvu taastumisega pole kaasnenud hõive kiiret kasvu • Tööpuudus jääb lähiaastatel suureks, mis põhjustab pikaajalist töötust • Töötajate oskused ja tööandjate vajadused ei kattu, mistõttu on areng sektoriti väga erinev • Ettevõtted panustavad esialgu tootlikkuse tõstmisse, mitte uute töökohtade loomisse Hõive ja tööpuudus Allikas: Eesti Pank 26

27. Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks? VAKANTSID PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

28. 2010 I pa keskmised brutopalgad Euroopas

29. Paindlikum tööturg Allikas: Carley

30. Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal (% SKPst)

31. Sellega on seotud ka intressimaksed, % SKPst (2011)

32. Euroala prognoosid (EKP)

33. Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega rohkem sarnasusi kui erinevusi Üldine kindlustunde paranemine kogu maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide majandust toetavate meetmete roll ja millal selle mõju lakkab Hetkeprobleemid

34. Kuidas maailma majandus taastub?

35. Kui suur on “W” tõenäosus?

36. Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks kui eelmisel kümnendil Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus Allikas: statistikaamet, Eesti Pank 36

37. Kasvukeskkond on siiski ebakindel Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused maailmas muutuvad 37

38. Eurole üleminek

39. Euro pole kedagi ratsa rikkaks muutnud Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro kasutuselevõttu (€-päev=1)

40. Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur Väiksem vahetuskursirisk Investorite kindlustunne tugevnemine Väiksem risk järsuks intressitõusuks Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst) Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka tulevikus Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro väärtust ja selle muutust

41. Eesti roll Euroopa Liidus kasvab • Rahandus-ministeeriumi esindajad hakkavad osalema nn eurogrupi töös– Eurogrupp •Eesti Panga president hakkab osalema Euroopa Keskpanga nõukogu tegevusest

42. Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada • Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3% • Kõige tuntavam oli hinnatõus restoranides ja kohvikutes, juuksurisalongides jm. kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega) • Peamised otsesed kulud seotud nn. hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega

43. Inflatsiooni kiirendavad praegu energia ja toiduainete hinnad

44. Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

45. Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

46. Kes “ostaks” sellist prognoosi?

47. Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

48. Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine • Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus • Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes • “Aus ümardamine” • Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt ühe eurosendi täpsusega • Hinnavõrdluste teostamine • Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja peale euro kasutusevõttu

49. Eesmärk: hinnastabiilsus 49 Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus 2%-st madalam, kuid sellelähedane inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis • Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

50. Euroala inflatsioon ja intressitase 50