Mahepõllumajandus Mahetoidu kättesaadavus ja turustamine

1. MahepõllumajandusMahetoidu kättesaadavus ja turustamine ÖTK/EMSA 2013 Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus/Eesti Mahepõllumajanduse SA merit.mikk@gmail.com November 2013

2. Mahepõllumajandusmaa Eestis 1999-20122012. a oli ca 15,3%kasutuses olevast põllumajandusmaast mahe. Sellele lisaks oli tunnustatud 129 212 ha looduslikke alasid EMSA/ÖTK 2013 Allikas: PMA 2013

3. Mahetalude arv Eestis 1999-2012 EMSA/ÖTK 2013 Allikas: PMA 2013

4. Mahemaa paiknemine Eestis 2012 EMSA/ÖTK 2013 Allikas: PMA 2013

5. Mahepõllumajandus on … loodushoidlik tootmissüsteem, mis ühendab parimad keskkonnasõbralikud tavad, bioloogilise mitmekesisuse soodustamise, loodusvarade säilitamise, loomadele kõrgete heaolustandartide kohaldamise ning on kooskõlas tarbijate eelistustega. … tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kus rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel.

6. Väetamine Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi • Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi (lubi, sarvejahu), orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente • Sobiv külvikord ja viljavaheldus • Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust • Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal • Välditakse toitainete kadu (nt talvine taimkate)

7. Mahe Orgaanilised väetised – haljasväetised, kompostid, sõnnik jne, tõstavad mulla orgaanilise aine sisaldust, kasvab mullaelustiku mitmekesisus ja aktiivsus. Paranevad mulla füüsikalised näitajad. Põhimõtteks on toitainete ringlusse suunamine! Tava Mineraalväetised – pikaajaline ühekülgne kasutamine viib mullaelustiku mitmekesisuse ja aktiivsuse langusele (väetisainete väljaleostumine – põhjavee reostamine, näit. Eestis nitraatide tase kõige kõrgem intensiivse tootmisega Adavere ümbruses). Väheneb mulla orgaanilise aine sisaldus Väetamisviis erinevates agrotehnoloogiates mõjutab elu mitmekesisust agroökotsönoosis

8. Taimekaitse Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide) • Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid

9. Taimekahjustajate probleemide kujunemine sõltub kasvatustehnoloogiast • Mahetootmine • väiksemad põllud; • looduslike alade vahel; • eri kultuuridega; • tasakaalustatud külvikorraga. • Sellega hajutatakse kahjustajate kogunemist. • Looduslikud äärealad – reservaat taimekahjustajate looduslikele vaenlastele. • Segaviljelus (nn Tootsi peenar), mitmekesise taimkattega vaheribad, talvised kattekultuurid – vähendavad riske, soodustades kahjustajate looduslikke vaenlasi. • Multšimine, katteloor, kahjustuskindlamad sordid jm. • Tavatootmine • suurte mono- (või bi-) kultuursete põldudega süsteem; • soosib kahjustajate populatsioonide kasvu; • kahandab mullaelustikku. • Keemilise tõrje rakendamine vaesustab kooslusi – kahjustajate looduslikud vaenlased, tolmeldajad jt. elimineeritakse.

10. Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogused, kg * Eestisse toimetatud ** Eestisse toimetatud ja turustatud Allikas: Põllumajandusamet 2013

11. Glüfosaadi kasutamine Eestis, kg - 3% Allikas: Põllumajandusamet 2013

12. Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades Taimekaitsevahendite amatöörkasutajad (inimesed, kes oma koduaedades üht või teist taimekaitsevahendit kasutavad): • Kasutavad sageduse järgi kõige enam putukate ja umbrohu tõrjevahendeid (vastavalt 84% ja 54% küsitlusele vastajatest). • Pooled taimekaitsevahendite kasutajatest ostavad taimekaitsevahendeid vähemalt üks kord aastas. • Enamasti kasutatakse taimekaitsevahendeid hooaja jooksul 1-4 korda. Allikas: Uuring “Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine” (EKI 2009)

13. Mahetootmise puhul ei ohusta sünteetiliste kemikaalide jäägid inimest ega keskkonda Ligikaudu 1300 erinevat toimeainet. Igal aastal kasutatakse Euroopas 200 000 tonni taimekaitsevahendeid

14. Loomakasvatus • Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! • Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama. • Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt määratletud pind iga loomaliigi kohta. • Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt toodetud oma ettevõttes. • Ennetavalt loomi ei ravita ja ei kasutata hormoonained kasvu kiirendamiseks.

15. Mahetoidu töötlemisel on keelatud kasutada maitse- ja lõhnatugevdajaid ning suhkruasendajaid • Tavatoidu töötlemisel - üle 320 sünteetilise E-aine • Mahetoidu töötlemisel - ca 36 lisaainet Geneetiliselt muundatud organisme (GMO)ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata

16. Taimekaitsevahendite jääkide seired Eestis tarbitavas toidus (www.vet.agri.ee -> toit -> kontrollprogrammid -> saasteained -> saasteainete uuringud toidus) * Eesmärk: uurida kui palju meie toit sisaldab pestitsiidi-jääke, kas kogused ületavad norme ja kas need jäägid on ohtlikus koguses inimesele *Kodumaised toiduained – keskmiselt 1/3 proovidest jääkidega *Importkaubad – keskmiselt 2/3 proovidest jääkidega *Mahetoit - jääke pole leitud

17. Piirnormide (MRL) ületamised 2008-2012 Eesti seire andmetel Viinamarjad (India) 7.9 korda üle MRL Riis 5.8 Nektariin (Hiina) 3.3 Aprikoos (Türgi) 3.2 Brokoli (Eesti) 3.1 Brokoli (Hispaania) 3 Brokoli (Poola) Sidrun (Türgi) 2.5 Oad (Eesti)

18. Taimekaitsevahendite jääkide seire toidus. Euroopa tulemused Taimekaitsevahendite jääkide arv ühes proovis (2006 – must pipar, 2007 – pirn, 2008 – viinamari, 2009 – rosinad) Sidrun, õun, mandariin, aprikoos, nektariin, spinat, kurk, lillkapsas, brokoli 2 või enam jääki leiti 2010 aastal kõige sagedamini maksas (96% proovidest), tsitruselistes (63% proovidest), maasikates (61% proovidest) ja viinamarjades (58% proovidest)

19. Pestitsiidijääkide negatiivne mõju • Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid • Uuringud loomadel on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki. • Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt. embrüonaal- ja platsentarakkude ning meessuguhormoonide kahjustusi.

20. Mahetoidu töötlemine • Eesmärk on säilitada toit võimalikult naturaalsena, et oleks võimalikult väikesed toitainete kaod. • Tavatoidu töötlemisel - üle 320 sünteetilise E-aine • Mahetoidu töötlemisel - 36 E-aine • Mahetoidu töötlemisel on keelatud kasutada sünteetilisi lisaaineid (v.a E 250) sh maitse- ja lõhnatugevdajaidning sünteetilisi magusaineid ehk suhkruasendajaid

21. Kõik E-ained ei ole kahjulikud • Kõige kahjulikumateks lisaaineteks loetakse: - sünteetilised toiduvärvid - sünteetilised säilitusained - sünteetilised maitse- ja lõhnatugevdajad - sünteetilised magusained ja suhkruasendajad

22. Peamised kahjulikud maitse- ja lõhnatugevdajad E 620 – E 623 • E 620 Glutamiinhape ehk glutamaat • E 621 Naatriumglutamaat • E 622 Kaaliumglutamaat • E 623 Kaltsiumglutamaat • …

23. Maitse- ja lõhnatugevdajad • Uuringutega täheldatud maitsetugevdajate võimalikud kõrvalmõjud: nahalööbed, allergia, söögiisu tõus - rasvumine, ainevahetushäired, käitumis- ja õppimishäired, kergesti ärritumine, närvilisus, diabeedirisk • Glutamaadiretseptoreid aitavad blokeerida ning glutamaadi omastamist aeglustada taimedes leiduvad flavonoidid, magneesium, antioksüdandid, vitamiin E, B vitamiinid.

24. Sünteetilised magustajad (E 950 – E 962) • Tehislikud ained, mis sisaldavad väga vähe või üldse ei sisalda energiat • Mõni magustaja võib olla isegi kuni 1000 korda magusam kui suhkur • Paljud magustajad on leiutatud hiljuti ning nende pikaajalist kõrvalmõju pole veel uuritud • Uuringud on näidanud, et magusainetega toidud ei leevenda näljatunnet nagu suhkrut sisaldavad tooted, sest inimene ei saa neist energiat (üks näljatunnet reguleeriv asjaolu on vere suhkrusisalduse tõus)

25. PARSIFAL uuring(Alfen et al., 2006) • üle 14 000 last, 5 Euroopa riigist • Võrreldi biodünaamilist ja mahetoitu ning tavatoitu tarbivate laste terviseseisundit • Tulemused: Biodünaamilist ja mahetoitu tarbivatel lastel esines vähem allergiaid (astma) ning oli väiksem kehakaal kui tavatoidu tarbijatel • KOALA uuring(Kummeling et al., 2008 ja Rist et al., 2007)osales 2 700 imikut ja nende ema, Holland • Uuriti mahetoidu mõju tervisele • Tulemused: • 1) Mahepiima ja -piimasaadusi tarbinud emade imikutel esines vähem nahahaigusi ja allergiaid. • 2) Mahe piimatooteid tarbinud emadel leiti kõrgem CLA kontsentratsioon rinnapiimas

26. Kuidas olla kindel, et nõudeid täidetakse? Järelevalvet mahetoidu tootmise osas teostavad oma pädevuse piires: • Põllumajandusamet (taime- ja loomakasvatus), kontrollkood EE-ÖKO-01; • Veterinaar- ja Toiduamet (käitlemine, ladustamine, turustamine), EE-ÖKO-02; • Tarbijakaitseamet

27. Mahetoodete märgistamine Viidet mahedale tootenimes (müüginimetuses) ja logo võib kasutada: • saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (2 või 3 aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt. • töödeldud mahetoidus on vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi mahedad (ülejäänud 5% lubatud koostisosade loetelust, vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008 lisad VIII ja IX).

28. Eesti riiklik ökomärk

29. Euroopa Liidu mahelogoNäide: Mahekaerahelbed (Eestis kasvatatud kaerast) Kontrollasutuse kood EE-ÖKO-02 Eesti põllumajandus Päritolutähis

30. Mahetoit lasteasutustes • Viimase kahe-kolme aasta jooksul oluline lasteasutuste huvi suurenemine • Suurem huvi erakoolides ja -lasteaedades • Mitmed toetavad projektid (k.a peamiselt 2012. ja 2013. a alguses PM poolt tellitud) • Palju kasutavad mahetoitu Viljandi Vaba Waldorfkool ja Rakvere Vanalinna kool (ca 90%), mitmeid tootegruppe kasutavad ka nt Roccaal Mare kool, Valga Põhikool jt • Ka mitmetes lasteaedades kasutatakse mahetoitu, kõige tavalisem on ca 10-20 mahetoote kasutamine • Üksikute toodete kasutajaid järjest rohkem • Mahetoidu kättesaadavus paraneb pidevalt ÖTK/EMSA 2013

31. Mahetoidu müük • Nõudlus mahetoodete järele suureneb • Tarbijad soovivad rohkem osta eelkõige kodumaiseid töödeldud tooteid ja laiemat valikut kvaliteetset köögivilja, marju ja puuvilju • Suureneb lasteasutuste ja restoranide huvi • Müügikäive ja sortiment suurenevad, seda nii kohalike toodete kui ka imporditud mahetoidu osas • 2009. müüdi üle 400 erineva kohaliku mahetoote, 2012. a rohkem kui 850 toodet • Kodumaiste mahetoidutoodete käive oli 2011. a ca 2 x suurem kui 2009. a • EMORi uurigu kohaselt oli 2011. a mahetoidu osa kogu jaemüügis ca 1,6% • Probleemiks on tarbijate madal teadlikkus, jätkuvalt arvab suur osa tarbijaid, et kogu kodumaine toodang on „sisuliselt“ või „peaaegu“ mahe EMSA/ÖTK 2013

32. Uuringud Eestis • Viimane kohalike mahetoodete tarbimise ja müügikäibe uuring 2011. a kohta • PM tellimusel teostaja EMOR, valmis 2013. a veebruaris • 2012. a uuring valmib 2014. a veebruaris • Varasemate aastate uuringuid teostas Eesti Konjunktuuriinstituut • Sortimendi ja hinnavaatlused • EMOR alates 2011. a II pa, hinnainfo kättesaadav kvartaalselt, viimane info sept 2013 kohta, vt www.emor.ee/mahetooted • Enne 2011. a I paEesti Konjunktuuriinstituut • Tarbijauuringud • PM tellimusel EMÜ Mahekeskuse poolt nov-dets 2011 • EMOR 2011. ja 2012. a lõpus, järgmine uuring 2013. a dets EMSA/ÖTK 2013

33. Milliseid kohalikke mahetooteid saada on? (1) • TERAVILI • ca 10 töötlejat, lai valik tooteid, 2012. a 250 toodet – jahud, helbed, müsli, pagaritooted, uue tootena kanepiseemned ja -jahu • KARTUL, KÖÖGIVILI, MARJAD, PUUVILJAD • kartulit piisavalt (kuid probleeme kvaliteediga), osad köögiviljad võivad enne kevadet otsa saada • õunad – saadavus oleneb aastast, marjad – hooajaliselt ja külmutatuna (k.a metsamarjad) • mahlad, moosid, snäkid – Taarapõllu, Mahex, Niliske talu, Kaasiku Mahetalu, Kodusahver, Säga-Aaviku, Triinu Schneider, Loodusvägi jt • MAITSE- JA RAVIMTAIMED • saadaval laias valikus, 2012. a 221 toodet EMSA/ÖTK 2013

34. Milliseid kohalikke mahetooteid saada on? (2) • PIIM • toorpiim – otse talust või mahepiimaautomaatidest (15 tk) • töötlejaid 4 – kõik väikesed, 2 lehma-, 1 kitsepiima ja 1 nii lehma- kui ka kitsepiimatöötleja, suurim mahetoodete valik Pajumäe talul • jäätis (La Muu) • LIHA • lihaveise- ja talleliha - peamiselt Märjamaa Lihatööstusest • kokku 6 tunnustatud töötlejat • mahesealiha hetkel puudub turult, loodetavasti 2014. a alguses juba saadaval • broiler ja part? • MUNAD • Kitsevälja talu, Äntu Mõis, Margot Saare Jaanalinnukasvatus, Kopra Karjamõis jt väiksemad tootjad • MESI EMSA/ÖTK 2013

35. Imporditud ökotooted Lai valik, müüakse ca 3-4x rohkem kui kodumaised tooteid • Kuivained (väga lai valik, müüakse ka suurtes pakendites) • Puu- ja köögivili • Puu- ja köögiviljahoidised • Või, juustud (väike valik) • Maitseained (väga lai valik) • Tee, kohv • Mahlad • ja palju muud…. Lihatooted – vaid paar üksikut toodet ÖTK/EMSA 2012

36. Kust leida infot mahetootjate ja –töötlejate ning mahetoidu turustajate kohta? • Mahepõllumajanduse register, vt www.pma.agri.ee ÖTK/EMSA 2013 Käitlemine: Ladustamine Üksnes turuleviimine Pakendamine Ettevalmistamine (töötlemine)

37. Kust osta: • Otse tootjatelt ja töötlejatelt, soovitavalt kohalikelt • Tootjate ühistud • TÜ Eesti Mahe, www.eestimahe.ee, info@eestimahe.ee, müügisekretär Heleena 56924510 • Lõuna-Eesti Toiduõrgustik, www.let.ee, info@let.ee, Kaja 56953206 • Importtooted – erinevad mahetoodete maaletoojad, lai valik EMSA/ÖTK 2013

38. Trükised: Väljaandja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus & Harju Mahetootjate Ühing Toetas Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames Digikujul allalaetav www.maheklubi.ee/toitlustajale Saadaval ka trükituna. ÖTK/EMSA 2013

39. Trükised: Täiendatud trükk 2012 (2013. a lõpus valmimas uus täiendatud trükk) Koostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Tellija: Põllumajandus-ministeerium Digikujul allalaetav www.maheklubi.ee/toitlustajale Trükituna saadaval Põllumajandusministeeriumist ÖTK/EMSA 2013

40. Info: Mahepõllumajanduse register: www.pma.agri.ee Üldine info mahepõllu- majanduse kohta, viited seadusandlusele www.maheklubi.ee Uudised ja lingid ka Maheklubi Facebookis Põllumajandusministeerium www.agri.ee EMÜ Mahekeskus http://mahekeskus.emu.ee EL-i mahepõllumajanduse kodulehekülg: http://ec.europa.eu/agriculture/organic/home_et ÖTK/EMSA 2012