180 likes | 1.22k Views
1905. aasta revolutsioon Eestis. Ajaloo vooruloeng nr.15. Olukord Venemaal 20. saj.algul. m ajanduskriis vägagi jõhker elu- ja töökeskkond osutus talumatuks tolleaegsete töölistele hakati nõudma lühemat tööpäeva… …töötingimuste parandamist ja palgalisa maal mõisamoonakate rahulolematus
E N D
1905. aasta revolutsioon Eestis Ajaloo vooruloeng nr.15
Olukord Venemaal 20. saj.algul • majanduskriis • vägagi jõhker elu- ja töökeskkond osutus talumatuks tolleaegsete töölistele • hakati nõudma lühemat tööpäeva… • …töötingimuste parandamist ja palgalisa • maal mõisamoonakate rahulolematus • üldine vaen balti parunite vastu
Vene – Jaapani sõja (1904-1905) mõju • Vene impeerium andis märku oma nõrkusest • Venemaa, kes oli sõda alustanud – sai hävitavalt lüüa • Sõjas osales palju eestlasi u.7500 meest
Verine Pühapäev- revolutsiooni ajend • 9. jaanuar 1905 Peterburis • Sõdurid avasid tule rahumeelse demonstratsiooni pihta • Surma sai üle 1000 inimese, haavata 5000 inimest
Sündmused Eestis • Koosolekute pidamine, märgukirjade saatmine • Ajakirjanduse aktiivne sekkumine • Tartus ajaleht “Uudised” – radikaalne, nõudis sisuliselt isevalitsuse kukutamist, selle asendamist demokraatliku vabariigiga • “Teataja” taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist • “Postimees” astus teravalt välja vägivallatsemise vastu ja hoiatas Vene revolutsiooniga liitumise eest, taotleti üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist
Sündmused Eestis • Veresaun Eestis • 16.oktoobril 1905 avas sõjavägi tule Uuele turule kogunenud rahvakoosoleku pihta • 94 tapetut ja mitusada haavatut • Rahvakoosolekul nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt
Keisri 17. oktoobri manifest • Keiser lubas oma alamatele kodanikuvabadusi • Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) – rahvaesindus • Vastu võtta põhiseadus Oma olemuselt edumeelne manifest oli hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada
Manifesti mõjud Eestis • Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp • Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna – Eesti Rahvameelse Eduerakonna .Siia kuulusid “Postimehe” ümber koondunud liberaalid • “Uudiste” toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)
Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja “Postimehe” pooldajad (u.300) Pidasid oma koosoleku Bürgermusse saalis Radikaalid – juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Pidasid nn.aulakoosoleku Üle-eestimaaline rahvaasemike kongress 800 saadikuga-puudus üksmeel ja toimus 2 koosolekut:
Bürgermusse seltsi saali koosolekul: • Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks • Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist • Nõuti riigimaade jagamist rahvale • Tauniti vägivalda • Astuti välja venestamise vastu
Aulakoosoleku nõudmised • Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist • Isevalitsuse kukutamist • Vabariigi loomist • Maa kuulutati rahva omandiks • Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama • Otsustati eirata nekrutikohustust • Astuti välja venestamise vastu • Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga • Aulakoosoleku otsused pälvisid üldist heakskiitu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa
Mõisate põletamine • Süvenesid revolutsioonilised meeleolud • Mitmel pool hakati üle võtma kohalikke omavalitsusi (N:Velise vabariik, Mõisaküla vabariik) • 1905 dets. kehtestati Tallinnas ja Harjumaal sõjaseisukord • 12. dets suundus sadakond relvastatud töölist mitme salgana mõisaid rüüstama kutsudes kaasa kohalikke maatamehi • Rüüstati 160 mõisa Harjumaal,Järvamaal,Läänemaal,Pärnumaal
Karistussalgad • Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge • Kehtestati sõjaseisukord • Karistussalgad hukkasid eeluurimiseta ja kohtuta (u.400 inimest) • Lisaks mõistsid sõjaväekohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega (u. 600 inimest)
1905.aasta revolutsiooni mõju 1905.a. revolutsioon andis eesti ühiskonna arengule palju: • Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia • Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas • Asutati esimene eesti erakond • Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused
Kirjandus • Ago Pajur,Tõnu Tannberg.Eesti ajalugu. 20. sajandist tänapäevani.Tallinn,2006.lk.9-13. • Lauri Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Tallinn,2004.lk.183-185.