INFEKTSIOONHAIGUSED Ave Minajeva

1. INFEKTSIOONHAIGUSED Ave Minajeva

2. Infektsioosed tegurid • Prioonid 2. Viirused 3. Bakteriofaagid, plasmiidid, transposonid 4. Bakterid 5. Klamüüdiad, riketsiad, mükoplasmad

3. Prioonid Prioonid ei ole viirused: neil puuduvad DNA ja RNA. • Koosnevad muutunud struktuuriga peremees-valkudest ehk prioon-valkudest (PrP). • PrP on normaalne proteiin, kodeeritud kromosoomis 20 ja ekspresseeritud normaalsetes neuronites. • Prioon-haigus tekib PrP konformatsiooniliste muutuste puhul PrPPrPsc Põhjustavad spongiformset entsefalopaatiat (kuru, Creutzfeldt-Jakobi tõbi, “hullu lehma tõbi”). Seotud neurodegeneratiivsete haigustega.

4. Creutzfeldt-Jakobi tõbi Kiire dementsuse areng, krambid, ajukoore kiire atroofia.

5. Creutzfeldt-Jakobi tõbi Prioon-valgu kogunemine neuronites: spongiformne muutus (“augud”).

6. Creutzfeldt-Jakobi tõbi • Spontaansed PrP konformatsiooni muutused sporaadiline haigus. • Mutatsioonidpärilik haigus. • PrPsc satub organismi võõrmaterjaliga (op instrumendid, sarvkesta transplantaat). • Uus vorm=seotud veiste spongiformse entsefalopaatiaga liha tarbimisega.

7. Viirused Viirused on obligatoorsed rakusisesed organismid, mis vajavad oma paljunemiseks peremeesraku ainevahetust. Viirused sisaldavad DNA-d või RNA-d (mitte kunagi mõlemat) proteiinümbrises (kapsiid). Lisaks võib neil olla ümber lipiidide kaksikkiht. Põhjustavad mööduvaid ägedaid haigusi (respiratoorsed infektsioonid, gripp); kroonilisi haigusi (HBV, HIV) või eluaegseid latentseid infektsioone (herpesviirus).

8. Viirused Epstein- Barr viirus Adenoviirus Rotaviirus Paramüksoviirus

9. Bakteriofaagid, plasmiidid, transposonid Mobiilsed geneetilised osakesed, mis nakatavad baktereid. Ei põhjusta otseselt haigusi inimesel, kuid kannavad edasi bakteriaalsete virulentsusfaktorite geene (adhesiooni, toksiinide või antibiootikumide resistentsust).

10. Bakterid Bakteritel puudub tuum jt membranoosed organellid, kuid neil on fosfolipiididest rakusein. Osa baktereid kasvab rakuväliselt, osa rakusiseselt. Bakterid on kõige levinumad nakkushaiguste põhjustajad.

11. Bakterid Normaalselt naha pinnal 1012 bakterit (Staphylococcus epidermidis); 1014 bakterit seedetraktis (anaeroobsed).

12. Klamüüdiad, riketsiad, mükoplasmad Sarnanevad bakteritele, kuid neil puuduvad mõned bakteritele iseloomulikud struktuurid: näit mükoplasmal puudub rakusein, klamüüdiad ei suuda toota ATP-d. Klamüüdiad ja riketsiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Klamüüdiad põhjustavad kuseteede infektsioone. Riketsiaid kannavad edasi putukad (=vektorid) täidtähniline tüüfus. Mükoplasmad põhjustavad pneumooniat.

13. Algloomad (protozoa) Liikuvad, üherakulised eukarüoodid, mis paljunevad: • rakusiseselt (Plasmodium erütrotsüütides, Leishmania makrofaagides) või • rakuväliselt (urogenitaalsüsteemis, sooles, veres). Trichomonas vaginalis: sugulisel teel leviv Intestinaalsed soolenakkused: Entamoeba histolytica (düsenteeria), Lamblia Verega seotud infektsioonid: Plasmodium ja Leishmania (vektor=verdimevad putukad)

14. Trichomonas vaginalis emakakaela proovis, Pap-värving

15. Helmindid Ümarussid (nematodes): soolenakkused (Ascaris) või kudedes paiknevad (Trichinella). Lameussid: segmenteerunud paelussid sooltes või kudedes paiknevates tsüstides (tsüstitserk)

16. Ektoparasiidid Täid, lestad, kirbud, puugid: kinnituvad naha külge ja elavad seal. Võivad olla teiste patogeenide vektorid (näit puugid: Lyme tõve spiroheedid, puukentsefaliidiviirus).

17. Organismi kaitsebarjäärid infektsioonide vastu Barjäärid kaitsevad bakterite sissetungi eest kehasse: intaktne nahk ja limaskestad ning nende sekretoorsed produktid (lüsotsüüm pisarates, maohape).

18. Organismi kaitsebarjäärid infektsioonide vastu Naha pindmine kiht sarvestunud, madal pH, rasvhapped pidurdavad mikroobide kasvu. Mao-sooletraktis: maos maohape, peensooles sapp ja pankrease ensüümid, limaskest, defensiinid (skretoorne IgA), normaalne soolemikrofloora.

19. Infektsioonide levik Inimeselt inimesele: Respiratoorne Fekaal-oraalne Suguline Transplatsentaarne Loomalt inimesele: Otsene kontakt Toiduks tarvitamine Ektoparasiidid

20. Infektsioonide levik Mõned mikroobid paljunevad lokaalselt, teised tungivad läbi epiteeli kaitsebarjääri ja levivad organismis lümfi, vere või närvide (neurogeenselt) kaudu, põhjustades haiguse ilminguid mikroobide sissetungikohast eemal.

21. Kuidas mikroorganismid kahjustavad kudesid * Sisenedes rakku ja põhjustades otseselt rakusurma. • Vabastades toksiine, mis tapavad eemalasetsevaid rakke. • Vabastades ensüüme, mis lagundavad kudesid ja veresooni. • Vallandades organismi poolt põletikureakstiooni, mis võib põhjustada koekahjustusi (abstsessid, armistumine, ülitundlikkusreaktsioonid).

22. Viiruste poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Viirus kahjustab otseselt rakke, kuna siseneb rakkudesse ja paljuneb nendes. Viirustel on koeline tropism: eelistatult nakatavad teatud tüüpi rakke. Koelise tropismi põhjuseks on: • Pinnavalgud (HIV seostub T-rakkude CD4 ja CXCR4 kemokiini retseptoriga); • Rakuspetsiifilised traskripsioonifaktorid • Füüsilised barjäärid, pH (enteroviirused on resistentsed maohappe ja ensüümide suhtes).

23. Viiruste poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Viirusinfektsioon võib olla mööduv, krooniline latentne (varicella-zoster viirus) või krooniline produktiivne (HBV) ning võib põhjustada pahaloomulist transformatsiooni (HPV). Viirusega nakatunud raku surma põhjuseks on: • raku DNA ja RNA või proteiinide sünteesi inhibeerimine (polioviirus), • rakumembraani kahjustus (HIV), • rakkude lüüsumine (rinoviirus, gripiviirus), • Peremeesorganismi immuunrektsioon viirusega nakatunud rakkude vastu (HBV).

24. Bakterite poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Rakku kahjustav toime sõltub bakteri adhesioonivõimest (kinnituda raku pinnale), invasioonivõimest (rakkudesse ja kudedesse) ning toksiinide produktsioonist. Bakteritel koeline tropism: kinnituvad rakkude pinnale spetsiifiliste adhesiinide (pinnamolekulide) abil fimbriate ja küljes. Intratsellulaarselt paljunevad bakterid tapavad raku, kuna paljunevad rakus ja lüüsivad raku (Shigella, Escherichia coli).

25. Bakterite poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Mõned bakterid ei tapa rakku, kuid paljunevad raku organellides, näiteks Mycobactrium tuberculosismakrofaagide lüsosoomides: jäädes nii organismi immuunvastuse-antikehade eest kaitstuks. Nakatunud makrofaagid kannavad infektsiooni kopsudest teistesse organitesse.

26. Bakterite poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Endotoksiinid on bakterite rakuseina lipopolüsahhariididpõhjustavad suurtes kogustes TNF, IL1 ja IL12 vabanemiseseptiline šokk. Eksotoskiinid on bakterite poolt vabastatavad proteiinid, mis kahjustavad kudesid seedumise teel, rakusurma käivitamise või neurotoksilise toime tõttu (Clostridium liigi bakterite eksotoksiin blokeerib neurotransmitterite vabanemiseparalüüs).

27. Bakterite poolt põhjustatud kahjustuste mehhanismid Superantigeenid on bakterite produktid, mis stimuleerivad suure hulga T-rakkude proliferatsiooni ja tsütokiinide vabastamist septiline šokk.

28. Immuunsüsteemi kahjustav toime Immuunsüsteemi ülesandeks on elimineerida organismi sattunud patogeen. Vallandub põletikureaktsioon, millel võib olla kudesid kahjustav toime. • Granuloomide (M. Tuberculosis puhul) eesmärk on patogeeni isoleerimine, kuid sellega kaasneb oragni kahjustus ja fibroos. • Maksakahjustus HBV infektsiooni puhul on tingitud immunvastusest viirusega nakatunud maksarakkude vastu. • Streptokokk-infektsiooni järgne glomerulonefriit tekib, kui streptikoki Ag-Ak kompleksid ladestuvad neerupäsmakestes.

29. Immuunmehhanismidele allumatus Mikroobide virulentsuse oluliseks teguriks on võime mitte alluda immunmehhanismidele, näiteks: • Paljunemine kohtades, mis ei ole immuunsüsteemile kättesaadavad (Clostridium peensoole valendikus). • Kiire invasioon rakkudesse, enne kui immuunsüsteem jõuab aktiveeruda (malaaria sprosoiidid sisenevad maksarakkudesse) • Pidev pinna-antigeenide muutumine (N. Gonorrhoeae).

30. Immuunmehhanismidele allumatus 4. Süsivesinik-kest takistab fagotsütoosi ja komplemendi poolt vahendatud rakkude lüüsi (Streptococcus pneumoniae). 5. Immunmehhanismide inhibeerimine: viirused toodavad tsütokiinide homolooge, mis toimivad antagonistideda. 6. Nakatunud rakkude äratundmise raskendamine T-rakkude poolt (herpes-viirus muudab raku MHC ekspressiooni ja takistavad Ag esitlemist).

31. Transientsed viirusinfektsioonid Vallandub efektiivne immunvastus, mis elimineerib tekitaja. Leetrid: RNA paramüksoviirus. T-rakuline immuunvastus. Iseloomulik leetrilööve nahal on tingitud ülitundlikkusest viiruse antigeeni suhtes. Väljendunud lümfoidorganite hüperplaasia.

32. Mumps: paramüksoviirus. Iseloomulik süljenäärmete suurenemine, levimine teistele organitele: testised, kõhunääre, kesknärvisüsteem. Polioviirus: RNA enteroviirus. Kesknärvisüsteemi invasioon (1:100), replitseerub suurtes motoneuronites: paralüüs (lastehalvatus)- ülemaailmne vaktsineerimiskampaania.

33. Krooniline latentne infektsioon (herpesviirus) DNA-viirus: ägedale infektsioonile järgneb viiruse latentne persisteerumine mitteaktiivses vormis-perioodilised retsidiivid. Herpes simplex äge infektsioon: vill nahal või limaskestadel. Villi sisu=viiruse eluskultuur

34. Varicella-Zoster viirus Äge VZV infektsioon = tuulerõuged. Latentse VZV aktivatsioon = vöötohatis. VZV püsib latentselt sensoorsetes närviganglionides.

35. Krooniline produktiivne infektsioon Mõnede infektsioonide puhul ei ole immuunsüsteem võimeline viirust elimineerima. Hepatiit B viirus, HBV nakatumine toimub naha kaudu, sugulisel teel või perinataalselt. HBV nakatab maksarakke. Maksarakkude kahjustus on tingitud organismi immunreaktsioonist. Oleneb stütotoksiliste T-rakkude vastusest, kas organism suudab viiruse elimineerida või jääb kandjaks. Kroonilise hepatiidi puhul progresseeruv maksakoe hävimine ja maksatsirroos.

36. Transformeerivad infektsioonid Epstein-Barri viirus (EBV): põhjustab infektsiooset mononukleoosi, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega (lümfoomid). Inimese papilloomiviirus(HPV): naha ja limaskestade lamerakuline vähk.

37. BAKTERIAALSED INFEKTSIOONID Gram-positiivsed bakterid: Stafülokokid, streptokid (coccus: ümarad).

38. BAKTERIAALSED INFEKTSIOONID Gram-positiivsed bakterid: Batsillid (kepikujulised): Corynebacterium diphtheriae, Listeria monocytogenes, B. Anthracis.

39. Stafülokokk-infektsioonid S. Aureus: nahainfektsioonid, osteomüeliit, pneumoonia, toidumürgistus. Põhjustab mädapõletikke. Kinnitub rakkude pinnale adhesioonimolekulide abil, produtseerib kudesid lagundavaid ensüümeinvasioon. Produtseerib rakumembraane kahjustavaid toksiine (hemolüüs) eksfoliatiivseid toksiine (naha epidermise irdumine), oksendamist (enterotoksiinid) ja šhokki (superantigeenid).

40. Streptokokk-infektsioonid -streptokokil on veriagarsöötmes kasvatades hemolüütilised omadused. -hemolüütiline A-grupi streptokokk (streptococcus pyogenes): farüngiit, sarlakid, erüsiipel (nahapõletik), reuma, glomerulonefriit. Erüsiipel

41. Difteeria Corynebacterium diphtheriae: Difteeria= eluohtlik haigus, mille puhul neelu- ja kõripõletik. Toksiinide vabanemisel tekib epiteeli nekroos ja fibrinoos-mädane põletik. Lisaks eksotoksiide kahjustav toime südamele, närvidele jt organitele.

42. Antraks ehk siberi katk B. Anthracis: spoore moodustav batsill. Spoorid säiluvad mullas, nakatavad loomi. Inimesed nakatuvad kontakti teel loomadega või tolmus leiduvate spooridega (biloogiline relv).

43. Antraks ehk siberi katk • Nahavorm: paapulid, villid mustal alusel. • Kopsuvorm (sissehingamisel): sepsis, šokksurm • Mao-sooletrakti vorm (nakatunud liha söömisel): raske, verine kõhulahtisussurm

44. Antraks ehk siberi katk Patogeneesis olulised eksotoksiinid: Toksiini B-alaühik on protektiivne faktor (loomadel selle suhtes Ak, mis kaitsevad toksiini toime eest). 2 A-alaühikut: tursefaktor ja letaalne faktor. Tursefaktor konverteerib ATPcAMP, põhjustades vedeliku lekkimise rakkudest välja. Letaalne faktor=proteaas, mis hävitab mitogeen-aktiveeritud proteiin-kinaasi kinaase (MAPKK).

45. BAKTERIAALSED INFEKTSIOONID Gram-negatiivsed bakterid: Neisseria meningitidis: mädane meningiit lastel ja noorukitel. Võib olla kandlus ninaneelus. Meningiit tekib tiheda asustusega populatsioonides (näit ühiselamutes), kus tõuseb risk puutuda kokku serotüüpidega mille vastu puudub immuunsus. Meningiiti haigestumise risk kõrgem C5 ja C9 defitsiitsetel isikutel.

46. Neisseria gonorrhoeae Sugulisel teel leviv haigus. Uretriit meestel. Naised sageli asümptoomsed. Ravimata juhul kroonilised vaagnapõletikud, viljatus, emakaväline rasedus. Võimalik dissemineeritud infektsioon, artriit. Tekitab mädaseid põletikkeskleroos, armistumine (munajuha näiteks muutub läbimatuks).

47. Läkaköha Bordetella pertussis Tugevate köhahoogudega kulgev larüngotrahheobronhiit. Patogeneesis oluline eksotoksiin.

48. Pseudomonas infektsioon Pseudomonas aeroginosa infektsioone esineb sageli tsüstilise fibroosi, põletuste või neutropeeniahaigetelkopsupõletik.

49. Yersinia Yersinia: gram-negatiivne intratsellulaarne bakter. Yersinia pestis=katkutekitaja. Levib närilistelt inimestele kirbuhammustustega ja aerosoolina Viimane puhang Hiinas 20 saj algul. Lümfisõlmede suurenemine (buboonid), pneumoonia, sepsis, massiivne bakterite proliferatsioon, koekahjustus toksiinide toimel, nekroos, neutrofiilne infiltratsioon. Yersinia enterocolitica: fekaaloraalne soolenakkus.

50. Yersinia enterocolitica: fekaaloraalne soolenakkus