1 / 41

Teooria ja meetodid värvikategooriate ja -põhinimede ajaloolise arengu rekonstrueerimiseks

Teooria ja meetodid värvikategooriate ja -põhinimede ajaloolise arengu rekonstrueerimiseks. Urmas Sutrop Doktorikooli suveseminaril 26.08.10. Meie värvinimede uurimisgrupp. Orienteeritud välitööle eesti keel (lms, sugri) lõunaeesti (lms, sugri) soome (lms, sugri) ungari (ugri, sugri)

matteo
Download Presentation

Teooria ja meetodid värvikategooriate ja -põhinimede ajaloolise arengu rekonstrueerimiseks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teooria ja meetodid värvikategooriate ja -põhinimede ajaloolise arengu rekonstrueerimiseks Urmas Sutrop Doktorikooli suveseminaril 26.08.10

  2. Meie värvinimede uurimisgrupp • Orienteeritud välitööle • eesti keel (lms, sugri) • lõunaeesti (lms, sugri) • soome (lms, sugri) • ungari (ugri, sugri) • põhja- ja lõunaudmurdi (permi, sugri) • komi(permi, sugri) • eesti viipekeel (klassifitseerimata) • tšehhi(lääne-slaavi, igermaani) • itaalia (romaani, igermaani) • leedu (balti, igermaani) • türgi (altai) • hiina – 7 hani keelt (sino-tiibeti) • ……..

  3. jätk • Värvinimede areng lastel (eesti ja ungari) • Põhivärvinimede semiootika • Värvinimed läänemeresoome murretes (geolingvistika) • Jne, jne • + maitse, lõhna, temperatuuri, muusika sõnavara, elusa looduse rahvataksonoomia jt

  4. Teooria • Põhivärvinimede teooria • Berlin ja Kay (1969) Basic color terms: their universality and evolution. • Mõnede reeglid • Keelepuu teooria

  5. Värvinimede evolutsiooni skeem BjaK 1969

  6. Reegel 1: Põhiliste värvus-vastutoimete kategooriate visuaalsed ning lingvistilised suhted (Kay et al. 1991. Biocultural Implications of Systems of Color Naming) VALGE I PUNANE----KOLLANE----ROHELINE----SININE   I MUST KOLLANE

  7. Sellest järelduvad • võimalikud liht- ja liitvärvikategooriad, millele vastab põhivärvinimi

  8. Lihtkategooriad • must • valge • punane • kollane • roheline • sinine

  9. Võimalikud liitkategooriad • punane-kollane • valge-kollane • valge-punane-kollane • ------------------------------ • kollane-roheline • kollane-roheline-sinine • *kollane-roheline-sinine-must • roheline-sinine (GRUE) • roheline-sinine-must • sinine-must ___________ *pole leitud

  10. Sama originaalis (Biocult. impl.)

  11. Keelepuudel on • sügavus ja laius • Sügavus on sõlmede arv algkeelest tänapäevase keeleni • Laius on sõlmede arv mingil keelepuu lõikel

  12. Keelepuu teooria Rijkhoff, Jan, Dik Bakker, Kees Hengveld, and Peter Kahrel (1991) “A method of language sampling”. Studies in Language 17: 169-203.

  13. Uralic (37) Finnic (11) Mari (2) Mordvin (2) Permian (3) Komi (2) Udmurt  [udm] Sami (10) Eastern (5) Southern (1) Western (4) Northern (3) Southern (1) Samoyed (6) Northern Samoyed (2) Kamas  [xas] Nenets  [yrk] Nganasan  [nio] Selkup  [sel] Hungarian  [hun] Khanty  [kca] Mansi  [mns] “Keelepuu”

  14. Ethnologue keelepuu • Sellise puu tunnistamise korral polegi enam midagi rekontrueerida

  15. B ja K algsed implikatsioonid • Igas keeles on must ja valge (tume ja hele) • Kui on kolm värvimõistet, siis on seal punane • Siis tulevad kollane ja roheline (või vastupidi) • Siis tuleb sinine (kuus PVN) • Siis tuleb pruun (seitse PVN) • Siis tulevad vabas järjekorras hall, roosa, oranž ja lilla (lõpuks 7. staadiumil kokku 11 PVN)

  16. Kay ja McDaniel 1978: 639

  17. Kay ja Maffi 1999

  18. Vabandust • Järgnevad slaidid on inglise keeles

  19. Uralic reconstructions I & II • Proto-Uraliccontactperiod (Finnic, Ugric, Samoyedic & Yukaghir): WHITE / LIGHT & BLACK / DARK II. Proto-Uralicperiod: WHITE / LIGHT > RED-YELLOW / DAWN BLACK / DARK II. Finno-Ugric: WHITE / LIGHT > RED / BLOOD BLACK / DARK

  20. Stage I. Proto-Uralic contact period: Finnic, Ugric, Samoyedic, and Yukaghir

  21. Stage I. Itelmen, Southern Chukotko-Kamchatkan

  22. Stage II. Proto-Uralic

  23. Stage II. Northern Yukaghir

  24. Stage II. Finno-Ugric

  25. Uralic reconstructions III III. Late proto-Uralic eastward centre (Mordvinic & Samoyedic) WHITE / LIGHT > RED-YELLOW / DAWN > YELLOW-GREEN-BLUE / BLACK / DARKBILE, GALL; BITTER III. Finno-Permic (Ugric is already separate branch) WHITE / LIGHT > RED / BLOOD > YELLOW-GREEN / BLACK / DARKPOISON, BITTER

  26. Stage III. Late Proto-Uralic eastward centre: Mordvinic, Samoyedic

  27. Stage III. Finno-Permic

  28. Stage III. Finno-Cheremisic

  29. Stage III. Southern Yukaghir

  30. Uralic reconstructions IV IV. Finnic: WHITE / LIGHT > RED / BLOOD > YELLOW-GREEN / > BLUE BLACK / DARKPOISON, BITTER IV. West-Finnic WHITE / LIGHT > RED / HAIR > YELLOW-GREEN / > BLUE BLACK / DARKPOISON, BITTER NOTE: Hungarian had a GREEN-BLUE complex kék ‘blue’

  31. Stage IV. Finnic

  32. Stage IV. West-Finnic

  33. Stage V. Estonian

  34. Stage V. Estonian, 2nd half of the 19th century

  35. Stage VI. Estonian, end of the 19th century

  36. Stage VII. Modern Estonian

  37. Uurali keelepuuN. Kann ja L. Kettunen u 1920

  38. Tänan!

More Related