Kogukondlik looming: kas uus või unustatud vana?

1. Kaido Kikkas kakk@kakupesa.net Eesti E-ülikooli konverents 2006 Kogukondlik looming: kas uus või unustatud vana?

2. Mis ikkagi toimub...? • “Inimesed on puha ära keeranud, jagavad oma tööd ja vaeva tasuta laiali!” • Samas – eestlasele tunduvad väga imelikud • Lääne-Euroopa maantee- ja sillamaksud • Soome auto- ja telerimaks • Ilmselt sõltub vaatenurgast ja korraldusest • Eestis on kogukondliku korralduse traditsioon täiesti olemas – talgud (näide mujalt: amishid) • Ilmselt on paljudel juhtudel “mitteärilise” orientatsiooniga koostöömudel kasulik – ning seda ka majanduslikult

3. Kogukond? • Mitmeid definitsioone: • inimkooslus, kes tegeleb sama asjaga • inimkooslus, kes elab samas piirkonnas • inimkooslus, keda ühendab mingi kindel joon • Lad. cum (koos, omavahel) + munus (kingitus)=> seltskond, kes vahetab kingitusi • Märksõnad: ühistegevus, võrd(väär)sus

4. Läbi ajaloo • Ürgaeg: Fred, Barney & Co saurusejahil • Antiikaeg: foorum • Keskaeg: külaühiskond, tsunft • Uusaeg: töökollektiiv, firma, ametiühing • Postmodernism: üksikisik on A & O • Infoajastu: kogukonna uus tõus – suuresti IT-vallas, kuid mitte ainult • Charles Handy – tsunftikorra taastulek • Robert Theobald – mõtteraputus (mindquake)

5. Traditsioonilise kogukonna nõrgenemine... • Juurte kadumine • Maailmavaadete rosolje • Inimene on inimesele.... kes? • Individualismi võidukäik • Lollikstarbimine

6. ...ja uue aja kogukondade sünd • Tehnoloogiline areng • Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid • Ajatu aeg • Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus • Hariduslikud püüded, elukestev õpe • Palju vaba aega, mida sisustada • Vajadus “millegi tõelise” järele, olgu või näilise • Vahel ka otsene altruism

7. Alguses olid häkkerid • Vanasti oli igal arvutil oma tarkvara => see tuli arvutiga kaasa nagu tagavararatas autoga, eraldi müümine polnud mõistlik. Tänase vaba tarkvara juured on juba tolles ajas. • 50.-60. aastate arvutiasjandus oli ka USA-s suuresti riigi poolt reguleeritud – mitmete ülikoo-lide (MIT, Stanford jt) juurde tekkisid arvutias-jandusega tegelevad rühmad, kust pärineb suur osa vanema põlvkonna IT-tipptegijaid (vt.ka Steven Levy “Hackers: The Heroes of the Computer Revolution”) • “Informatsioon tahab olla vaba” - kogu looming oli ühiselt kasutatav. Algselt võideldi isegi paroolide vastu

8. Äriajastu • 70. aastatel toimus järk-järgult tarkvara kommert-sialiseerumine • Üks põhistiimul oli tarkvara portaabluse kujune-mine – tarkvara sai kanda ühest arvutist teise ning seega tekkis piisav “turg” • Unixi lähtekood suleti 70. aastate lõpus, MacOS ja MS-DOS olid algusest peale kinnised. Omand-varalistele süsteemidele järgnesid sama põhimõtet järgivad rakendused • Ca 1980-1995 – tarkvara on “kaup, nagu iga teine”

9. Häkkerite tagasitulek • 1984 – Richard Stallman alustab GNU loomist • 1991 – Linus Torvalds loob Linuxi tuuma • Ca 1995 – LAMP-serveritehnoloogia kujunemine • 2001 – OpenOffice.org • 2002 – Creative Commons • Open Access Initiative, Flickr, Wikipedia... • Asjal on juba natuke liiga suur kaal, et seda ajutise moeröögatusena maha kanda

10. Kogukond arendajana • Pärit vaba tarkvara vallast, mõned kommerts-tootjad on üsna edukalt juurutanud • Olulised plussid: • Kasutajad ja arendajad “sama mütsi all” - teatava loomuliku antagonismi maandamine • “Sisseehitatud” tootetoetusmehhanism • Mitteformaalne, otsene suhtlemine • “Kuskil on alati hommik” - võimalik väga kiire reaktsioon • Paindlik osalus, “aparaadi” puudumine • Peteri printsiip kehtib natuke vähem... :)

11. Mis motiveerib? • “Linuse seadus”, vrdl Maslow' püramiid • Ellujäämine • Sotsiaalne kehtestamine, reputatsioon • Fun (vrdl Steve Wozniaki valem H=F³) • “Enda selg sügeleb ka” - otsene vajadus • “Pulli pärast” - Torvaldsi meelelahutusmotiiv • “Meeldib omasuguste seas” • “Vabadus on hea” - ideeline motiiv • “Tahan targemaks saada” - hariduslik/praktiline motiiv • “Tahan saada staariks” - sotsiaalne motiivNB! Oskused => reputatsioon => raha!

12. Muutuste vajadus • Informatsioon – isemoodi ressurs • “Küll Šveits on vägev maa – neil on seal nii palju infot!” • Kanalite kättesaadavus • Digitaalmaailm vs seadused – erinev paradigma ja süvenev lõhe => seadused peavad muutuma • Haridussfäär: üha enam E • Märtsis 2006 kirjutas IT Wire: “open source software is set to have a similar impact on the marketplace as the internet did in the 1990s” (http://www.itwire.com.au/content/view/3625/0/)

13. Vaba kultuur ja ülikool • Akadeemilise vabaduse loomulik jätk • Aitab maksimeerida uue teadmise kättesaadavust • Kogukonnapõhisus õppes ja teadustöös, konstruktivistlik õpimudel • Majandusmudeli osas on valik: • Ülikool üritab müüa “teadmiskonserve” kui tükikaupa ja püüab oma “intellektuaalset omandit” iga hinna eest kaitsta - ning jääb selles paratamatult alla samas valdkonnas tegevatele suurfirmadele, kel on rohkem ressursse ja pole segavaid kohustusi (õppetöö) • Ülikool maksimeerib oma teadusproduktsiooni ja selle vaba levitamise (fikseerides üksnes autorsuse) – müüakse imagot ja kompetentsi (teenusemudel)

14. Avatud teadus (Open Access) • Teadustöö eeldab toetumist eelkäijate tulemustele • 20. sajandi lõpuks oli kujunenud välja üsna veider süsteem – teadlased kirjutasid artikleid, need anti tasuta kirjastajatele, kes need kallites ajakirjades välja andsid. Kirjastused teenivad tänini äärmiselt suuri kasumeid, samal ajal on vaeste riikide teadlastel üha raskem olla kursis oma ala tipptasemega (tänu vildaka ärimudeli ja vildaka autorikaitse resonantsile) • 2001 – George Soros loob Budapesti Avatud Ligipääsu Initsiatiivi - http://www.soros.org/openaccess

15. Vaba tarkvara noorem vend • Mõnes mõttes sarnaste ideedega nähtus, ka skeptikute väited olid sarnased • Mõte on väliste takistuste eemaldamisel teadus-tulemuste levikul, üks olulisi võtteid on autori-poolne publitseerimine • DOAJ (http://www.doaj.org) sisaldab täna 2174 ajakirja ning 92950 artiklit (kasv viimase kuu aja jooksul ca 60 uut ajakirja ja 2000 artiklit). Ca 10% ajakirjadest on ISI Web of Science -tasemel. • Täitsa uut tüüpi kirjastusmudel – lulu.com • Õigused jäävad autorile, kes valib ise litsentsi • Kirjastus annab paberil raamatu välja ja turustab seda 20% müügitulu eest, raamat on tihti ka võrgus väljas

16. Kokkuvõtteks • Kogukondlik looming on ehk mõnede poolt unustatud ja nüüd taasavastatav, kuid igal juhul pika traditsiooniga ja toimiv lahendus • Senised mallid on sunnitud muutuma – mõtteraputusi on esinenud ja tuleb ilmselt veel • Üks võimalus haridusasutustele end esile tõsta, lisaks annab mitmeid uusi võimalusi • “Kui elu andma sulle vulkaan, tegema barbecue!” • NB! Need slaidid saab alates homsest kätte http://www.kakupesa.net/kakk/docs/ !