Arvi H amburg Omanike Keskliidu volikogu koosolek 11. a prill 2019

1. Eesti energiasüsteemi lahutamine IPS/UPS sünkroonalast, selle mõjust elektri hinnale ja varustuskindlusele. Arvi Hamburg Omanike Keskliidu volikogu koosolek 11. aprill 2019

2. Jutupunktid 1. Taust 2. Eeldused 3. Senised otsused 4. Otsuste maksumus 5. Mõju tarbijale 6. Meie seisukoht/reageering

3. BRELL suures kolmnurgas (Vene, Valgevene, Eesti, Läti, Leedu)

4. Elektrisüsteemide ühendus BRELL

5. Balti riikide elektrisüsteem

6. Sünkroontöö BRELL: * on piisavalt suur elektrisüsteem, kus sagedus on 50 Hz; * El.- energia kvaliteedi nõuded on samad Mandri- Euroopa sünkroonalaga; * Mingeid poliitilisi käsuliine sünkroonne talitlus kaasa ei too. * Balti riikide elektrisüsteemi stabiilsuse tagavad BRELL-iga Ü--hendused Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri -Euroopaga eeldab BRELL-iga samaväärse (7 vahelduvvoolu liini) ühendusvõimsuse ja tehniliste lahenduste väljaehitamist.

7. Kas Euroopas on „parem“ sagedus • Elektrivõrgus pinge sagedus? • Euroopa riikides kasutatakse standardsagedust 50 Hz, mille kohta kehtivad Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (IEC) ja Euroopa standardimis-organisatsiooni (CENELEC’i) IECga konsolideeritud standardid. • Venemaa kasutab IEC standardit IEC 60038 ja sagedust 50 Hz. CENELECi standard on sellest standardist üle võetud. Seega mängureeglid on ühised. • Järeldus - Ei ole olemas mingit „müstilist“ euroopa sagedust. • Venemaa ei saa hoida/reguleerida Eesti/Balti riikide el. süsteemi sagedust, oleme suure el. süsteemi üks väike osa

8. Lissaboni lepingu kohaselt on ELi energiapoliitika peamised eesmärgid järgmised: • tagada energiaturutoimimine/ ühtsedturureeglid; • tagada energiaga varustamise kindlus Liidus/energiakandjate paljusus; • edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvateenergiaallikateväljaarendamist; • edendada energiavõrkude sidumist/ühine infrastruktuur.

9. Eesti võimalused energeetikas Siseriiklikud otsused Välistegurid Õli hind maailmaturul Keskkonnapoliitika rakendumine (Kasvuhoonegaaside börsihind) Euroopa Liidu energiapoliitika tõhusus Eesmägid aastateks 2020, 2030, 2050 • Investeerimispoliitika • Maksupoliitika • Energiajulgeolek • Kütusebilansi iseärasused • Regionaalne koostöö • Energiapoliitika põhiseisukohad

10. Energiajulgeolek

11. Trilemma (seis)

12. Eelmine- Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepe • Energiajulgeoleku kindlustamiseks teeme ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks; Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikokkulepe • P6 EnergiajulgeolekusuurendamiseksliidameEesti elektrisüsteemiEuroopaLiiduriikideelektrisüsteemiga

13. Mis ohustad Eesti/Baltimaade energiajulgeolekut töötamisel BRELL-is vastuseta- vaid poliitiline retoorika • Võimalike julgeolekupoliitiliste ohtude tekkimise eeldused, nende eelduste tekkepõhjused ja tekkimisvõimalused. • Elektrisüsteemide paralleeltööst tulenevad võimalikud  julgeolekupoliitilised riskid, nende tõenäosus, esinemissagedus ja ulatus.

14. Senised tegevused • Eesti, Läti, Leedu ja poola peaministrite ühisavaldus • EL aktsept ja Tallinn Riia 330 kV liini kaasfinantseering (tööd ja finantseerimisotsused ootelehel) • Uuringud (sünkroonala valik, stabiilsusarvutused jne); • Eesti siseriiklikud dokumendid (ENMAK, Koalitsioonilepingud)

15. Noppeid • Taavi Veskimägi (Äripäev): • Esimene põhjus, miks seda teha, on Veskimäe sõnul energiajulgeolek. • "Kuni talitleme osana ühtsest Vene elektrisüsteemist, on elektritarnete katkemise või süsteemi talituse häirete oht suur. Me ei aktsepteeri olukorda, kus Eesti elektrisüsteemi sagedust hoiavad Vene elektrijaamad. See on strateegiliselt praeguses geopoliitilises olukorras väga tähtis. • Vene elektrisüsteemi füüsilised vood häirivad ka Balti riikide elektrituru toimimist • seeei lähemaksmamidagitäiendavalt, midamuidu, desünkroniseerimiseta ei oleks;

16. Varustuskindluse aruanne 2018 • Pikaajalisevarustuskindlusetagamiseks on vajalikBaltimaadeelektrisüsteemdesünkroniseeridaVenemaa elektrisüsteemist ning ühendada Euroopa elektrisüsteemiga. • Eelistatuim Kesk-Euroopaga ühisesse sünkroonalasse ühendamise alternatiiv on läbi kahe sõltumatu vahelduvvoolu liini, et tagada igal ajal süsteemide terviklikkus ja suure süsteemi eelised.

17. Eleringi investeeringute kava Sünkroniseerimise esmased projektid * L300 Balti-Tartu uuendamine 51,2 milj. 2023; * L301 Tartu-Valmierauuendamine  30,7, 2024; • L353 Eesti-Tsirguliina uuendamine 73,2, 2025; • Juhtimisseadmed regulaatorid 30,9, 2025; • Stabiilsuskontroll 2,0, 2025     KOKKU 188milj.EUR • Eesti-Läti kolmas ühendus 65% 2017-2020 • Kavandatavate investeeringute maht 340 milj EUR

18. Sünkroonalal vahetamise etapid * Baltimaadesünkroonalaeralduskatsed (alates 1993, 1995,1997, 2001, 2006, 2009, plaan 2019) aastast. Eesmärk: Baltimaade eraldi sünkroonalana talitlemine avariiolukordades; * Teine etapp (2025) Eesmärgik: Baltimaade valmisolek töötada iseseisva püsiva sünkroonalana. Vastuseta: Maksumus, riski analüüs? * Viimases etapis on eesmärgiks lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ja ümber ühenduda Kontinentaal-Euroopa sünkroonalaga. Vastuseta: Gen. võimsused, süsteemiteenuse hind?

19. Mured • VARUSTUSKINDLUS Tootmisvõimsuste puudujääk Eestis, regioonis, Euroopas • Baltikumija Soometootmisvõimsustesulgemine (Narva SEJ, Leedu Elektrenai EJ ja Soome kivisöe EJ) • Evitatavad võimsused Fortum Tartu Raadi PV-park, 50MW • TootsiTuulepark, 138 MW • Uutedvõimsused (Kaunaseja VilniuseCHP, SoomeHanhikivi TEJ valmimise aeg? • 2018-2028 – muud uued jaamad (valdav osa tuuleelektrijaamad) kuni 1500 MW • Eesti ja regioonivarustuskindlusaastani2025 on tagatud tootmis- ning ülekandevõimsuste koosmõjul.(2018 max koormus 1553 MW; genereerimisvõimsus 2031 MW s.h. tuulepargid 250 MW, kasutusvõimsust 1848 MW (Elering)

20. Põlevkivist elektritootmise võimsused ……………………………………………………………………………………………………………….. 1990 2018 2019 2023 2030 aasta 2700 MW 1950 -489= 1461 -130= 1331 -670= 661MW 2018. aasta veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis, töös oli maksimaalselt 1860 MW

21. Naabermaade elektribilanss (TWh) Naabermaade 2017. aasta energiabilanss

22. Kui oleme ennast eraldanud Venemaa sagedusalast, piisab avariist Leedu ja Poola vahelises ülekandeahelas Suwalki koridoris ja tekib Balti riikide saartalitlus, millest tahame just nimelt energiajulgeoleku nimel hoiduda. • BRELL sageduse reguleerimine on hüdro- ja Loode- Venemaa kiireltkäivituvate gaasijaamade abil. Uues sünkroonalas toimuks see peamiselt poola söejaamade abil

23. 2. Energiajulgeolek • Energiajulgeoleku tgamiseltuleb arvestada muude võimalustega, desünkroniseerimine seda ei võimalda, küll aga tekitab väga suuri asjatuid lisakulutusi. • Venemaal on juba valminud Luuga-Pihkva 330 kV õhuliin ja valmimas on Novosokolniki-Talashkino 330 kV õhuliin. Sellega Venemaal kaob kartus oma läänepiirkondade mõjutamiseks Balti riikide poolt ja tekib omapoolne võimalus meiega just selliselt toimida. • Kaliningradi oblasti energiabilanss on „kuhjaga“ tagatud

24. 3.Hinnasurve 3. Investeeringud desünkroniseerimiseks ja sünkroniseerimiseks 4. Sünkroonse töö tagamisel süsteemiteenuste hind Turudisain – abinõuna * Nõudluseja pakkumisetasakaalupunktistekibelektri hind, mis annab turuosalistele investeerimissignaali.- hind tõuseb * Subsiidiumid moonutavad el. turgu, ei osale varustuskindluse ja bilansi tagamisel asendada- taastuvenergia oksionitega * Tarbija madal hinna tundlikkus Tipuenergia hinna ennaktõus

25. Tarbija osalemine el. turul Elektrienergia hind moodustab alla kolmandiku lõpptarbija elektriarvest ning seetõttu puudub motiveeriv hinnasignaal. 1. Elektrienergia hind 2. Võrgutasu 3. Taastuvenergiatasu 4. Maksud Riigi võimalused taastuvenergiatasu ja maksude alandamisel, võrgutasude optimeerimine

26. Mida meie võiksime öelda 1. Varustuskindluse tase • Tootmisvõimsused • Energiajulgeolek 2. Hinnasurve • Uute võimsuste evitamine- el. hinna tõus • Investeeringud sünkroonala vahetuseks • Uues sünkroonalas süsteemiteenuse hinnad

27. Tänud kaasamõtlemise eest!