Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

1. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker • Tartu Ülikool

2. Mida teada saame? • Kordamine: • organismide energeetika • organismide areng • inimese regulatsioon Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

3. Aine- ja energiavahetus • Organismid saavad omastada valgusenergiat ja keemilist energiat. • Autotroofid sünteesivad endale vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest ühenditest. • Heterotroofid saavad vajaliku süsiniku ja energia toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

4. Rakuhingamine • Glükolüüsil lõhutakse glükoos kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks. • Tsitraaditsüklislagundatakse kolmesüsinikulised ühendid CO2-ks. • Hingamisahelas kasutatakse ära O2 ja energia salvestatakse ATP-sse. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

5. ATP roll • ATP on universaalne bioloogilise energia kandja. • ATP lagunemisel katkeb side ühe fosfaatrühmaga. • ATP-d toodetakse mitokondri või kloroplasti tülakoidi membraanis asuva valgu ATP süntaasiabil. • ATP süntaasi paneb tööle H+kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

6. Anaeroobne glükolüüs • Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli. • Tulemusenamuudetakse püruvaat etanooliks või piimhappeks. • Anaeroobsele glükolüüsile saavad üle minna ka päristuumsedorganismid, näiteks suure füüsilise koormuse korral. • Anaeroobne glükolüüs ei ole sama, misanaeroobnehingamine. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

7. Fotosüntees • Fotosüntees on protsess, mille käigus CO2muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. • Fotosüntees toimub kloroplastis. • Valgus- ja pimedusstaadium Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

8. Paljunemine • Mittesuguline paljunemine– uus isend on vanemaga geneetiliselt identne (näiteks pooldumine, pungumine) • Suguline paljunemine – kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

9. Rakkude jagunemine • Mitoosi tulemusekson kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaligatütarrakku. • Meioosi tulemusena on geneetilise materjali hulktütarrakkudeseellasrakuga võrreldes kaks korda väiksem. • Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. (ppronelubio, 2006) (ppronelubio, 2006) Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

10. Rakutsükkel Interfaas Tsütokinees Telofaas Anafaas Metafaas Profaas Koostaja nimi

11. Sugurakkude areng • Spermatogenees on mehe sugurakkude areng. • Seemnetorukesed –> munandi-manus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti e suguti • Ovogenees on naise sugurakkude areng. • Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi 28-päevaste tsüklitena. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

12. Viljastumine • Suguliselpaljunemiseleristatakse kehasisestja kehavälistviljastumist. • Inimese viljastumine toimub munajuhas. • Soomäärabmunarakuviljastavseemnerakk. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

13. Rasestumise vältimine • Hormonaalsed vahendid • Barjäärimeetod • Emakasisesed meetodid • SOS-pillid • Katkestatud suguühe • Füsioloogiline meetod Image by Ceridwen Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

14. Suguhaigused • Nakkused, mis levivad peamiselt seksuaalvahekorra ajal • Ennetamine: kondoomi kasutamine, seksuaalpartnerite vähesus, regulaarne tervisekontroll, mõnel juhul vaktsineerimine (papilloomiviirus, B-hepatiit) Original by Flegmus Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

15. Sünnieelne areng • Raseduse kestuseks u 40 nädalat • Lõigustumine – eriline rakkude jagunemise viis • Blastotsüst – rakud paigutuvad ümber põiekeseks • Gastrula – rakud jagunevad lootelehtedesse Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

16. Sünnijärgne areng • Noorjärk ehk juveniilne arengustaadium • Suguküpsusjärk ehk generatiivne arengustaadium • Raukusjärk ehk vananemisperiood • Surm Original by Jonel Hanopol Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

17. Organismi regulatsioon • Organism talitleb kui tervik. • Organismi talitlus vajab stabiilset sisekeskkonda – homöostaasi. • Regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

18. Närvisüsteem Närvirakk Sünaps Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

19. Refleksid • Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. • Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja kaasasündinud. • Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise varalkujunenud. • Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksitoimimist. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

20. Kaitsemehhanismid Antigeenid • Nahk ja limaskestad • Mittespetsiifiline immuunvastus ehkkaasasündinud immuunsus • Omandatud immuunsus Antigeeni sidumise koht Antikeha Original by Fvasconcellos Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

21. Elundkondade koostöö • Kõige olulisem on hoida veri stabiilsena. • Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pHja temperatuur. • Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreasja nahk. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

22. Energiavajadus • Energiat kulub ainevahetuse põhikäibeks, kehaliseks aktiivsuseks ja seedimiseks. • Energiat on vaja ka kehatemperatuuri hoidmiseks ehk termoregulatsiooniks. • Kehamassiindeks (KMI) = kehakaal (kg) / pikkus (m)2 • Normaalne KMI on 18,5-25. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

23. Kokkuvõte • Inimese organism talitleb kui tervik. • Kõik inimeses toimuvad protsessid on omavahel seotud. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker