1 / 19

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: antiikajast Darwinini

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: antiikajast Darwinini. Koostaja: Saima Kaarna. Evolutsiooniteooria arengu võib tinglikult jagada ajaliselt osadeks : Antiikajast keskajani Keskaeg 17. - 18.sajand 19.sajand kuni Darwinini Ch.R. Darwin Neodarvinism Sünteetiline evolutsiooniteooria.

mervin
Download Presentation

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: antiikajast Darwinini

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE: antiikajast Darwinini Koostaja: Saima Kaarna

  2. Evolutsiooniteooria arengu võib tinglikult jagada ajaliselt osadeks: • Antiikajast keskajani • Keskaeg • 17. - 18.sajand • 19.sajand kuni Darwinini • Ch.R. Darwin • Neodarvinism • Sünteetiline evolutsiooniteooria

  3. Evolutsiooniteooria arengut käsitletakse, uuritakse kahes suunas: * Elu ajaloolist arengut tõestavaid fakte * Faktide üldistusi

  4. Antiikfilosoofid • “Kuhu me ka ei pöörduks bioloogia ajaloos, leiame eest kreeklasi” (H. Williams, 1961) • Herakleitos, Thales, Anaximenes, Demokritos, Aristoteles jt. • ...Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi seaduspärane kord, mida võib mõistusega tunnetada .... • ...Sellel tervikul on mingisugune materiaalne alus (vesi, õhk, tuli, aatomid), millest kõik tekib ning milleks kõik muutub...

  5. Aristoteles: • Maailm on järk-järgult tüsistuv ja täiustuv astmik • Elusat eristab elutust “hing” • Eluvorme on kolme tüüpi: - taimed (toituvad, kasvavad ja sigivad) - loomad (lisandub liikumine ja tundlikkus) - inimene (lisandub mõistus)

  6. Isaac Newtoni (1643 -1727) avastused, seadused Gottfried Leibnizi (1646 -1716) filosoofiline süsteem: - universumit iseloomustavad kolm printsiipi: küllus, pidevus ja lineaarne gradatsioon - maailm on terviklik, ettemääratult harmooniline, lõpmata mitmekesine ja pidev süsteem - taaselustas ka Aristotelese loodusastmiku 17. – 18. sajand

  7. 17. – 18. sajand (jätk) • Carl Linne (1707-1778) – Rootsi arst ja looduseuurija, keda loetakse süstematiseerimise isaks. • Jagas organismid ühe või kahe kõige silmatorkavama tunnuse alusel liikideks, perekondadeks jne. taksonitesse.

  8. Võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri • Täiustas botaanilist terminoloogiat • Süstematiseeris inimesed ja inimahvid primaatide seltsi • Kuid Linne süsteem oli veel kunstlik: liigid olid tema arvates püsivad ja muutumatud ning looduse harmoonia seisnes looja tarkuses ja ettenägelikkuses

  9. 17. – 18. sajand (jätk) • Prantsuse loodusteadlane Georges Louis Leclerc de Buffon (1707-1788) ning inglise loodusteadlane, arst, filosoof ja poeet Erasmus Darwin (1731-1802) ütlesid välja oma töödes tänapäevase evolutsiooniteooria idee, kuigi see ühiskonnas vastuvõttu ei leidnud. Selleks oli: Organismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest.

  10. 19.saj. – Georges Cuvier(1769-1832) • Prantsuse loodusteadlane, kes tegeles eelkõige selgroogsete loomade uurimisega. Saavutused: • Selgroogsete paleontoloogia rajaja • Võrdleva anatoomia rajaja • Andis esmakordselt tervikliku pildi loomakeha ehitusest • Seostas elundite ehituse looma eluviisiga

  11. * Süstematiseeris loomad nn tüüpidesse (tüübikontseptsioon) väites, et süstematiseerimisel peab lähtuma anatoomilisest sarnasusest: - selgroogsed - limused - lülijalgsed - radiaalsümmeetrilised loomad * Katastroofide hüpotees

  12. 19.saj. – Karl Ernst von Baer(1792 – 1876) • Embrüoloogia rajaja • Arendas edasi Cuvier´ tüübikontseptsiooni embrüoloogia vallas: “... juba loote areng kulgeb algusest peale kindla tüübi järgi ega lähe ühest tüübist teise”.

  13. Oma elutöös “Loomade arengulugu”, ilmus 1828.a. esitab uurimistöö järeldused seadustena (Baeri seadused): - Loote arengus kujunevad kõigepealt kõige üldisemad tunnused - Edasisel arengul järjest kitsamad tunnused - Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused.

  14. 19.sajand • Prantsuse loodusteadlane, zooloog ja natuurfilosoof Etienne Geoffroy Sain-Hilaire (1772-1844) leidis erinevalt Cuvierśt, et kogu loomariik allub ühele ehitusplaanile

  15. Matthias Schleiden (1804-1881) ja Theodor Schwann (1810-1882) rakuõpetuse loojatena jõudsid järeldusele, et nii taimed kui loomad koosnevad rakkudest.

  16. Jean Baptiste Pierre Antoine de Monet de Lamarck (1744-1829) • uurimused organismide füsioloogia ja psüühika, keemia, füüsika, meteoroloogia ja geoloogia vallas

  17. * Selgrootute paleontoloogia rajaja Nn “Prantsuse Linne” (taimede ja selgrootute loomade süstemaatika) * Mõiste “bioloogia” esmaesitaja * Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja, mis ilmus raamatus “Zooloogia filosoofia” 1809

  18. Tähtsamad seisukohad: • Elu on tekkinud isetärkamise teel • Looduses liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega • Looduses on toimunud järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks (kuue astmeline süsteem) • Organismide täiustumine on põhjustatud eelkõige nn sisemisest tungist ja elutingimuste toime põhjustab nn kõrvalekaldeid ehk mitmekesisust.

  19. Organi sage kasutamine tugevdab seda, mittekasutamisel mandub • Eelnev saavutus antakse edasi paljunemise teel (eeldusel, et see on mõlemal vanemal), seega omandatud tunnused päranduvad • Kõigil liigi isenditel on võime reageerida ühtviisi otstarbekalt elutingimuste muutumisele. ( kui tingimus muutub, harjutavad kõik jne)

More Related