1 / 21

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel. Voolav vesi ja jää. Vihmavesi. Vihmapiiskade kulutav tegevus tuleneb vee põrkumisest pinnasega Maapinnal voolav vihma- ja lume sulamisvesi haarab kaasa setteosakesi ning kannab need uude kohta. Vihmavesi. Uhtorg.

kevork
Download Presentation

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Voolav vesi ja jää

  2. Vihmavesi • Vihmapiiskade kulutav tegevus tuleneb vee põrkumisest pinnasega • Maapinnal voolav vihma- ja lume sulamisvesi haarab kaasa setteosakesi ning kannab need uude kohta

  3. Vihmavesi

  4. Uhtorg • Uhtorg – on kuiv või ajutise veevooluga uuristusorg • Tekivad piirkondades, kus looduslik taimkate on hõre ning ajutine vooluvesi pääseb pehmet pinnast kergesti uuristama

  5. Jõeorg • Kui künka jalamile valgub nõlvadelt palju vett, voolab see edasi juba kiiremini ja uuristab maapinda tugevamini • Kujunevad vooluveekogud • Pika aja jooksul kujundab vooluvesi maapinda oru – jõeoru

  6. Lammorg • Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad

  7. Sälkorg • Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kive. sälkorg Sloveenias

  8. Kanjon • Kanjon kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel kivimitel Kanjon Colorado jõel

  9. http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html

  10. Mandrijääkilbid • Polaaraladel, kus lund sajab rohkem, kui soojal alal sulada jõuab, ladestuvad üha uued lumekihid vanemate peale. • Allpool olev lumi tiheneb, muutub jääks ning tekivad suured kilbikujulised jääväljad mandrijääkilp Antarktikas

  11. Liustik • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

  12. Mandriliustik • Mandriliustik liigub keelekujuliselt mandrijääkilbi servast eemale ja kujundab pinnamoodi enda alla jääval alal Beardmore’i liustik Antarktisel

  13. Mägiliustik • Igijää koguneb ka mäestike kõrgemates osades, kus sajab lund ja valitsevad polaaraladega sarnased tingimused • Mägiliustikud liiguvad palju kiiremini kui mandriliustikud Kaskawulsh’i mägiliustik Kanadas

  14. Liustiku- e. ruhiorg • Ruhiorg on mägiliustike poolt kulutatud U-kujulise ristlõikega org

  15. Jääaeg Viimane jääaeg jäätumise maksimumi ajal u.16 000 a. e.Kr

  16. Moreen moreen • Moreen on sorteerumata liustikusete. • Kui jää liigub edasi, kraabib ta maapinda, purustab ja veab kaasa kivimeid • Moreen sulab jääserva ees välja ja kuhjub suurteks vallideks otsamoreen

  17. Moreen Eestis

  18. Pingo e. hüdrolakoliit • Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse  inertseks kihiks. • Teguskihi suvine sulamine ja talvine külmumine põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide - hüdrolakoliitide - teket. • Hüdrolakoliit on kuppeljas või kühmutaoline küngas, mis tekib põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. • Hüdrolakoliit koosneb jäätunud südamikust ja seda ümbritsevatest setetest, milleks võib olla kas liiv, savi, turvas vms.

  19. Pingo e. hüdrolakoliit Pingod Tuktoyaktuk’i lähedal, Loodeterritoorium, Kanada Pingo jääst südamik Pingo pärast jääsüdamiku sulamist

  20. Lingid • http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/mass_movement_weathering/water_erosion.html • http://library.thinkquest.org/05aug/01448/ • http://www.kidsgeo.com/geology-for-kids/0074-erosion-rivers-lakes-streams.php • http://www.ipm.iastate.edu/ipm/icm/2005/5-2-2005/reducespringerosion.html

More Related