Kodanikeühiskond ja ARB „Millal nad ometi rahule jäävad“ Helen Link ARB asutaja liige

1. Kodanikeühiskond ja ARB „Millal nad ometi rahule jäävad“Helen Link ARB asutaja liige Kehtna vallavolikogu liige Valtu-Nurme külavanem23. mai 2014

2. Kodanikeühendus ARB • Harju-, Rapla- ja Pärnumaa Rail Baltic võimalike trassikoridoride äärsete asumite esindajate asutatud kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust. • Rail Baltic võimalike trassikoridoridega kokkupuutuvatel asumitel ja nende elanikel on üks koondav ja esindav ühendus, kes on valitsuse partner Rail Baltic küsimustes. • ARB peab läbirääkimisi Riigikogu ja valitsuse liikmetega. • ARB koduleht: www.avalikultrailbalticust.ee • Facebook www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

3. ARB eesmärgid 1.Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga. 2. Raudtee paikneb elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas. 3. Raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega. 4. Raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev. 5. Raudtee rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.

4. Esimene õppetund: kaasaja ja kaasarääkija eesmärgid peavad olema omakasupüüdmatud.

5. Mis on Rail Baltic Eestis? Miks see on igale eestlasele nii oluline küsimus ?

6. Teine õppetund: kaasatavale tuleb lihtsalt lahti seletada, kuidas mingi asi just teda puudutab.

7. Kolmas õppetund: inimestele on vaja lihtsat, ausat ja täielikku informatsiooni.

8. www.railbaltic.info

9. Kodanike ametlikud infoallikad • Aecomi uuring ( 300 lk inglise keeles) • Aecomi eesti keelne kokkuvõte (46 lk) • KSH programm ja kaardimaterjal (149 lk)

10. Kodanike mitteametlikud infoallikad • Teiste riikide kogemused • Eksperdid • Kogutud informatsiooni üksteisega jagamine koosolekutel • Iganädalase Valtu-Nurme küla koosoleku protokoll läheb igal nädalal vähemalt 60 inimesele otse e-postkasti, kellest paljud külavanemad • Kogutud informatsiooni jagamine teistega pressikonverentside ja ajakirjanduse kaudu • Koostasime ise lihtsaid materjale külade elanikele KSH programmi arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks • ARB koduleht: www.avalikultrailbalticust.ee • Facebook www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

11. Kohalikud tunnevad oma olusid kõige paremini ja koostöös planeerijate, projekteerijate ja trassi piirkonda jäävate ettevõtete ja kogukondadega on võimalik planeerida raudtee parimasse asukohta ning mõelda välja parimaid lahendusi

12. Iganädalased koosolekud ja suur kaasamine

13. Kaasamine Rail Baltic protsessis-eesmärk saada ühisteadmine trassi osas • Ettevõtjad ja kogukonnad tegid projekteerijatele aluskaardid • Haridusasutused. • Trassiäärde jäävate külade külavanemad, kelle kaudu külade elanikud • Nüüdseks on ARB-l nimekiri kogu trassiulatuses asumite esindajatest. • Iga nädal toimuva RB koosoleku protokoll jõuab vähemalt 60 inimese e-postkasti, kellest paljud külavanemad.

14. Põllumajandusettevõtjad tegid aluskaardid planeerijatele Kehtna Mõisa OÜ põldude kaart

15. Kaasamine Rail Baltic protsessis-eesmärk tekitada laipõhjaline diskussioon • Väljast eksperdid ( majandusgeograafid, juristid, arvamusliidrid, teadlased) • Ametkonnad ja katusorganisatsioonid ( Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit , Omavalitsuste Liidud, KOV, maavalitsused jne.) • Ajakirjandus informatsiooni levitamiseks ja meie mõjuvõimu suurendamiseks.

16. Kodanikeühendus ARB Kodanikuühenduse ARB tegevused: • Regulaarsed nõupidamised • 06.11.2013 – esimene pressikonverents meediale • 02.12.2013 – dokumentaalfilmi “Okupeeri oma müür” vaatamine ja arutelu • 11.12.2013 – kohtumine Riigikogu liikmete ja ministritega • 16.12.2013 – kohtumine majandusminister Juhan Partsiga • 17.12.2013 – teine pressikonverents meediale • 12.02.2014 – nõupidamine Riigikogus – AECOM uuring • 19.02.2014 – ümarlaud Riigikogus - keskkond • 19.03.2014 – nõupidamine Riigikogus – kompensatsioonid • 15.05.2014 – nõupidamine Riigikogus – trassivalikud

17. Neljas õppetund: laiapõhjalise ja järjepideva kaasamise tulemusel usaldatakse meid ning kaasamine on muutunud üha kergemaks.

18. Kogukonnad tahavad kaasa mõelda ja igas külas peetakse omi koosolekuid

19. Inimesed said sellise informeerituse ja mõistsid, et RB puudutab neid. Nad olid valmis KSH programmi kohta arvamusi avaldama ning ettepanekuid tegema ja avalikel aruteludel osalema.

20. Tulemuseks oli kõige aktiivsemast piirkonnast üle 200 kirja KSH programmi kohta ning üle 200 osaleja Kehtna avalikul arutelul

21. Viies: tugevatel kogukondadel läks lihtsamalt • Kuna planeerimise protsess liikus alguses edasi kiiresti, siis läks paremini seal, kus olid juba ennem olemas tugevad kogukonnad ja toimiv kodanikeühiskonna võrgustik. • Oli vaja ainult üks ööpäev, et pea 100 Kehtna valla inimest tulid esimest korda kokku Valtu-Nurme külaplatsile (Kehtna valla ametnikud, ettevõtjad, külade esindajad, haridusasutuste esindajad) • 29.juunil 2014 saab täis 1 aasta sellest , kus on järjest igal esmaspäeval Valtu-Nurme küla Rail Baltic koosolekuid peetud. ( Alati protokollid otse min.60-le inimesele postkasti)

22. Meie tegevuse mõju • KSH programmi saadeti väga palju arvamusi ja ettepanekuid, nende põhjal on KSH programmi täiendatud • Kodanikeühiskonna pakutud trassialternatiiv sai kodanike algatusel ja omavalitsuste koostöö tulemusel ühisdeklaratsioonis eelistatud trassiks Raplamaal ning on nüüdseks MKM-i poolt nimetatud eelistatud trassialternatiiviks • On loodud riigikogu RB toetusrühm

23. Kodanike pakutud trassialternatiiv

25. Kuues õppetund: Kaasatav peab tundma, et ta on ka sisuliselt kaasatud, et ta ettepanekuid analüüsitakse ja võetakse arvesse

26. Millal nad ometi rahule jäävad • Siis kui eesmärgid on täidetud • Siis kui kõikidele osapooltele on erinevate ekspertide uurimustele tuginedes lihtsalt ja selgelt lahti seletatud, miks mingid lahendused on valitud ja kuidas just need on parimad

27. Seitsmes: Kui inimesed ei saa kaasa rääkida, tekib rahulolematus • Kui 2011.-l aastal Aecomi uuringu põhjal otsustati RB suunata Pärnu mitte Tartu kaudu Tallinnast Läti piiri poole , siis sellel avalikul arutelul osales alla 10 inimese, kes kõik olid ametnikud • Nüüd selgub, et sellel teemal tahab palju rohkem inimesi kaasa rääkida ja on tekkinud rahulolematus.

28. Kogukonnad tahavad kaasa rääkida

29. Kogukonnad tahavad kaasa mõelda

30. Kogukonnad tahavad ka otse informatsiooni saada

31. Millest me oma tegevuses peame lähtuma ? • Lähtekoht peab olema konstruktiivne, mitte destruktiivne. Meie pingutame selleks, et raudtee saaks väga hea. Meil on positiivne otsing. • Püüame saavutada niisuguse selguse: informeeritus + haritus + kogemus = väärtuseks on nende ühtsus. Kõik seisukohad on vaja argumenteerida, tõestada. Miks meile ei sobi? • Me ei aja ainult oma asja. Näiteks NIMBY-sündroomi korral aetakse ainult oma asja.

32. Külaülikool

39. Tänan!