OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2013) mõningaid Eesti tulemusi

1. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2013) mõningaid Eesti tulemusi Krista Loogma Ettekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest tegudeni“, 22.08.2014

2. OECD TALIS: Teaching and Learning International Survey / Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring: õpetajad, nende töö ja töökeskkond • 2008 ja 2013 • Põhikooli viimase astme õpetajad, ligi 200 kooli a`200 õpetajat igast koolist on olnud Eesti valimis • Selle vooru Eesti aruanne valmib Innove koordineerimisel 2014 lõpuks • Kõik andmed on pärit allikast: TALIS 2013 Results: an internationalperspectiveon teaching and learning, OECD 2014

3. Teemad • Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs • Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused • Õpetajate koostöö ja tööaeg • Klassikliima/klassikeskkond: psühholoogiline, distsiplinaarne • Kokkuvõtteks / väljakutsed

4. 1 Analüüsiraamistik: enesetõhusus ja rahulolu on olulised õpetaja professionaalsuse näitajad (OECD TALIS 2008, 2013) Professional competence - - Teacher pedagogical beliefs - exchange and coordination for teaching professional collaboration

5. 1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs

6. Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra hoidmisel (%, üsna palju+palju)

7. Millest enesetõhusus sõltub?

8. Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja ka oma kooliga, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas

9. Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas au sees. Vaid 14% meie õpetajatest ja 12% direktoritest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86/88% arvab pigem vastupidist „Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun)

10. Õpetajate hinnangud õpetajaameti ühiskondliku tunnustamise kohta(„Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud“, %) (OECD TALIS, 2014)

11. Millest rahulolu sõltub?

12. 2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

13. 2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused • TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivad õpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) ja konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused toetavad elus hakkamasaamiseks/tuleviku probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja pädevuste arengut/on osa uuenevast õpikäsitusest • Kolm praktikat või mida on TALIS uuringus on käsitletud kui aktiviseerivad praktikaid: • Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne • Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal • õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks

14. Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid praktikaid suhteliselt vähe (%, sageli + peaaegu kõikides tundides)

15. Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamineTALIS riikides (OECD TALIS 2014): 1) töö väikestes gruppides, 2) IKT kasutamine, 3) projektitöö.I tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 150%II tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 100% III tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus alla100%

16. Millest sõltub aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine ? *Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam: -humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt -juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks Enesetäiendamine mõju ei avalda *IKT kasutatakse enam suurema kogemusega õpetajate poolt; -konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt -kasutatakse enam klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima *Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaaria õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas) -tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist -klassi suurus mõjub positiivselt/õpilaste arvu suurenedes klassis kasvab projektitöö rakendamise tõenäosus

17. Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati

18. Konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega

19. 3. Õpetajate koostöö ja tööaeg

20. 3. Õpetajate koostöö(Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad EI OLE neid tegevusi teinud) Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine Professionaalne koostöö Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enesetäiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid

21. Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi (OECD TALIS 2014): arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust

22. Õpetajate tööaja struktuur tüüpilisel nädalal, 60 minutilistes tundides

23. 4. Klassikliima: psühholoogiline ja distsiplinaarne kliima

24. Klassikliima/psühholoogiline keskkond

25. Distsiplinaarne kliima klassis (mõõdeti tunniaja jaotuse alusel) Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel: • Administratiivsed ülesanded • Korra hoidmine • Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast: 6% - administratiivsetele tegevustele 9% - korra hoidmisele klassis 84% - õpetamisele ja õppimisele

26. Eesti õpetajate tunniaja kasutus on tõhus: tegelik aeg õppimisele ja õpetamisele tunnis on suhteliselt suur (OECD TALIS 2014)

27. Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatestHall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik (OECD TALIS 2014)

28. Kokkuvõtteks • Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla TALIS keskmise mitmete näitajate alusel). • Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus) • Õpetajad on rahul oma tööga ja ka oma kooliga, kuid koolis (õpetajad ja koolijuhid) ollakse äärmiselt rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas. Miks? • Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi koosseisust ja võimalusest osaleda otsustamises koolis • Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid. Miks? • Õpetajate koostöö on suure potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt. Samas teevad õpetajad suhteliselt vähe nn kõrgetasemelist professionaalset koostööd (vastastikused tunnikülastused, mentorlus, klassideülesed ühistegevused jms. ning osalevad vähe koostöistes enesetäiendustegevustes, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, uuringud, professionaalne)

29. Väljakutsed • Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks. Miks? Millised on õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated? • Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine on suure arendusliku potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt, samas kindlasti ressursimahukam • Aktiviseerivate praktikate kasutamine. Pole päris selge, miks õpetajad kasutavad suhteliselt vähe aktiviseerivaid praktikaid, kuigi nad on veendunud, et õpilasi peaks pigem ise mõtlema õpetama kui (valmis)teadmisi edastama • Käitumis- ja õpiraskustega õpilastega toimetulek. Nende kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile

30. Küsimused? Tänan!