Miks on hea päev nädalas õues õppida?

1. Miks on hea päev nädalas õues õppida? Mikk Sarv & Kristel Vilbaste Eesti Koolimetsade Ühendus, Tallinna Ülikool

2. Kokkuvõte Eesti õuesõppe ajalugu ulatub kaugele minevikku. Nagu teistelgi maadel toimus õppimine valdavalt õues enne tekstipõhise õppega koolivõrgu rajamist XVIII sajandil. Eestis kasutusel olev õuesõppe määratlus: Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas, rakendades kõiki meeli, oma käega tegemist, õpitu jagamist teistega ning selle edasiõpetamist. 1918-1940 edendas tegevuspõhist õpet õpetajakoolituses ja õppekava arenduses Johannes Käis. Tema mõtted olid toeks ka õppekava koostamisel sõjajärgseks ajaks 1944 aasta sügisel. 1960 algatati koolimetskondade liikumine. Selle tulisteks toetajateks olid Johannes Käisi õpilane haridusminister Ferdinand Eisen ja looduskaitse ja metsamajanduse minister Heino Teder.

3. Kokkuvõte II Koolimetskondade liikumise kõrgaeg oli 1980ndate keskel, see hääbus 1990ndatel. Õuesõppe uueks tulemiseks sai Eesti Koolimetsade Ühenduse (EKÜ) asutamine 2003 aastal. EKÜ algatas alates 2004 aastast õuesõppe päeva tähistamise 14 aprillil kõigis koolides ja lasteaedades. Selle päevaga algab pooleaastane õuesõppe aeg. EKÜ algatas ka õuesõppe õpetajate suvised täiendkoolitused Lohusuus alates 2004 aastast ja koostöös Tallinna Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Seminariga EL Sotsiaalfondi rahastatud 32 osalise saatesarja “Õpiõu!” ETVs. Saatesarja põhjal valmis õppematerjal DVD-del, mis jagati tasuta laiali koolidele ja lasteaedadele.

4. Oma olemine ja õuesõpe: • Õuesõpe on õppimine • ehedas, õppimist toetavas keskkonnas • kõigi meeltega vahetult kogedes, • oma kätega ise tehes ja • kogetut teistele vahendades ning • edasi õpetades.

5. Viis võtmesõna: • Koht - mis aitab õppida • meeled - erinevate meeltega kogemine • tegu - osalemine, valmis tegemine • lugu - kokkuvõte tehtust • iva - mõte, mida edasi õpetada

6. Mida õuesõpe annab? • Rohkem ruumi rühmatöödeks • õpetajale suurema vabaduse • võimaluse keskenduda • paraneb õppimis- ja meeldejätmisvõime • väheneb stress ja vägivald • vähenevad haigused ja puudumised koolist

7. Kuidas õuetunde teha? • iga nädal 5 õpilast klassist abiks • valida ühiselt ained, mida õues õppida • iga nädal pool päeva õues • mõelda, mida õpetatavast on parem õppida õues

8. Kus õuetunde teha? • Rajada kooli lähedusse õueklass ja kooliaed • kutsuda appi omavalitsus ja lapsevanemad • sõita välja sobivasse paika • halva ilma korral saab liikumisega seotud õuetunde teha ka kooli saalis või koridoris - oluline on kitsaste pinkide vahelt välja saada, kuid õues on muidugi õigem

9. Õuesõppe koolitus ja uuringud • Tallinna Ülikooli Täienduskoolituskeskuse kursused, Rakvere ja Haapsalu kolledž • Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Narva Kolledži kursused • Lohusuu suvekursused • Tartu Keskkonnahariduse keskuse kursused • RMK looduskoolide kursused • Linköpingi Ülikooli kursused Rootsis • Elverumi õpetajakoolitus Norras • Edinburghi Ülikool • USA, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia

10. ÕUES LIIKUJA VÕIDAB AEGA • Õues ja metsas liikujad elavad kuni 5 aastat kauem • Iga päev õues õppivad lapsed puuduvad koolist haiguse tõttu viis korda vähem • Vastsündinuna elame imestades ja imedes • Imestaja saab aega juurde • Tema juured on toekad, sügaval vaikuses ja armastuses

11. ÕUESÕPPIMISE AASTA • 14. aprill ja 14 oktoober • õuesõppimise päev (juba linnukesed...) • tuppa minemise päev (lapsed tuppa, tali tuleb...) • Sel ajal on kõige lihtsam õuesõppimisega alustada • Õues saab õppida aastaringselt

12. Mida oleme õppinud õuesõppe taastamise viie aastaga? Õuesõppe klass ehk õpiõu peab olema kooli juures Vaja on õpetajate julgustamist ja paremaid tingimusi õuesõppeks Õueklasse võib käsitleda vaimse keskkonna puhastusseadmetena Sõnastatud on õuesõppe definitsioon

13. Õuesõppe definitsioon Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas kasutades kõiki meeli, oma käega tegemist, õpitut teistega jagades ja seda teistele edasi õpetades. (Sarv, M., 2006).

14. Õuesõppe põhitoime Õuesõpe toob haridusse tagasi kooli rolli kasvatusasutusena. Õuesõppe terviseaspekte on uurinud Rootsi Linköpingi Ülikooli teadlased. 1940ndatest aastastest alates on USAs ja Kanadas avaldatud üle 700 doktoriväitekirja õuesõppe erinevatest aspektidest. (D.R.Hammerman and W.M. Hammerman, 1985). Ka Eestis on kaitstud väitekirju õuesõppest, kuid lähtudes eelkõige keskkonnaharidusest. Looduse ees süüdi olemise sündroom süvendab linnastumist, võõrandumist ja hirmu eheda looduse ees, kasvab stress. Õppimisvõime kasvab rõõmu ja õhina toel; need on õuesõppe eeltingimusteks. [Sarv, M., 2005].

15. Küberteadmiste ajastu Kaasegseks arengusuunaks on e-õppe edendamine. See võimaldab kiirema ligipääsu eelnevatel sajanditel kirja pandud teadmistele. Siit tuleneb tekstipõhise õppe valdavus, mis iseloomustab kaasaja pedagoogikat. Vahetule kogemisele toetuv õpe on hääbumas: enamik lapsi pole võimelised käsitlema nuga näiteks oksa lõikamiseks, süütama lõket, tegema süüa, ehitama onni. 2007 mais ja aprillis kogesime küberrünnakuid meie virtuaalasutuste vastu, mis näitas, kui kergelt haavatavad on infokanalid. Kui teabevool katkeb, pole kättesaadavad joogivesi, toit, toasoojus. Samas ei suuda enamik linnainimestest tulla toime loodusmaastikus. Praegu aitab seda lünka täita skaudiliikumine, mis paraku pole eriti arvukas. Õuesõppe laiem rakendamine koolides aitab seda lünka täita ja on nõnda ka riigikaitselise tähtsusega.

16. Lohusuu Suvekool • 2004-2008 on Lohusuu õuesõppe õpetajate suvekool olnud kesksel kohal õuesõppe tutvustamisel ja edasiarendamisel. • Üle 200 õpetaja on osalenud koolitustel, paljud nendest on oma kodupaigas suvekoolis saadud teadmise edasi õpetanud. • Rootsi Linköpingi Ülikooli õppejõud professor Anders Szsczepanski ja Britta Brügge on mitmetel aastatel olnud õpetajateks koos õppejõududega Eestist. • Nüüd on eesti omad õpetajad üle võtmas õpetamist suvekoolis. • 2008 aasta suvekoolis tehti uus algatus: seadustada aastaringselt vähemalt ühel päeval nädalas õppetöö viimine kooliseinte vahelt välja. • Teiseks algatuseks oli rahvusvahelise eluliste oskuste testi algatamine 10-11 aastastele lastele PISA testi eeskujul.

22. Tasemetöö eluliselt vajalikest oskustest • Noaga lõikamine ja saega saagimine, • tiku tõmbamine ja • tuletegemine ahjus ning lõkkena, • juurviljade koorimine ja toiduks valmistamine, • leiva-saia valmistamine jahust ja viilutamine, • onni tegemine, • riiete parandamine ja õues õigesti riietumine, • kümne tee- ja ravimtaime tundmine, • keha kergendamine väljaspool WC-d, • sõlmede tegemine.

23. Lõppjäreldused Õuesõppel on olnud keskne osa Eesti pedagoogikas läbi aegade. Selle järjekindel tutvustamine ja arendamine on viimase viie aasta vältel toimunud Eesti Koolimetsade Ühenduse ja Tallinna Ülikooli poolt. Kaasatud on Rahvusringhääling ja teised meediakanalid, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium ja kohalikud omavalitsused. Valminud on õuesõppe õpetajate täiendkoolituse õppekava. Valminud on õppekava klassiõpetuse üliõpilastele Tallinna Ülikoolis. Koolide juurde on hakatud rajama õueklasse. Üha enam kasutatakse õuesõppes pärimust ja rahvaluulet. Õuesõpe paneb nii õpetajad kui õpilased pidama lugu elust meie ümber, olema rõõmsamad, vaimustunud, terved ja võimelised õppima lähemalt tundma meid ümbritsevat imelist maailma.

24. Tänud kuulamast ja kaasa mõtlemast!