Eesti maaelu areng ukava 2007 – 2013 ettevalmistamisega seotud arengute tutvustamine

1. Eesti maaelu arengukava 2007–2013ettevalmistamisega seotud arengute tutvustamine PMAN ja MAM juhtkomisjoni istung, 21. veebruar 2007

2. Sündmused pärast eelmist istungit • 14. nov. 2006 - Eelmine PMAN / MAM juhtkomisjoni istung • Dets. 2006 - Jaan. 2007 – MAKi kooskõlastamine teiste ministeeriumite poolt • 11. jaan. – ÜPP seaduse muutmise seaduse heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt • 24 jaan. & 14. veebr. – ÜPP seaduse muutmise seaduse 1. ja 2. lugemine Riigikogus • 26. jaan. & 13 veebr. – töökohtumised Euroopa Komisjoniga • 8. veebr. – MAKi heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt • 16. märts – planeeritav viimane kohtumine Euroopa Komisjoniga enne MAKi ametlikku esitamist • Märtsi II pool – MAKi ametlik esitamine Euroopa Komisjonile • Märtsi II pool – esimene MAK 2007–2013 seirekomisjoni istung

3. Olulisemad muudatused Ministeeriumitevahelisest kooskõlastusprotsessist tulenevalt: • Rahandusministeerium ei kooskõlastanud MAKi esimesel korral, põhjuseks määruses 1698/2005 fikseeritud minimaalsest võimalikust tasemest kõrgemad Eesti riigi poolsed telgede kaasfinantseerimise määrad (kõik teljed 25%) • Sellest tulenevalt on uued telgede kaasfinantseerimise määrad järgmised: - 1. ja 3. telg ning tehniline abi: 25% - 2. ja 4. telg: 20 %

4. Olulisemad muudatused Vabariigi Valitsuse kabinetiinstungist tulenevalt: • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Meetme 3.1 (Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas) osas: - maksimaalne võimalik toetussumma on 300 000 € programmeerimisperioodi jooksul ühe taotleja kohta senise 100 000 € asemel; - toetust saav mikroettevõte võib kuuluda kuni 25% ulatuses ka suuremale ettevõtjale (varem: mikroettevõte ei tohtinud kuuluda mikroettevõtte määratlusest suuremale ettevõtjale); - maksimaalsed toetuse määrad: kuni 30% – projekti elluviimise koht asub Harjumaal, piirneb maakonnakeskusega ega ole kantud LFA piirkondade loetellu (varem: 30% - projekti elluviimise koht asub Harjumaal)

5. Olulisemad muudatused Euroopa Komisjoniga peetavatest läbirääkimistest tulenevalt: • Meede 2.8.2 “Põllumajandusmaa lupjamine” – viidud 2. telje “Vähetootlike investeeringute toetuse” meetme alt 1. telje meetme 1.4 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” (1698/2005 art. 30) alameetmeks. • Põhjus: puudub seadusandlik alus rakendada lupjamise toetust kui vähetootlikku investeeringut (1698/2005 art. 41) • Tingimused põhimõtteliselt endised: Toetust antakse taotlejale kuni 60% meliorandi maksumusest ja laotamise kuludest ning kuni 80% (saarte piirkonnas kuni 90%) meliorandi vedamise kuludest ning kuni 100% mulla lubjatarbe määramise kulust.

6. Olulisemad muudatused Euroopa Komisjoniga peetavatest läbirääkimistest tulenevalt: • Meede 2.8.3 “Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete lammutamine” – viidud 2. telje “Vähetootlike investeeringute toetuse” meetme alt 3. telje meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine” (1698/2005 art. 57 - “Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamineja selle kvaliteedi parandamine”) toetatavaks tegevuseks. • Põhjus: puudub seadusandlik alus rakendada lammutamise toetust kui vähetootlikku investeeringut (1698/2005 art. 41) • Tingimused põhimõtteliselt endised (maksimaalne toetussumma 150 000 krooni taotleja kohta). Soovitav kohaliku omavalitsuse või LEADER-tegevusgrupi heakskiit.

7. Olulisemad muudatused 2. telje osas: • Põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetme (2.5) raames ei rakendata nitraaditundlikul alal keskkonnasõbraliku tootmise alameedet. • MAK 2004–2006 raames võetakse 2007. aastal PKT keskkonnasõbraliku tootmise taotlusi vastu nitraaditundlikel aladel asuvatelt tootjatelt, kel pole kehtivat keskkonnasõbraliku tootmise kohustust. Nimetatud tootjatel on kohustus alates 2009. aastast minna üle rakenduvale MAK 2007–2013 meetmele 2.5.2 (keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal). • Erisused: MAK 2004–2006 KST raames on toetuskõlblik ka püsirohumaa, MAK 2007–2013 KSM NTA-l raames ainult lühiajaline rohumaa. Alates 2009. a-st rakenduvad

8. Olulisemad muudatused 2. telje osas, tulenevalt 14.11.2006 toimunud PMANi istungil tõstatatud ettepanekust (“arvestada püsirohumaade toetuse juures ka karjatamise nõuet. Praegu saavad toetust ka need,kes lihtsalt niidavad püsirohumaid toetuse saamiseks, aga toetus peaks ikka olema karjatamisega seotud.”) • Lisandunud on uus meede: 2.9 – “Püsirohumaadel loomade pidamine” (alus: 1698/2005 art. 40 – loomade heaolu toetus) • Eesmärk: parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta kultuurrohumaade mullaviljakust.

9. Olulisemad muudatused Meetme 2.9 tingimused: Toetuse saaja: • Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused. • Toetust makstakse veiste, lammaste, kitsede ja hobuste kohta, kui neid peetakse loomkoormusega kuni 0,5 lü/ha. Loomkoormust arvestatakse karjatatavate ja niidetavate püsirohumaade kohta. Põllumajandusminister kehtestab täpsema määratluse alade kohta, mille kaudu loomade kohta toetust makstakse. • Toetust ei maksta taotlejatele, kellel on kehtiv Natura võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamise, keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus.

10. Olulisemad muudatused Meetme 2.9 tingimused: Nõuded (1): • Toetust võib taotleda vaid loomade kohta, mida peetakse karjatamisperioodil väljas. Karjatamisperioodi pikkus ning erisused, milliseid loomi ei pea kogu karjatamisperioodi jooksul väljas karjatama, sätestatakse põllumajandusministri määrusega. • Püsirohumaa, kus karjatatakse loomi, peab olema ümbritsetud aiaga. • Püsirohumaal kasvava taimiku hekseldamine on keelatud (va karjatamise järgselt). • Toetuse taotleja peab korraldama pikaajalise kultuurrohumaa kohta akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse ning orgaanilise süsiniku määramiseks.

11. Olulisemad muudatused Meetme 2.9 tingimused: Nõuded (2): • Toetuse taotleja, kelle ettevõttes peetakse üle 10 lü loomi, peab osalema esimesel kohustuseaastal vähemalt ühel 6-tunnisel püsirohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise algkoolitusel ning lisaks peab taotleja kohustuseperioodi vältel läbima vähemalt 6-tunnise püsirohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise täiendkoolituse. • Põllumajandusliku keskkonnatoetuse seiret või hindamist läbi viiva asutuse või ettevõtte nõudmisel peab toetuse taotleja esitama üldist toetuse seire ja hindamisega seotud informatsiooni. Samuti peab taotleja võimaldama ettevõttes hindamisega seotud tegevusi läbi viia.

12. Olulisemad muudatused Meetme 2.9 tingimused: Toetuse määr ja sihtala: • üle 6 kuu vanuse veise, sh ammlehma või üle 6 kuu vanuse hobuse või mära koos varsaga kohta 315 krooni (20,13 eurot); • üle 1 aasta vanuse kitse või lamba; kitse või ute talledega kohta 55 krooni (3,52 eurot). Toetust rakendatakse alates 2007. aastast Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas. Põllumajandusministril on õigus kehtestada täiendavad piirkonnad, kus püsirohumaadel loomade pidamise toetust antakse.

13. Meetmete rakendamise skeem • Meetme rakendusmääruse eelnõu väljatöötamine sisuosakonnas ja arutelud töögrupis • Eelnõu tutvustamine sotsiaalpartneritele ja heakskiitmine MAK 2007–2013 seirekomitees • Eelnõu kooskõlastamine teiste ministeeriumitega infosüsteemis eÕigus • Eelnõu allkirjastamine põllumajandusministri poolt • Määruse avaldamine Riigi Teatajas • Koolitused • Taotluste vastuvõtt • Taotluste menetlemine

14. Meetmete rakendamine 2007 Vastuvõtt 2007. a. mais: • Meede 2.1 – “Ebasoodsamate piirkondade toetus” • Meede 2.2 – “Natura 2000 toetus põllumajandusmaale” • Meede 2.4 – “Natura 2000 poollooduslike koosluste hooldamise toetus” • Meede 2.5.3 – “Mahepõllumajanduslik tootmine” • Meede 2.5.4 – “Ohustatud tõugu looma kasvatamine” • Meede 2.9 – “Püsirohumaadel loomade pidamine” Nimetatud meetmete rakendusmäärused tulevad arutlusele 2007. a. märtsis toimuval MAK 2007–2013 seirekomisjoni 1. istungil. 2007. a. sügisest kavas taotluste vastuvõtt meetmete 1.1.1 (investeeringud mikropõllumajandustootjate arendamiseks; 1.1.2 (põllumajandustootjate pikaajalised investeeringud); 1.2 (põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine) ja 3.1 (majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas) raames.

15. Meetmed lühidalt kordamiseks

16. MAK teljed ja meetmed 2007–2013 Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine 1.1 Põllumajandustootjate ajakohastamine 1.2 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine 1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus 1.4 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur 1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine 1.6 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine 1.7 Koolitus- ja teavitustegevused 1.8 Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine

17. 1.1 Põllumajandustootjate ajakohastamine • 1.1.1 investeeringud mikropõllumajandustootjate arendamiseks • 1.1.2 põllumajandustootjate pikaajalised investeeringud • 1.1.3 investeeringud bioenergia tootmisesse

18. 1.4 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur • 1.4.1 Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine • 1.4.2 Põllumajandusmaade taastuslupjamine

19. Investeeringutoetuste põhiprintsiibid • Toetada investeeringuid, mis on majanduslikult jätkusuutlikud, kuid ei oleks konkreetse ettevõtja poolt teostatavad struktuursete probleemide tõttu – investeeringu tulemus on jätkusuutlik • Toetada investeeringuid, mis tulenevad uutest nõuetest põhjustatud hüppelise investeeringuvajadusega • Toetada investeeringuid kiirendamaks konkreetse sektori arengut • Ühisinvesteeringud • Lihtsaid asendusinvesteeringuid ei ole lubatud toetada

20. Lihtsad asendusinvesteeringud • Investeeringud, mille abil lihtsalt asendatakse olemasolev hoone või masin või selle osad uue ajakohastatud hoone või masinaga ilma tootmismahtu vähemalt 25 % võrra suurendamata või tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuna ei käsitata vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandushoone täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega põllumajandushoone põhjalikku renoveerimist; renoveerimist käsitatakse põhjalikuna, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50 % uue ehitise väärtusest

21. MAK teljed ja meetmed 2007–2013 Keskkonna ja paikkonna säilitamine 2.1 Ebasoodsamate piirkondade toetus 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale 2.4 Natura 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine 2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2.6 Kaitsemetsa rajamine 2.7 Energiavõsa rajamine 2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine (mittetootlik investeering) 2.9 Püsirohumaadel loomade pidamine

22. 2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2.5.1 Keskkonnasõbralik majandamine (2009) 2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal (2009) 2.5.3 Mahepõllumajanduslik tootmine (2007) 2.5.4 Ohustatud tõugu looma pidamine (2007) 2.5.5 Kohalikku sorti taime kasvatamine (2009) Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal 2007-2008

23. Keskkonnatoetuse põhiprintsiibid • Soodustada majandustegevust, mille raames ettevõtted võtavad kohustusi olemaks kehtestatud normidest keskkonnasõbralikumad (konkurentsivõime) • Kompenseerida looduskaitselistest kitsendustest tulenevat negatiivset mõju majandusele

24. MAK teljed ja meetmed 2007-2013 Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas 3.2 Külade uuendamine ja arendamine LEADER 4. LEADER-meede

25. Otsustusõiguse delegeerimine • LEADER meetme põhieesmärk on kohaliku initsiatiivi toetamine, strateegilise mõtteviisi arendamine, elukvaliteedi tõus • Annab võimaluse nn “aukude lappimiseks” üleriigiliste meetmete vahel, lähtuvalt kohaliku arengu vajadustest • Peab siiski järgima EAFRD kolme põhieesmärki

27. Tänan tähelepanu eest !