Sirje Aher, 5. aprillil 2007

1. Sirje Aher, 5. aprillil 2007 Koostöö vormid, olemus ja kasulikkus

2. Maailma arengutrendid 1/2 • Inimtegevuse globaliseerumine Arenenud maade kriisid peegelduvad kogu maailmas. Rahvusvahelises majanduses saavad osaleda maad, kes panustavad sinna finantse, teavet või oskust. Kuritegevuse globaliseerumine • Universaalne kommunikatsioon Suhelda ning tekstilist ja pildilist infot vahetada on võimalik ülemaailmselt, reaalajas. Kultuuritööstus mõjutab inimeste maailmamõistmist. Kommunikatsioonivõimalusi mitte kasutades jääme isolatsiooni. • Rahvaarvu tõus. Koolis on praegu üle miljardi noore. Õppekavad ja õpisituatsioonid mõjutavad otseselt tulevikus tehtavaid otsuseid

3. Maailma arengutrendid 2/2 • Migratsioon Tagajärjed avalduvad nii kodu- kui vastuvõtjamaal, viimases eriti hariduses. Tekib mitmekeelne ühiskond. Maailmas ca 6000 keelt, neist kümmekond laialt levinud. Mitmekeelses ühiskonnas keerulised suhted emakeele ja laialtlevinud keele vahel. • Religioonidevaheliste erimeelsuste süvenemine • Ülemaailmne koostöö globaalsete keskkonnaprobleemide leevendamiseks ja säästva arengu põhimõtete rakendamiseks

4. EL keskkonnapoliitika Põhineb • pideval riikide vastastikusel koostööl ja konsensuse otsimisel • majanduslikel, eetilistel ja heaolu argumentidel: 1) loodus vajab kaitset, sest on kõigile ühtviisi väärtuslik; 2) keskkonna halvenemine mõjub halvasti inimese tervisele; 3) liikmesriikides on vaja harmoniseeritud keskkonnaseadusi.

5. Loodushariduskeskus ja haridusasutus • Teenusepakkuja ja klient? • Koostööpartnerid? Mudelid vahelduvad. Kumb mudel on praegu ülekaalus?

6. Koostöö vajalikkus Kaks võimalust SUURE ASJA tegemiseks: 1. Teen ise, muidu keegi omastab minu mõtte – MINU intellektuaalse omandi! 2. Mõtleme, arutame, räägime, teeme koos – tekib sünergia

7. Koostöö võimalikkus • Koostöö on võimalik vaid siis kui leitakse ühised huvid

8. Ajaröövel või ajasäästja? Vastus oleneb sellest, kui hästi osatakse leida ühised huvid. Koostöö on kasulik siis, kui täpselt teame, mida tahame ühiselt saavutada

9. Millised on haridusasutuste ja loodushariduskeskuste ühised huvid?

10. Koostöö vormid • Partnerid annavad ühise eesmärgi saavutamiseks enam-vähem võrdse panuse • Partnerid annavad ühise eesmärgi saavutamisel erineva suurusega panuseid • Kummalgi partneril on (osaliselt) erinevad eesmärgid. Ühisosa tehakse koos. Võib esineda vaidlusi.

11. Koostöö eesmärk on tavaliselt mingi ühise probleemi lahendamine • Milliseid probleeme võiksid haridusasutused ja loodushariduskeskused ühiselt lahendada?

12. Probleemi lahendamise käik 1/2 • Lahendamiseks sobiva probleemi otsimine • Leitud probleemi olemasolule kinnituse otsimine (tõestus, et see probleem eksisteerib) • Lahenduste kavandamine, nende rakendamise võimalikkuse hindamine, lahenduskäigu valimine

13. Probleemi lahendamise käik 2/2 4. Tegevuskava koostamine probleemi lahendamiseks 5. Tegevuskava elluviimine 6. Tulemuse hindamine (Valitud lahenduse õigsuse tõestamine)

14. Koostöövaldkondi: • Informatsiooni vahetamine keskkonnahariduse vm mõlemaid pooli huvitavas valdkonnas • Ühine koolitus või üksteise koolitamine • Ühisürituste läbiviimine • Ühise tegevuse läbiviimine • Osalemine projektides • Ühiste projektide kavandamine ja läbiviimine • Regulaarsed kontaktid õpetajate/spetsialistide  vahetuse näol • Osalemine kooli hoolekogu töös või arengukava tegemisel • ...?

15. Lõpetuseks ja lohutuseks Ka Browni liikumine annab millalgi tulemuse...

16. Kasutatud allikad: http://www.envir.ee/arhus/docs/ksrmt_yldsuse_kaasamise_viis_etappi.pdf http://www.dsv.su.se/research/kogc/Kurser/Baker-kurs/BakerStock-Lecture4.pdf