Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja

1. Ülevaade toiduainetööstusest ja innovatsioonist toiduainetööstuses Tallinn 28.10.2010 Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja

2. EESTI TOIDUAINETÖÖSTUS ARVUDES,2009* • Suurim töötleva tööstuse haru Eestis, moodustades 21,7% töötleva tööstuse kogutoodangust (2008-16,7%) • Annab ca 2,2% SPK-st • Kogutootmine 2009.a. 16,0miljardit EEK, 2008.a. 19,0miljardit krooni, 2007 .a. oli 17,8 miljardit EEK • Toodang suunatud põhiliselt siseturule, ekspordi osa müügis 26,8% s.o. osatähtsus 9% kogu riigi ekspordist • Annab tööd 16,7 tuhandele inimesele, mis on 3,5% üldisest tööhõivest • Ettevõtteid ~340, enamus nendest mikro- ja väikesed ettevõtted • Suurim haru piimatööstus (28,4%),järgnevad jookidetööstus (20,7%) ja lihatööstus (18%),pagarit. *Statistikaameti andmed

3. Toiduainete tootmine 2000-2009 milj.EEK:

6. TOIDUAINETE EKSPORT 2003-2009, milj. EEK:

8. INVESTEERINGUD: Investeeringud põhivarasse: • 1998–2005 investeeritud T%A tegevusse ligi 153 miljonit EEKs.o. ligi 19 milj EEK/a • 2005 1 miljard EEK,sellest 10 miljonit EEK T&A • 2006 1,4 miljard EEK, sellest 15 miljonit EEK T&A • 2007 1,46 miljard EEK,sellest 65 miljonit EEK T&A • 2008 1,2 miljard EEK • 2009 786 miljonit EEK

9. Uuenduskulutuste jagunemine: Masinad ja seadmed - 73% Ettevõttesisene T&A -20% Ettevõtteväline T&A – 4% Teadmiste soetamine –3% 30.09.2014

10. Keskmine palk töötlevas tööstuses ning toiduainete- ja joogitööstuses (tuh krooni)

11. Töötajate arv ja keskmine palk toiduainetööstuses sektorite lõikes 2009. aastal

12. Tööjõukulude osatähtsus toodangus toiduainete- ja joogitööstuses EL liikmesriikides (%)

13. Toodang, tarbimine ja isevarustatuse tase:

14. PIIM: Isevarustatuse tase, toodang, tarbimine

15. Euroopa toiduainetööstus*: • Käive: 965 miljardit EUR (12,9% töötleva tööstuse käibest) • Tööhõive: 4,4 miljonit inimest (13,5% töötleva tööstuse tööhõivest) • Eksport: 58,2 miljardit EUR • Import: 57,1 miljardit EUR • Ettevõtete arv: 310 000 (13,4% töötleva tööstuse ettevõtetest) • Suurim osakaal (arvestades käivet) on lihatoodete sektoril – 21%, jookide sektoril – 15%, piimatoodetel – 14%. • Suurimad toidutootmise maad on Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Hispaania • Suurimad kaubanduspartnerid ekspordiks on USA, Venemaa, Shveits, Jaapan ja Norra; impordiks Brasiilia, Argentiina, USA, Hiina ja Shveits. • Põhilised ekspordiartiklid on veinid, alkohoolsed joogid, toidusegud, juust ning värske ja külmutatud sealiha. Imporditakse õlikooki, palmiõli, kalafileed, koorikloomi ning veini. *CIAA andmed 2008.a kohta

16. Euroopa toiduainetööstus*: *CIAA andmed 2008.a kohta

17. Euroopa toiduainetööstus: Kulutused teadus- ja arendustööle on võrreldes teiste tööstusharudega väga madalad

18. 95 2004.a. 93 92 73 65 30* 2005.a. 47 - 58 27 60 41 49 - Elanike toidu ostuotsuseid mõjutavad olulisemad tegurid 2009(% vastanutest, “väga tähtis”) *Konjunktuuriinstituudi andmetel

19. Kodumaise toidukauba eelistamine(% vastanutest)* *Konjunktuuriinstituudi andmetel

20. Olulisemad muutused toidu ostuotsuseid mõjutavates tegurites(% vastanutest, “väga tähtis”) *Konjunktuuriinstituudi andmetel

21. Toidukaupade päritolumaad ja tarbija usaldus (% vastanutest) *Konjunktuuriinstituudi andmetel

22. 2007.a. 72% 2007.a. 69% 2007.a. 62% 2007.a. 51% 2007.a. 59% 2007.a. 51% 2007.a. 29% 2007.a. 27% Tarbijate hinnangud kodumaiste toidukaupade valikule(% vastanutest,“valik on hea”) *Konjunktuuriinstituudi andmetel

23. Tootearenduse vajalikkus: • konkureerimiseks turul • tarbijate ootuste ja eelistuste rahuldamiseks • soovi ja vajadusega minna välisturule

24. INNOVATSIOON TOIDUTÖÖSTUSES 30.09.2014

25. Innovatsioon toidutööstuses: Tooteinnovatsioon(pakend, toode jms.,mille tagajärjel toote kvaliteet tõuseb,valik suureneb,tarbijale kasulikum/tervislikum, turuosa suureneb) Protsessiinnovatsioon (tehnoloogiline, energiaga seotud, efektiivsuse tõus jms., mille tagajärjel kasvab tootlikkus,suureneb paindlikkus,vähenevad tööjõukulud tooteühiku kohta, vähenevad materjali ja/või energiakulu tooteühiku kohta) LISAKS “pehmed uuendused”: Organisatsioonilised uuendused(IT, logistika, e/v juhtimissüsteemide ümberkorraldamine, toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO) rakendamine, kvaliteedistandardi sertifikaadi (BRC) taotlemine jms.) Turunduslikud uuendused(e/v nimede brändistamine, reklaamid) 30.09.2014

26. Tehnoloogiline innovatsioon: 30.09.2014

27. Euroopa toiduainetööstus: GDA • CIAA töörühm töötas välja soovitatavad päevased kogused nii energia, valgu, süsivesikute, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi (soolaekvivalendi) sisalduse osas  • CIAA võttis initsiatiivi, et anda oma panus ühtse toitumisalase teabe süsteemi loomiseks ning ka näitamaks EL Komisjonile, et tootmisharu on võimeline iseregulatsiooniks • GDA märgistamise süsteemi arvestusalus on tunnustatud 2009 aastal Euroopa Toiduohutus Ameti poolt (EFSA) teaduslikult põhjendatuks • GDA-d on toetanud ka Euroopa Parlamendi liikmed toiduga tarbijatele antava teabe määruse esimesel lugemisel

28. Tootearendust mõjutavad: • Maailma makrotrendid (üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja muud elustiilist tingitud haigused) • Muutused ühiskonnas • Globaliseerumine • Urbaniseerumine (mugavus) • Muutused tarbijate elustiilis • Tarbijate teadlikkus ühest või teisest toitainest/toidust

29. Tootearenduse trendid: • tervislikkuse rõhutamine • uue retseptuuriga toodete turuletoomine • töö oma kaubamärkidega • toodangu omahinna alandamine • uute pakendite kasutuselevõtt (k.a. väikepakendid) • säilivusaja pikendamine looduslike säilitusainetega

30. Tootearendus on seotud:

31. Innovatsioonialase koostöö partnerid: • Tarnijad • Kliendid • Konkurendid • Kontsernisisene • Konsultatsioonifirmad ja erateadusasutused • Ülikoolid • Avalikud teadusasutused

32. Uuendustegevust takistavad tegurid: siseturu piiratud maht rahastamisallikate nappus ettevõtetes kvalifitseeritud personali nappus tihe konkurents ning ostujuhtide eelistused tarbijate madal maksevõime prognoosimatu nõudlus turul innovaatiliste kaupade järele ettevõtteväliste rahastamisallikate kasutamisel omafinantseeringu tasumine 30.09.2014

33. Tootearendusprotsessis esinevad ohud: • Lähteülesande vale või nõrk püstitus • Eelduste kasutamata jätmine • Tootekontseptsiooni vähene arendamine • Kliendi edukuse ja koostöö vähene väärtustamine • Tagasiside ja analüüsi ebapiisavus • Äriline pool • Rahvuslikud eripärad

34. Näiteid innovatsioonist: 30.09.2014

36. GLOBALSED VÄLJAKUTSED TOIDUSEKTORILE: • Toiduga varustatus (inimeste arvu kasv) • Kliimamuutused • Ressursside piiratus - 2020. aastaks kasvab maailma lihatarbimine 32% ja piimatarbimine 35% - 2030. aastaks peab toidutootmine suurenema 40% - 2050. aastaks peab toidutootmine suurenema 70% • Kaubanduse rolli tugevnemine • Toidu raiskamine • Tarbijate ootused • Meedia mõju

37. Innovatsiooni suunad Euroopas*: • Tervislikkus (naturaalsus, taimelisus, arstiteaduslik) • Nauding (teadlikkus, eksootika, tunnete mitmekesisus, lõbu) • Kehalisus (salenemine, kosmeetiline, energia, heaolu) • Mugavus (aja kokkuhoid, lihtne käsitlus) • Eetilisus (ökoloogilisus, ühtekuuluvus, rändlev eluviis) *CIAA andmetel

38. Toiduainetööstusi mõjutavad suunad tulevikus:

39. Tulevikutrendid, mis suunavad toiduainete tootmist (1)*: Tervislikkus ja kasu tervisele (haiguste ennetamine, eluea pikendamine) Välimus ja kontroll (tooted, mis aitavad tarbijatel isu kontrollida ja saada kergesti teada kalorsus) Roheline mõtlemine (vähesem pakendamine, minimaalne süsinikujalajälg, vastutustundlik põllumajandus) Annus moraalsust meie toodetes (õiglane kaubandus, (laps)tööjõu kasutamine) Käsitlemine ja uued vajadused (individuaalsed pakendid eri tarbijarühmadele) *SIALi messilt 30.09.2014

40. Tulevikutrendid, mis suunavad toiduainete tootmist (2)*: Ajajuhtimine (tarbijad ei taha tegelikult tempo kiirenemist) Urbaniseerumine (üle 100 a tagasi elas linnades 5% inimestest, nüüd 50%,unustatakse seotus maaeluga) Reaalaeg (kommunikatsiooni uued võimalused ja viimased tehnoloogiad võimaldavad info edastamist reaalajas. Tarbijad tahavad ja vajavad seda infot – veebist, mobiiltelefonist) *SIAL’i messilt 30.09.2014

41. Innovatsioon Euroopas: HEAOLU TERVIS FÜÜSILINE MUGAVUS EETILISUS Taimne Salenemine Tunnete erinevus TRENDID Lihtne käsitleda Naturaalne Kosmeetika Solidaarsus Lõbu Aega säästev Heaolu energia Ökoloogiline Meditsiiniline TELJED TARBIJA 30.09.2014

42. Innovatsioon Euroopas: Füüsiline telg Tarbijate ootused Vastavad tooted Tooted, mis sisaldavad koostisosi, mis aitavad kaalu kaotada või tooted, milles sisalduvad lisaained on seotud kaalutõusuga Põhitähelepanu saledal figuuril, kaalu kaotusel või rasvumisega võitlemisel Salenemine Tooted koostisainetega, mis stimuleerivad keha või tekitavad heaolu ja rahulolu tunde Heaolu energia Energia või tunnete või lõdvestumise ja heaolu panus Optimeerida mõnda iluvahendit läbi toidu Tooted, mis annavad kosmeetilisi lubadusi Kosmeetiline 30.09.2014

43. Innovatsioon Euroopas: 30.09.2014

44. 10 enim innovatiivset toidukategooriat Euroopas: I II III IV 30.09.2014

45. Sektori konkurentsivõime määravad tulevikus: • Toote funktsionaalsus • Toote tervislikkus • Toote esteetilisus • Tarbijapõhisus, tarbijakäitumine • Toitumisgenoomika Nendes suundades liiguvad ka toiduainetööstused

47. Tänan tähelepanu eest! www.toiduliit.ee Innovatsioonist EL-s: www.xtcworldinnovation.com