Sotsiaalne audit

1. Sotsiaalne audit Kaidi Holm 28.09.2006 Kutseõppeasutuste Kvaliteedikonverents 2006

2. Kas moodne ajaviide? • Ameerika teooriad ja Euroopa praktikad • 19. saj alguses AÜ ja lõpul tarbijakaitse • 1940 – ettevõtetel on kodanike suhtes kohustusi • 1960/70-ndad – sotsiaalse ja eetilise vastutavuse uus laine, kaasaegne keskustelu ühiskondlikust vastutusest, SEAAR (social and ethical accounting, auditing and reporting) • Huvigrupid, nende kaasatus ja teadlikkus • Sotsiaalse mõju ja kasumlikkuse suhe • CSR – ettevõtete sotsiaalne vastutus • Erinevate sektorite koostöö, kodanikualgatus, vabatahtlikkus • Tänaseks mitmeid standardeid ja metoodilisi juhiseid

3. Mure mõistetega… • Vastutus? Kohustused? Sanktsioonid? • Ühiskondlik vastutus? • Sotsiaalne vastutus? • Eetika, väärtused ja vastutustundlikkus?

4. Metoodilised probleemid… • Kontseptsioonide rohkus • Huvigruppide ja nende huvi tuvastamine • Kaasatute esindusõigus ja arvamuste representatiivsus • Fookuse ja mõjupiirkonna määratlemine • Eetika, väärtused, ideoloogiad, kontseptsioonid ja vastutustundlikkus

5. Sotsiaalse vastutuse 5 elementi: • Inimõigused • Võrdsus, elu, turvalisus, vabadus, majanduslik ja sotsiaalne sõltumatus ning kultuurautonoomia • Tööga seotud õigused • Ühinemisõigus, sundtöö, laste tööjõud, tõrjumine, diskrimineerimine, turvalisus, töötingimused, töötaja kaitse • Keskkonnavastutus • Suhted huvigruppidega • Ausus, avatus ja läbipaistvus • Missioonist ja mandaadist tulenev laiem vastutus kogu ühiskonna ees praegu ja tulevikus

6. Mis on sotsiaalne audit? • Hästiomandatud retoorika (Takala) • Mõõtmise ja aruandluse protsess, et mõista ja oluliselt parendada organisatsiooni tegevusi ning nende mõju ja väärtust sotsiaalsete partnerite jaoks

7. Sotsiaalne audit on.. juhtimismeetod, mis annab võimaluse: • Analüüsida organisatsiooni suhteid huvigruppidega • Hinnata oma tegevuse mõjusust, tõhusust ja väärtust erinevate huvigruppide jaoks • Teha kindlaks, kuivõrd oma tegevuses järgitakse avalikult deklareeritud väärtusi • Arvestada tulevikus tekkida võivate probleemidega juba strateegilise planeerimise faasis • Suurendada läbipaistvust oluliste huvigruppide jaoks • Suurendada organisatsiooni legitiimsust

8. 6 mõjuvat põhjust sotsiaalse auditi teostamiseks: • Saame teada, mis toimub ja milline on asjade seis • Mõistame, mida inimesed mõtlevad ja vajavad • Saame rääkida, mis on meie eesmärgid • Suurendame osapoolte lojaalsust ja sidustatust • Parendame otsustusprotsesse • Parendame kogu organisatsiooni toimimist ja tulemusi (Zadek, 1998)

9. Sotsiaalse auditi etapid: • Organisatsioonisisene kokkulepe auditi läbiviimiseks • Auditi eesmärkide määratlemine ja prioritiseerimine ning tegevuste kavandamine • Huvigruppide tuvastamine • Indikaatorite ja mõõtmisvahendite valik • Andmete kogumine • Andmete analüüs ja tulemuste interpreteerimine • Välishindamine • Kokkuvõtted, järeldused, avalikustamine • Tegutsemine uute kokkulepete kohaselt

10. Huvigrupid (asjalised) • Grupp, kes on organisatsiooni tegevustega tihedalt seotud ning omab eesmärki realiseerida oma huve (Kinkki, 1997) • Grupp või isik, kes võib mõjutada organisatsiooni eesmärkide saavutamist või keda eesmärkide saavutamine mõjutab (Freeman, 1997)

11. Kuidas asjalisi ära tunda? • asjalistel on enamasti teadvustatud huvi organisatsiooni tegevuse või selle tagajärgede vastu, ehkki nad ei pruugi olla kompetentsed kogu probleemi haarama; • asjalistel on tavaliselt olemas kohalikke eriteadmisi ja oskusi, mida eksperdid ei pruugi omada (ettevõtjatel kohalike elanike sotsiaalsest seisundist ja hoiakutest jne.); • asjalistel on suhtelisi eeliseid probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks (geograafiline lähedus, mitteformaalsed suhtlemiskanalid, informeeritus, usaldus jne.); • asjalised on tavaliselt meeleldi valmis investeerima spetsiifilisi ressursse (aega, raha, poliitilist mõjuvõimu jne.) enda jaoks oluliste probleemide lahendamiseks

12. Võimalikke huvigruppe: • Omanikud • Kliendid • Töötajad • Tarnijad • Kohalik omavalitsus • Finantseerijad • Konkurendid • Koostööpartnerid • Ametiühingud ja kutseliidud • Võimuorganid • Looduskeskkond • Laiem avalikkus ja ühiskond tervikuna • Meedia

13. Jagatakse: • sisesteks ja välisteks • primaarseteks ja sekundaarseteks • sotsiaalseteks ja mittesotsiaalseteks • NB! Huvigruppide ootused on sageli erinevad ning tihtipeale ka vastuolulised

14. Kaasamise eelised: • Vähendab vastasseise, loob tegevusele positiivset imagot • Lubab käsitleda kokku kuuluvaid probleeme seotult ja üheaegselt • Laiendab vaatevälja ja toetajate hulka • Isegi kui lõpptulemus ei ole edukas, saab suur hulk inimesi palju uusi teadmisi ja koostöökogemusi • Edukate kokkulepete korral aitab mobiliseerida inimesi ja vahendeid ideede elluviimiseks

15. Kaasamise puudused: • Vajab tunduvalt rohkem aega kui tegutsemine üksi või piiratud arvu osavõtjatega • Kui korraldatakse küündimatult, võib anda lahja tulemuse või olukorda ka halvendada • Võib viia osavõtjate jaoks ootamatute lahendusteni, millega kohanemine võtab aega ja raskendab elluviimist • Kui osalejate hulka satub inimesi, kes oma isikuomadustelt on rohkem või vähem koostöövõimetud, võib protsess kulgeda väga raskelt või isegi nurjuda • Nõuab liidritelt eriomadusi, mis siiski on õpitavad (äärmine kannatlikkus, oskus teisi kuulata, oskus ehitada üles ühishinnanguid ja -otsuseid jne.) • Leitavad uuenduslikud lahendused võivad kergesti väljuda õigusnormide piiridest ja püsida formaliseerimata kokkulepetel. Kui organisatsioone esindavad asjalised peaks muutuma, võib see teha raskeks ja isegi nurjata elluviimise

16. Kutseõppeasutuse huvigrupid • Osapooled • Kool • Õppija • Tööandja • Riik • ……… • Nende võime, valmisolek ja huvi oma vajaduste ja tahte avaldamiseks?

17. Sotsiaalne vastutus tähendab huvigruppide kaasamist kindla kavatsusega nende arvamust ära kuulata ja ka arvesse võtta. • Sotsiaalne vastutus tähendab ka seda, et vajadusel tuleb osutada asjakohast abi ja toetust, et huvigrupid suudaksid oma huve ja vajadusi formuleerida ning neid väljendada.

18. Harjutus 1

19. Harjutus 2

20. Küsimused: • Kuidas teha kindlaks erinevate huvigruppide tegelik huvi? • Kuidas saada teada, kuidas sisustavad töötajad tegelikult mõiste “meie huvi” ja kuidas oma igapäevatöös seda väljendavad? • Kas praegune koostöö tagab tegelike huvide ja vajaduste rahuldamise? • Kas koostöö eesmärgid on selged? • Kas koostöömeetodid on mõistlikud ja efektiivsed?

21. Töövahendeid: • Global Reporting Initiative (GRI) • Rahvusvaheline projekt aastast 1997, sekretariaat Amsterdamis http://www.globalreporting.org • Sustainability Reporting Guidelines aitab organisatsioonil kaardistada oma majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju ning rolli säästva arengu toetamisel • Juhises on kirjeldatud raporti koostamisega seotud põhimõtted ja raporti üldine struktuur • Saavutuste soovituslikku taset ega meetodeid nende saavutamiseks ei käsitleta • Raporti koostamise eesmärgiks on suhete edendamine huvigruppidega

22. GRI • Sertifikaate ei väljastata • Juhise järgimine tagab andmete võrreldavuse • Läbipaistvus, kaasamine ja kontrollitavus • Representatiivsus, asjakohasus ja sidusus • Täpsus, neutraalsus ja võrreldavus • Konkreetsus ja ajakohasus • Sotsiaalset mõju kajastav peatükk sisaldab osi: • Töökorraldus ja töötingimused • Inimõigused, ühiskonna ja toote/teenusega seotud vastutus

23. Social Accountability 8000 (SA8000) • Standard on loodud 1997.a asutatud organisatsiooni Social Accountability International (SAI) • http://www.cepaa.org • Organisatsiooni eesmärgiks kaitsta inimõigusi • Organisatsioon annab taotlejale välja sertifikaadi, kui standardis sätestatud kriteeriumid on täidetud • Standard on tunnustatud paljude ametiühingute ja kodanikeühenduste poolt • Kui organisatsiooni suhtes kehtib ka muudest allikatest tulenevaid nõudmisi, tuleb järgida rangeimat neist

24. SA8000 • Standardi sisu puudutab • Laste tööjõu kasutamise ja sundtöö vältimist • Tervise ja turvalisuse küsimusi • Ühinemisvabadust ja organiseeritud läbirääkimisi • Diskrimineerimist • Distsiplinaarkaristusi • Tööaegu ja palgatingimusi • Organisatsiooni juhtimist, et need nõuded oleksid täidetud

25. AA1000 • AccountAbility instituut asutati Londonis 1996.a • http://www.accountability.org.uk • Eesmärgiks edendada ja levitada sotsiaalse ja eetilise vastutavuse parimaid praktikaid ning standardeid • AA1000 on protsessistandard, mille eesmärgiks on tagada sotsiaalse ja eetilise auditi kvaliteet • Standardis ei määratleta soorituste vajalikku taset ega kindlaid indikaatoreid, vaid eeldatakse, et need töötab organisatsioon välja koostöös huvigruppide esindajatega • Sertifikaate ei väljastata, tasuks on huvigruppide usaldus

26. AA1000 • Olulisim on aruandekohustus • Läbipaistvus huvigruppide jaoks • Vastutus oma tegevuse ja selle mõjude eest • Kokkulepetest kinnipidamine • Kokkulepped on seotud eelkõige organisatsiooni tegevuspõhimõtete ja praktikaga ning aruandlusega

27. Kaasatus • Protsesside ulatus ja iseloom • Kaasatuse tase • Olulisus • Regulaarsus • Ajakohasus • Info tähenduslikkus • Kvaliteedi tagamine • Info tarbeväärtus • Info kvaliteet • Protsesside pidev juhtimine • Kinnistamine • Pidev parendus

28. 5 etappi: 1. Planeerimine • Organisatsiooni kavatsused protsessis • Huvigruppide identifitseerimine • Organisatsiooni väärtuste ja normide määratlemine 2. Indikaatorite määratlemine ja andmete kogumine • Uurimise objektide määramine • Protsesside ulatuse määramine • Andmete kogumine ja analüüs • Eesmärkide seadmine • Tegevuskava koostamine

29. 3. Raporti koostamine • Võrreldakse saavutuste taset ja suhet seatud eesmärkidega • Välishindaja kaasamine • Huvigruppide teavitamine • Tagasiside kogumine huvigruppidelt 4. Kaasamine • Siduv element kolme eelmainitud etapi läbimiseks 5. Kinnistamine • Protsessi toetavate struktuuride ja kokkulepete sõlmimine

30. Edu ja jõudu! Lugupidamisega, Kaidi Holm 51 69 309 kaidi.holm@mail.ee