Sotsiaalne innovatsioon

1. Sotsiaalne innovatsioon Kuidas luua toetavaid suhteid ja edukalt kasutada olemasolevaid teadmisi ? Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

2. Sotsiaalne innovatsioon • Olemasoleva elukvaliteedi säilitamiseks on vaja uut tüüpi sotsiaalseid organisatsioone ning uusi koostöö, kollektiivse otsustamise ja tegutsemise vorme, sest inimeste käitumine ja vajadused tänu infotehnoloogia arengule ja hariduse kättesaadavusele on muutunud. • Sotsiaalsed muutused on oluliselt aeglasemad kui tehnilised muutused. • Sotsiaalne innovatsioon on uute koostöövormide ning individuaalsete ja globaalsete eesmärkide ja valikute ühtlustamise ja ühendamise viiside loomine ja rakendamine. • Võtmepositsioonil neis protsessides on ürituse või organisatsiooni juht • Sotsiaalse innovatsiooni tekitajateks on võimu omavad, kuid igapäeva tegevustega kursis olevad muutusteks motiveeritud inimesed. Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

3. Sotsiaalne innovatsioon • Sotsiaalset innovatsiooni võimaldavad iseorganiseeruvad kogukonnad, kes koosnevad sõltumatutest õppijatest, kes köidavad ja mõjutavad üksteist ühiste huvide ja kirgede kaudu ning kes teevad koostööd, et luua uut teadmust. • Tegevuskeskkonnad on teadmiste allikaks • Toimetuleku juures on oluline informatsioon, mitte tööriistad • Uued ideed, mis võimaldavad rahuldada rahuldamata vajadusi ning sedasi parandada inimeste elukvaliteeti (‘Social Innovation: what is it, why it matters, how it can be accelerated’, The Young Foundation, The Basingstoke Press, 2006, p.12, (hereafter: Social Innovation). Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

4. Intellektuaalne kapital Struktuurkapital Sotsiaalne kapital Inimkapital • Innovatsioon • Protsessid • Kliima • Normid loomiseks ja katsetamiseks • Suhtlus-võrgustikud • Intrasotsiaalne • Intersotsiaalne • Sotsiaalne innovatsioon

5. Sotsiaalse innovatsiooni tagamiseks: • Dünaamiline juhtimine – kompetentsus ja eetilisus • Paindlik organisatsioon • Arukas töötamine • Oskuste arendamine • Suhtevõrgustikud organisatsioonide vahel (Pot, Vaas, 2008) • Ühised eesmärgid ja kokkulepitud sihid • Konsensus • Tolerantsus (Talpaert, 1984) Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

6. Sotsiaalse innovatsiooni vajalikkus • Töötajate produktiivsuse suurendamine, et säilitada olemasolevat heaolu tasandit ja sotsiaalset turvalisust. • Potentsiaalsete töötajate teadmiste ja oskuste suurendamine, et konkurentsi ja teadmistepõhise ettevõtluse kaudu suurendada loodavat lisaväärtust ja töötajate heaolu. • Suurendada organisatsioonide innovatsiooni võimekust – võimekust võtta kasutusele loodut. • Sotsiaalne innovatsioon on innovatsiooni tagamiseks olulisem kui tehniline innovatsioon (Pot, Vaas, 2008) Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

7. Arukas töökoht • Arukas töökoht ja arukas töötamine ei tähenda ainult suuremat produktiivsust vaid ka turvalist ja rahulolu pakkuvat tööd. • Produktiivsus ei ole töötajate rahulolu vahetu tulemus, vaid nende tööga seotuse ja organisatsioonile pühendumuse tulemus. • Iseseisvus • Tagasiside • Koostöö ja juhendamise võimalused • Õppimisvõimalused • Töökoha ergonoomilisus • (Pot, Vaas, 2008) Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

8. Tehnilised oskused ja teadmised Organisatsiooni arendamine Investeeringud infotehnoloogiasse Teadmiste loomine Seletab 25% innovatsiooni edukusest Sotsiaalne innovatsioon Innovatsioon Tehniline innovatsioon • (Pot, Vaas, 2008) • Juhtimisoskused • Organisatsioon, juhtimine ja töötajaskond • Haridus ja kogemused • Uute teadmiste omandamine ja rakendamine Seletab 75% innovatsiooni edukusest Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

9. Sotsiaalne kapital • Sotsiaalne kapital on sotsiaalsete suhete võrgustik (horisonaalsed suhted) organisatsiooni/kogukonna liikmete vahel, mida reguleerivad normid, mis mõjutavad tegevuste tulemuslikkust. • On seotud kogukonna vaimsusega, • peegeldab organisatsiooni/kogukonna kvaliteeti, • on aluseks, mis kannab usaldust ja võimaldab kogukonnal/organisatsioonil saavutada püstitatud eesmärke. Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

10. Sotsiaalne kapital tugineb mitteformaalsetele suhetele • Vastastikune usaldus, • ootused ja • kohustused loovad mitteformaalse mehhanismi, mida võrgustiku liikmed saavad saavad kasutada oma eesmärkide kergemaks ja paremaks saavutamiseks. • Sotsiaalse kapitali funktsiooniks on anda tagasisidet. Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

11. Sotsiaalne kapital • Sotsiaalset kapitali ei moodusta mitte ainult suhtlusvõrgustikud, vaid võrgustiku vormid. Oluline on, kuidas inimesed organiseeruvad teadmiste ümber. • Oluline on luua inimeste jaoks iseseisva ja ennast juhtiva õppimise võimalused, aga ka moodustunud gruppide säilitamise ja loodud teadmiste kasutamise võimalused. • Õppimist ja innovatsiooni on vaja mõista kui sotsiaalset protsessi ja mitte kui administratiivset – organisatsiooni sotsiaalne võimekus luua – usaldus, retsiprooksus, suhted ning eetika ja normid. • Innovatsioon on juhitamatu protsess, sest on oma olemuselt iseorganiseeruv. Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

12. Sotsiaalne kapital Kultuuriline kapital Moraalne kapital Ootused Liikmete valmidus aidata teisi Liidri aktsepteerimine – vajadus jõuda konsensusele, määrata prioriteete Kohustused Õigused - avalikud ja vaike vormis Usaldus Sotsiaalne kapital Positiivne tulemus Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

13. Õppimine ja sotsiaalne innovatsioon Informatsiooni omandamine Teadmiste kinnitamine Sotsiaalne innovatsioon Individuaalne ja grupi õppimine Teadmiste hindamine Teadmiste rakendamine Teadmiste levitamine ja sidumine Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

14. Loovjuhtimine ja innovatsioon • Loovjuhtimine on loovuse teooriate ja protsesside rakendamine indiviidi, grupi, organisatsiooni ja kultuuri tasandil juhtimiseesmärkide saavutamiseks (F. Xu , T.Rickards, 2007). • Eeldab: • süsteemset ja kriitilist mõtlemist • on stereotüübi vaba • Loovjuhtimise kolm printsiipi • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. • Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese-aktualisatsiooni kaudu. (F. Xu , T.Rickards, 2007). Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond

15. Loovus • Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevusevaldkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada(McLeod & Cropley, 1989). • Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. • Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). • Idee on uus • ja kasulik • Loovust kui saavutust mõjutavad kolm faktorite rühma: kognitiivsed tegurid, keskkonnafaktorid ja isiksuseomadused • Loovuse protsess: 1.Ettevalmistus, 2.Keskendumine, 3.“Haudeperiood”, 4. Valgustus, 5. Kinnitus Liina Randmann M.Sc TTÜ Humanitaarteaduskond