1 / 66

TUNDRA

TUNDRA. MAIGI ASTOK. KIRJELDA SEDA MAASTIKKU!. TUNDRA on loodusvöönd, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. PAIKNEMINE:

nani
Download Presentation

TUNDRA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TUNDRA MAIGI ASTOK

  2. KIRJELDA SEDA MAASTIKKU!

  3. TUNDRA on loodusvöönd, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts.

  4. PAIKNEMINE: 500-1000 km laiune vöönd ainult põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub samal laiusel maismaa Piiriks juulikuu 10° samatemperatuurijoon Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust.

  5. TUNDRA

  6. Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul.  Põhja-Ameerika Aasia Põhja-Jäämeri Euroopa

  7. TUNDRALE ON ISELOOMULIK: • Äärmiselt külm kliima- lähisarktiline kliimavööde • Sademeid vähe: alla 250 mm /a • Lühike taimekasvuperiood 50 – 60p • Vähe erinevaid taime- ja loomaliike • Suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu. • Lõunapool läheb tundra üle metsatundraks

  8. Kliima • Lähisarktiline kliimavööde talvel arktiline ÕM suvel parasvöötme ÕM • TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune • Keskmine temperatuur on -34° C. • Õhuke lumikate tuleb maha juba septembris ja sulab alles mais-juunis • SUVI lühike 2- 2,5 kuud +10° • Keskmine temperatuur +10° • Suvel sajab vähest uduvihma

  9. IGIKELTS AASTARINGSELT KÜLMUNUD PINNAS. SUVEL SULAB AINULT PEALMINE KIHT. Tundravööndis on talv pikk ja lumikate õhuke, sellepärast külmub maapind sügavalt läbi. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. MULD –väheviljakad tundra-keltsmullad

  10. POLÜGONAALPINNAS Tundrapinnas, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. Külmalõhed jaotavad pinna hulknurkseteks osadeks. Külmalõhedes kasvab suviti rohttaimi.

  11. KÜLMALÕHED

  12. SISEVEED- palju jõgesid ja soid MIKS? • Sademeid on vähe kuid auramine on väike ja pinnas seetõttu liigniiske. • Soostumist soodustab igikeltsa esinemine. Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. • Tasane pinnamood – veel ei ole eriti kuhugi voolata.

  13. Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.

  14. Tundra taimestik • Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. • Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. • Igikelts ei lase juurtel tungida sügavale.

  15. Lühikese suve tõttu peavad arenema, õitsema, viljuma kiiresti. Väga oluline on vegetatiivne paljunemine Madalad, et õhuke lumi neid kataks Juurestik igikeltsa tõttu pindmine TAIMEDE KOHASTUMUSED:

  16. Tundras ei kasva puid, takistuseks on: liiga jahe ja lühike suvi talvised tuisud, õhuke lumikate viljatud vesised mullad Igikelts Puu kasvavad metsatundras- mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis

  17. Vaevakask

  18. Sookail

  19. Kukemari

  20. Arktika moon

  21. MUSTIKAS POHL

  22. Murakas Villpea

  23. Samblad

  24. Tundra sügisel

  25. ISLAND

  26. Tundra loomad Põhjapõder

  27. Loomastik suvel • Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid, kes on siia pesitsema tulnud. • Palju on pisikesi närilisi, eriti lemminguid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. • Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. • Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.

  28. Loomastik talvel • Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. • Metsatundrasse lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. • Mõned loomad vahetavad suvise karvkatte paksema ja heledama vastu. See kaitseb neid külma eest ja muudab vaenlastele raskemini nähtavaks • Närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi ja seemneid. • Suslikud ja ümisejad magavad aga talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal.

  29. Polaarrebane talvel suvel

  30. MAIGI FOTO

  31. KARIBU

  32. lemming

  33. Lumekakk

  34. Lumepüü

  35. MUSKUSVEIS

  36. ASUSTUS, INIMTEGEVUS • Inimesi elab tundras vähe. • Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus. • Küttimine ja kalapüük. • Maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. • Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid. • Põllumajandusega ei ole võimalik tegeleda.

  37. Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. Selliselt välistatakse võimalus, et maja oma soojusega maapinna  vundamendi ümber üles sulatab ja maja uppi läheb

  38. Tundra põlisrahvad • Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: • Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid • Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid • Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid • Kirde-Siberis tšuktsid

  39. Saamid

  40. Saamid

  41. Siberi tundraalad • Jamali poolsaar Põdrakelku kasutatakse liiklemiseks ka suvel, sest pinnas on liigniiske ja pehme

  42. Neenetsid

  43. Tšuktsid

  44. Eskimod

  45. Eskimod

More Related