Vallavolikogu liikme roll, ülesanded ja vastutus valla elu edendamisel

1. Vallavolikogu liikme roll, ülesanded ja vastutus valla elu edendamisel Ülo Vooglaid Rapla, detsember 2005.a.

2. EESMÄRGID • Teadvustada, et vallavalitsuse ja volikogu võime probleeme ja nende põhjuseid enam-vähem ühtmoodi näha ja käsitleda, on nende lahendamise ja edu saavutamise eelduseks. • Siduda volikogu liikmete rikkalik praktiline kogemus teoreetilise, metodoloogilise ja metoodilise alusega.

3. KÄSITLUSLOOGIKA VALD KÕIK, MILLEST SÕLTUB VALD JA SEE, MIS ON VALLAS KÕIK, MIS SÕLTUB VALLA- VOLIKO- GUST VALLAVOLIKOGU VALLAVALITSUS ARGUMENTATSIOON EELDUSED

4. PRINTSIIBID, mida autor püüab järgida ja soovitab kõigile • KOMPLEKSSUSE printsiip • SÜSTEEMSUSE pr. • JÄRJEKINDLUSE JA JÄRJEKESTVUSE pr. • KOMPETENTSUSE (harituse, informeerituse ja kogemuse)pr. • AVATUSE ja AVALIKKUSE pr. • SEADUSLIKKUSE ja HOOLIVUSE pr. • EFEKTIIVSUSE pr. jm.

5. KRITEERIUMID, MILLE ALUSEL VÕIKS EHK ANDA HINNANGU ALANUD ETTEKANDELE 1. KAS KUJUNEB SOOV LUUA MEESKOND, KES VASTASTIKKU NÕUDLIKUL VIISIL KESKENDUB JA PÜHENDUB VALLA ELANIKE TEENIMISELE.

6. 2. KAS KUJUNEB KINDEL SOOV AIDATA ENNAST JA KOLLEEGE TASEMELE, KUS OLLAKSE KOOSTÖÖS SUUTELISED TEGEMA HÄID OTSUSEID JA KORRALDAMA OTSUSTE OTSTARBEKAT, EFEKTIIVSET TÄITMIST?

7. 3. KAS KUJUNEB ARUSAAM SELLEST VASTUTUSEST, MIS KAASNEB VALLAVOLIKOGU LIIKMEKS OLEMISEGA?

8. Mis sõltub volikogu esimehest? • Heatahtlik, otsiv koostööõhkkond. • Kõige olulisemate (võtme-)probleemide julge käsitlemine. • Komisjonide esimeeste ja liikmete julgustamine ja toetamine. • Probleemide põhjuste väljaselgitamine. • Arutluste ja otsuste sidumine vallavalitsuse praktikaga. • Järelkontroll.

9. Mis võib sõltuda volikogu liikmest? • Nõudlikkus enda ja kolleegide suhtes. • Pädevuse saavutamine enne volikogu istungit. • Isiklike huvide taandamine valla kui terviku vajaduste ees. • Enese ja kogu volikogu areng. • Iga otsuse elulisus ja õiguslik kvaliteet ning otsuste täitmiseks vajalike ressursside-tingimuste tagamine. • Koostöö eri erakondadesse ja valimisliitudesse kuuluvate saadikute vahel. • Mõistev ning toetav suhtumine vallavalitsuse ametnikesse

10. Mis sõltub vallavanemast? • Volikogu otsuste täitmine. • Valla arengu eeldustest tervikpildi kujundamine, avalikustamine ja hoidmine. • Vallaelu tasakaalustamine. • Külavanemate kaasamine elanike heaolu saavutamiseks ja kindlusetunde tagamiseks. • Valla füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitse. • Analüütiline töö vallaelu edasi- ja tagasisidestamiseks.

11. Mis sõltub vallavalitsuse juristist? • Kõigi otsuste ja lepingute, ettekirjutuste jms juriidiline korrektsus. • Kõigi vallas tehtavate protseduuride (valimiste jms) õiguslik täpsus. • Valla ametnike, saadikute ja kodanike juriidiline nõustamine. • Üleriigiliste reformide kulgemiseks vajalike eelduste kujunemine ja operatiivne sekkumine hälbimise korral.

12. Mis sõltub finantsnõunikust ja raamatupidajast? Finantsnõuniku kohustuseks on 1.vallavalitsuse ja volikogu nõustamine eelarve koostamiseks ja täitmiseks. 2. eelarve koostamine ja 3. eelarve täitmise kontrollimine. Raamatupidaja kohustuseks on Seadusega ette nähtud finantsdistsipliini kindlustamine

13. Mis sõltub volikogu sekretärist? • Volikogu tegevuse informatsiooniline kindlustamine. • Protokollimine. • Arhiiv. • Otsuste avalikustamine. • Tähtaegadest kinnipidamine. • Kroonika.

14. Arusaam nõunikust ja nõustamisesta)vastutav ametnikb)asjatundja, nö vabakutseline isik • Üks peab vastutama ja nõu andma; teine ei tohi anda nõu. • Üks peab saavutama edu, teine ei saavuta midagi; edu saavutavad vaid kliendid. • Üks peab andma aru nii vallavalitsuses kui ka volikogu ees, teine ei anna aru mitte kellelegi mitte kuskil. • Üks nõunik saab palka, teine “müüb” ainult aega. • Üks nõunik läheb sinna, kuhu peab vajalikuks, teine kutsutakse. • Nõuniku põhieesmärk on muuta ennast tarbetuks. KUI SEE KÕIK ÕNNESTUB, SIIS ON NÕUNIK VÄGA VAJALIK.

15. ARUSAAM INSPEKTORIST JA INSPEKTEERIMISEST • Inspektor on “seaduse silm”, kelle kohus on fikseerida tegevuse ja tulemuste-tagajärgede vastavus seadustele, vallavolikogu ja vallavalitsuse otsustele ning headele tavadele, kultuurinormidele ja väärtustele. • Inspektor saadetakse või tuleb ise. • Inspektor võib teha märkuse, hoiatuse või võtta karmimaid meetmeid, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja rikkuja soovist käituda edaspidi mõistlikumalt. • Inspektor annab aru, avalikustab, teeb ettekirjutusi jms. • Inspektori eesmärgiks on kord ja korraaustus.

16. Alalised ja ajutised komisjonid • Vallavolikogu liikmed kuuluvad alatistesse ja ajutistesse komisjonidesse. • Alatiste ja ajutiste komisjonide tegevusse kaasatakse valla elanikke ja eksperte, kelle asjatundlikkus ja vastutustunne kuluvad marjaks. • Kõik volikogu liikmed võivad osaleda kõigi alatiste ja ajutiste komisjonide tegevuses. Piirangud on vaid hääletamisel (kui see peaks vajalik olema).

17. Milliseid komisjone on siin-seal loodud • Revisjonikomisjon • Arengu- ja eelarvekomisjon • Sotsiaalkomisjon • Maa- ja keskkonnakomisjon • Hariduskomisjon • Kultuurikomisjon • Turvakomisjon • Ausambakomisjon (ajutine)

18. Mis iseloomustab allavolikogu mõtte- ja teovõimet? • Kvalifikatsioon (hariduse, informeerituse ja kogemuse ühtsus). • Orientatsioon. • Motivatsioon. • Eruditsioon. • Affiliatsioon. • Intuitsioon. • Stiil. • Tervis.

19. Milliste aluste eest on vaja hoolt kanda? OLULINE ON KORDA SEADA VÄHEMALT: • SOTSIAALSED, • ÕIGUSLIKUD, • MAJANDUSLIKUD, • ADMINISTRATIIVSED JA • ORGANISATSIOONILISED ALUSED.

20. Muuta saab materiaalset (ainelist) keskkonda Muuta saab LOODUSKESKKONDA, TEHISKESKKONDA, FÜÜSILIST KESKKONDA. Muuta ei saa otseselt VAIMSET, PSÜÜHILIST ega SOTSIAALSET KESKKONDA.

21. Elanike suured ja väiksed, avalikud ja varjatud mured? • Väärikus. - Side. - Napsitamine • Usk. -Vaimuvara. - Suitsetamine • Usaldus. - Toit. - Narkomaania • Au ja austus. - Küte. - Elukeskkond • Õigus ja õiglus. - Meelelahutus. • Armastus ja hoolivus. - Pesemine. • Tervis(hoid). - Seriaalid… • Turvalisus. - Mis saab lastest? • Haridus. - Mis saab vanematest? • Töö ja teenistus. - Mis saab kodukandist? • Teed ja transport. - Mis saab endast?

22. Millistel eeldustel saab volikogu olla edukas? • Töö- ja koostöötahe. • Haritus ja soov kasutada mudeleid. • Informeeritus ja soov veenduda info usaldatvuses. • Kogemus ja ettenägemisvõime (ka äratundmisv). • Tasakaalukus. • Soov teenida oma rahvast. • Julgus otsustada ja vastutada nii selle eest, mida ja kuidas tehakse kui ka selle eest mis jääb tegemata ja saavutamata.

23. Aeg on muutunud.Võimalused on muutunud jamuutuma peab ka tööstiil! • Igal vallal on kodulehekülg. • Igal vallal on oma infobülletään (vallaleht). • Volikogu igal liikmel on (peaks olema) PC, soovitavalt sülearvuti. Järelikult ei ole vaja trükkida ja saata postiga volikogu igale liikmele algul pakk eelnõusid, igal lehel viis-kuus rida ja pärast istungit samasugune pakk pabereid otsustega. NB! Kõne all ei ole pelgalt rahaline kokkuhoid, aga seegi oleks ainuüksi Kohila vallas …………krooni aastas

24. ISIKULINE SEOS USK KUNST SUBJEKTIIVNE REAALSUS OBJEKTIIVNE REAALSUS FILOSOOFIA TEADUS EBAISIKULINE SEOS Oluline on saavutada, et ükski nendest seostest ei muutuks “kõige tähtsamaks” ja ükski ei jääks unarusse.

25. Efektiivse lahendustee leidmiseks tuleb tegutseda igal (vähemalt viiel) regulatsioonitasandil KOGU- KONNAS ÜHIS- KONNAS KUL- TUURIS REGULEERIMIS- ALAD TASANDID c a b RAHVUSVAHELINE RIIKLIK AMETKONDLIK MAAKONDLIK KOHALIK (munitsip.) ORGANISATSIOON PEREKOND INDIVIID KUI ISIKSUS …

26. ÜKSTEISEST ARU SAAMISE EELDUSEKS ON • KEEL, MILLES OLEVATE SÕNADE TÄHENDUS ON TEADA KÕIGILE ENAM-VÄHEM ÜHTMOODI, VÕI MIS TEHAKSE VASTAVATE MUDELITE ABIL KOHE SELGEKS KOOS LIBASTUMISOHTUDE JA TÜÜPILISTE VÄÄRKATUSTEGA. • MEEL, MIS ON TASAKAALUKAS JA OTSIV, LEPLIK, SÕBRALIK, HEASOOVLIK JA NÕUDLIK. • ÕIGUS MÕELDA JA ÖELDA VÕI AVALDADA OMA MÕTTEID, SEALHULGAS ERIARVAMUSI. • ÕIGUS NÕUDA KÕIGILT PÕHJENDUSI JA/VÕI SELETUSI-ARGUMENTE. • ÕIGUS OLLA ÕIGEAEGSELT INFORMEERITUD KÕIGIS KÜSIMUSTES, MIDA ASUTAKSE ARUTAMA. • ÕIGUS NÕUDA RISKIANALÜÜSI. • ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTUSTES VABA.

27. EDUKA TEGUTSEMISE EELDUSEKS ON MÕTLEMISVIIS- 1 Vajalik on tõdeda, et kõik mittesüsteemsed käsitlused, otsustused, programmid jms on primitiivsed ja eksitavad. Vajalik on jõuda aru saama, et kõik mittekomplekssed käsitlused, otsused jms on primitiivsed ja eksitavad.

28. … mõtlemisviis - 2 mille järgi käsitletakse kõike … • nii ühiskonna- kui ka kultuuriseostes, • nii protsessi kui ka nähtuse ja/või asjana (staatikas ja dünaamikas, s o liikumises ja paigalseisus, olekus), • nii oleviku- kui ka mineviku- ja tulevikuseostes, • nii üldise kui ka erilise ja üksikuna, • nii funktsioneerimise kui ka muutumise ja arengu kontekstis, • nii materiaalses (ainelises) kui ka mittemateriaalses (vaimses, psüühilises ja sotsiaalses) ning virtuaalses keskkonnas, • nii olemusliku ja nähtumusliku problemaatika ühtsuses,

29. Üpris palju sõltub vallavalitsuses ja volikogus ka sellest, • kas ametnikelt on nõutud ja saadikutelt palutud ainult ladusa jutu ajamist, ainult pabereid, ainult tegevust (ilma selgituste ja põhjendusteta), ainult tulemusi mingiteks tähtaegadeks või neid kõiki koos; • kas lubatakse jutustada, mida on keegi teinud, või palutakse rääkida, mida on keegi saavutanud; • kas arvamusi ja uskumusi võib esitada teadmiste pähe; • kas andmete usaldatavuse eest nõutakse personaalsetvastutamist; • Kas sa nõuad • programmilist arutlust probleemi kohta koos analüüsi, sünteesi ja tegevuskavaga, milles on fikseeritud lähteolud, olukord, situatsioon ja selle põhjused; • arusaamist muutumise tendentsidest ja intensiivsusest, nende põhjustest ja võimalikest tagajärgedest; • prognoose ja vajalike abinõude kava võimalike ohtude ennetamiseks; • mudelit eesmärkide, kohustuste, programmiliste ülesannete ja valimislubaduste kohta (kas Sa nõuad, et need mudelid on Sinu kabinetti või linnavalitsuse istungitesaali tulekul kindlasti kaasas); • selgelt fikseeritud teadmist tegutsemise põhimõtete kohta; • kinnitust, et ülesanded, kohustused ja lubadused on reaalselt täidetavad, et eesmärkide saavutamine on tagatud, et on kõik vajalikud ressursid ja tingimused ressursside otstarbekaks kasutamiseks, sh õigused sihipäraseks tegutsemiseks on olemas (või käib võitlus nende saavutamiseks); • inimeste, nende tegevuse, tulemuste ja võimalike tagajärgede hindamise alused (kriteeriumid) oleksid must-valgel fikseeritud ja meelevaldseid hinnanguid ei antaks ei inimestele, ei nende tegevusele ega tulemustele-tagajärgedele; • alati prognoose ja kava (abinõude süsteemi koos vastutuse ja võimaliku lisaeelarvega) võimalike negatiivsete kõrvaltoimete vältimiseks ja/või kompenseerimiseks; • iga ettepaneku, projekti või programmi juurde ekspertidepoolt üle vaadatud ja viseeritud eelarvet ja teavet finantseerimise allikate kohta; • selgelt sõnastatud seisukohta võimalike sanktsioonide rakendamiseks hooletuse ja saamatuse korral; • kava aruandluseks (millal, kelle ees, mille kohta, millises vormis jne); • seisukohta võimaliku premeerimise kohta eneseületamise ja silmapaistvalt heade tulemuste saavutamise korral; • iseseisvat mõtlemist, põhjendusi ja argumente,  fakte ja teadmisi, või on võimalik asendada teadmised arvamuste ja uskumustega; • süsteemsust ja komplekssust igas analüüsis ja sünteesis, igas ettepanekus ja soovituses...; • oleviku, mineviku ja tuleviku seostamist; • strateegilise planeerimise (programmide) kõrvale ka taktikalisi plaane (projekte); • jms

30. - kas kogu tegutsemise vaimne alus, sh aated ja ideaalid, müüdid ja tabud ning väärtuste ja normide süsteem on selgeks mõeldud, sõnastatud ja omaks võetud;

31. kas inimesed peavad ennast ja üksteist subjektideks, kellel on mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka tegelikult igal eluhetkel teiste inimestega võrdsed õigused mõelda ja öelda oma mõtteid ning toimida oma parima äratundmise järgi (kahjustamata seejuures teiste inimeste samasugust õigust) või peetakse endast “madalamal” olevaid inimesi manipuleerimise objektideks;

32. - kas valitseb heatahtlik, aus, soe ja südamlik meeleolu, või domineerib tigedus, kadedus, valetamine, kahtlustamine, õelutsemine, laimamine, süüdistamine, salatsemine vms;

33. - kas üldinimlikust kultuurist, rahvuskultuurist ja omakultuurist johtuv iseregulatsioon toimib enesestmõistetavana või kahtlase;

34. kas on lubatud mõelda, tunda ja teha kõike, mis ei ole keelatud või on keelatud kõik, mis ei ole lubatud.(Kas inimesed saavad pidada ennast vabaks ja iseseisvaks?)

35. Otsustamise eeldused volikogus - 1 ETTEVALMISTUSE SUUNAD ERIALANE . ! LOOMEALANE TUNNETUSALANE KUTSEALANE KESKKONNAALANE AMETIALANE ÜLDHARIDUSLIK Vallavolikogu liikme ettevalmistus tegutsemiseks rahvaesinduses peaks olema kooskõlas nende ülesannete, kohustuste ja vastutusega, mis kaasnevad selle austava rolliga. HINNAKE OMA JA KOLLEEGIDE VALMISOLEKUT TEGUTSEMISEKS VOLIKOGUS

36. Otsustamise eeldused volikogus - 2 TEISTE KOGEMUS UURINGUD side edasisidestus tagasisidestus TEOORIA ! PRAKTIKA METODOLOOGIA TEAD- MINE METOODIKA Ühiskonnaseos Kultuuriseos OSKA- MINE MEIE KOGEMUS PROJEK- TEERI- MINE PRGNOOSI- MINE MÕTLE- MINE KATSETA- MINE KOOLITAMINE ANALÜÜS, SÜNTEES, SÜSTEMATISEERIMINE, KLASSIFITSEERIMINE, MODELLEERIMINE, EKSTRAPOLISEERIMINE, OTSUS EELNÕU TEOSTUS valikuvabadus koostöövaim ARUSAAMINE

37. Otsustamise eeldused volikogus - 3 • TEADMINE TEGELIKU OLUKORRA, OLUDE JA SITUATSIOONI KOHTA. • TEADMINE PÕHJUSTE (KAUSAALSETE JA FUNKTSIONAALSETE • TEGURITE) SÜSTEEMI KOHTA. • TEADMINE MUUTUMISE TENDENTSIDE JA INTENSIIVSUSE KOHTA. • TEADMINE MUUTUMISE PÕHJUSTE KOHTA. • KUJUTLUS LÄHEMA JA KAUGEMA TULEVIKU KOHTA, KUI KÕIK JÄTKUB ENDISES VAIMUS JA TEMPOS. • KUJUTLUS VAJADUSTEST. • KUJUTLUS ÜLESANNETEST. • EESMÄRGID. • VAHENDID (RESSURSID JA NENDE KASUTAMISEKS VAJALIKUD • TINGIMUSED). • KUJUTLUS OHTUDEST JA UUTEST VÕIMALUSTEST. • KUJUTLUS TÕHUSATEST ABINÕUDEST OHTUDE ENNETAMISEKS JA VAJADUSE KORRAL KA KOMPENSEERIMISEKS.

38. Muidugi sõltub palju ka sellest, kas saadikud ja ametnikud- täidavad oma ülesandeid kvaliteetselt ja õigeaegselt, - kas nad seavad eesmärke, millega kujunevad arengutrendid, - kas nad loovad endale kolleegidele eeldusi ulatusliku edu saavutamiseks, - kas võtavad julgelt riske, ei lükka otsustamist edasi, tagasi või teiste kaela... ,- kas täiendavad end järjekindlalt ja sihipäraselt, - kas osalevad aktiivselt ühiskonna- ja kultuurielus, - kas valmistavad ette noori kolleege tegutsemiseks enda asemel siis, kui juhtkonnal avaneb võimalus edutamiseks, õppima saatmiseks vms?

39. Tänan tähelepanu eest!Nüüd küsimused, kahtlused, täiendused-parandused…ylo.vooglaid@mail.ee48 33410 ; 56660122