470 likes | 952 Views
Majanduskaristusõigus juriidilise isiku vastutus. Marko Kairjak. Juhtorgani liikme vastutus. Juhtorgani liikme vastutus Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14) Ühingu ees KarS § 201, § 217 2 Spetsiifilised süüteod. Juhtorgani liikme vastutus.
E N D
Majanduskaristusõigusjuriidilise isiku vastutus Marko Kairjak
Juhtorgani liikme vastutus • Juhtorgani liikme vastutus • Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14) • Ühingu ees • KarS § 201, § 2172 • Spetsiifilised süüteod
Juhtorgani liikme vastutus • Juriidilise isiku vastutus on derivatiivne vastutus • Seega KarS tähenduses ei saa juriidiline isik ise tegusid toime panna, vaid vastutuse aluseks on KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tegude omistamine
Juhtorgani liikme vastutus • Seega võimalik olukord, kus sama teo eest vastutab nii füüsiline kui ka juriidiline isik • Praktikas sageli loobutakse füüsilise isiku suhtes menetluse läbiviimisest
Juhtorgani liikme vastutus • Eelnev ei vabasta siiski juriidilise isiku vastutuse põhistamiseks KarS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste sedastamisest
Juhtorgani liikme vastutus • KarS § 14 lg 1 eeldused: • Toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt • Juriidilise isiku huvides • Seega: • Teo toimepanija võib olla nt tavatöötaja, • …ent tuvastama peab konkreetse § 14 lg-s 1 mainitud isiku teo
Juhtorgani liikme vastutus • Menetleja peab selgelt välja tooma: • Kes pani teo toime • Millest tulenes JL garandikohustus • Kas nõutav tegu oli objektiivselt eeldatav
Juhtorgani liikme vastutus • “Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega” (RKKKo 3-1-1-19-07, mis omakorda viitab varasematele lahenditele RKKKo nr 3-1-1-4-06; nr 3-1-1-7-06 ja nr 3-1-1-80-06)
Juhtorgani liikme vastutus • “Lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.” (RKKKo 3-1-1-84.07; mis omakorda viitab varasematele lahenditele RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; 3-1-1-9-05, p-d 8 ja 10; 3-1-1-22-05, p 12; 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p 10 ja nr 3-1-1-19-07);
Juhtorgani liikme vastutus • Kui eelnev praktika näikse olevat ammendav, siis tegelikkuses praktikas endiselt probleemid märkimisväärsed – vt nt RKKKo 3-1-1-100-11 • “Tegemist ei ole neljanda koosseisuelemendiga” (RKKKo 3-1-1-30-11)
Juhtorgani liikme vastutus • Organi ja organi liikme eraldi väljatoomine praeguseni ebaselge • Juhtivtöötaja • Tüüpiline näide on nö keskastme juht • Juhtivtöötaja, tegevdirektor, osakonnajuhataja • RKKKo 3-1-1-9-05, 3-1-1-137-04: madalama astme tavatöötajad, kellel on õigus vastu võtta iseseisvaid otsusi
Juhtorgani liikme vastutus KarS 14 lg 1 nimetatud isikute loetelu: • Organ • Organi liige • Juhtivtöötaja • Muu pädev esindaja
Juhtorgani liikme vastutus • Praeguseni üsna ebaselge, miks § 14 sõnastuses tehakse vahet “organil” ja “organi liikmel” • Võimalik lahendus – “organ” võimaldab vastutusele võtta kõik liikmed salajase hääletuse korral
Juhtorgani liikme vastutus • Alates 28.07.2008.a uus mõiste „muu pädev esindaja“ • Sisu veel ebaselge, s.o. ootab kohtupraktikat • Varasem kohtupraktika RKKKo 3-1-1-70-04: • „Kuna deklaratsioonides ei esitanud valeandmeid mitte äriühingu organ või juhtivtöötaja, vaid äriühingu volitatud esindaja, siis vastavalt KarS § 14 lg-le 1 puudub alus juriidilise isiku karistusõiguslikuks vastutuseks“
Juhtorgani liikme vastutus • Aluseks näikse olevat 21.11.1997.a OECD konventsioon • Näited: • Lepinguline esindaja • prokurist
Juhtorgani liikme vastutus • Kas laiendab JI vastutust liigselt - omistatakse tegusid, mille seostamine JI põhieesmärkidega on vägagi kauge • Lahendusena on kirjanduses toodud see, et see pädev esindaja peaks olema siiski käsitletav nö JI tahte kujundajana või siis peaks tegevusel olema JI JL heakskiit vms
Juhtorgani liikme vastutus • Eelnev hägustab siiski muu pädeva esindaja ja juhtivtöötaja omavahelist vahetegu
Juhtorgani liikme vastutus • KarS § 14 loetellu ei kuulu: • Autojuht (RKKKo 3-1-1-100-03) • Või ei seondu tööülesannetega või väljaspool tööaega (RKKKo 3-1-1-108-03)
Juhtorgani liikme vastutus • Eraldi problemaatika on nö faktilise ühingujuhiga seonduv: • Isik, kes tegutseb kehtetul alusel; või • Ühingu formaalne juht on variisik, ühingut kasutataksegi süütegude toimepanemiseks
Juhtorgani liikme vastutus • Faktilise ühingujuhi fiktsioon ilmselt kohtupraktikas omaks võetud (vt RKKKo 3-1-1-85-01, 3-1-1-12-03) • Kriteeriumid: • Omab märkimisväärset kontrolli kogu ühingu või teatud tegevusvaldkonna üle • Tegevus suunatud väljapoole • Isik on teadlik oma positsioonist
Juhtorgani liikme vastutus • Probleem erilise isikutunnusega • KarS § 3891 II teoalternatiivi (=maksuhaldurile andmete esitamise jätmine) saab realiseerida vaid formaalne juhatuse liige (RKKKo 3-1-1-94-06, 3-1-1-61-08)
Juhtorgani liikme vastutus • See võib nt vahendliku täideviimise puhul tekitada kummalise olukorra, kus keegi ei vastuta: • Erilise isikutunnusega isikul puudub tahtlus • Faktiline ühingujuht ei oma erilist isikutunnust
Juhtorgani liikme vastutus • Teo toimepanemise vormid: • KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isik paneb faktiliselt teo toime üksik- või kaastäideviijana • Teo faktiline toimepanija on KarS § 14 lg-s 1 nimetamata isik: • Vahendlik täideviimine • Garandikohustuse rikkumine
Juhtorgani liikme vastutus • Vahendlik täideviimine • Valitseb ülekaaluka teadmisega • Valitseb organisatsioonilise ülemvõimuga • Kas eraõiguslike juriidiliste isikute puhul sellist konstruktsiooni toetada? • Samas kohtupraktika näikse suhteliselt valutult omaks võtnud olevat
Juhtorgani liikme vastutus • Ülekaaluka teadmisega valitsemine • Eesseisjal puudub tahtlus • Eesseisjal puudub süü • Eesseisja tegevus õiguspärane • Ei ole tekitanud praktikas erilisi probleeme – rohked näited ebaseadusliku metsaraidega seoses
Juhtorgani liikme vastutus • Valitsemine organisatsioonilise võimuaparaadiga • Ajalooliselt välja töötatud sõjaliste struktuuride näitel • Vaieldamatult kohaldub nö õigusväliste organisatsioonide puhul (kuritegelikud ühendused)
Juhtorgani liikme vastutus • Võimuaparaadiga valitsemise kohaldamine siiski kaheldav eraõiguslike juriidiliste isikute puhul (P. Randma „majandusettevõtted“) • Olemuselt ei ole suunatud need süütegude toimepanemisele • Puudub konkreetne käsuliin • Kuivõrd peab tolereerima töötaja õigust keelduda õigusvastase käsu täitmisest
Juhtorgani liikme vastutus • Kokkuvõttes – kogu probleem näikse olevat pigem dogmaatiline, kuna kohtupraktika kohaldanud vahendliku TV sellises olukorras suhteliselt valutult • Vastasel juhul muutub küsitavaks kogu juriidilise isiku vastutus
Juhtorgani liikme vastutus • Veoettevõtte juhatuse liikmed A ja B käsivad alluval C-l, et see läheks teeks ühe “mitteametliku reisi” ilma veodokumentideta üle Venemaa piiri. Alluv teab, et ilma veodokumentideta sõit on keelatud. Ta usub, et juhatuse liikmed on “asjad korda ajanud” ja teeb sõidu ära. Koidula piiripunktis otsitakse ta auto läbi ja leitakse koorma hulgast 100 g narkootilist ainet. • Variant 1: Alluv C keeldub sõitmast. Juhatuse liikmed veenavad teda ja teevad talle lõpuks selgeks, et käsu mittetäitmisel kaotab ta töö. Ta võtab kaasa kindluse mõttes sõidule paarimehe, kes rooli ei saagi ja magab kogu tee. • Variant 2: Veokijuht tabatakse juba enne Venemaale suundumist.
Juhtorgani liikme vastutus • Tegevusetus • Probleemid praktikas pisut suuremad • Dogmaatiline probleem: kuivõrd lai on JL järelevalvekohustis • Praktilised probleem: faktilise toimepanija ja JL teovormide eristamine
Juhtorgani liikme vastutus • Otsuses peab selgelt välja joonistuma, kas tegu on toime pandud tegevusetuse või tegevusega • Tegevusetuse puhul • Nõutav tegu • Teo eeldatavus
Juhtorgani liikme vastutus • RKKKo 3-1-1-84-07: “/…/ millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; nr 3-1-1-9-05, p-d 8 ja 10; nr 3-1-1-22-05, p 12; nr 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p 10 ja nr 3-1-1-19-07).”
Juhtorgani liikme vastutus • Menetleja peab selgelt välja tooma: • Kes pani teo toime • Millest tulenes JL garandikohustus • Kas nõutav tegu oli objektiivselt eeldatav
Juhtorgani liikme vastutus • Tegevusetuse puhul peab nõutav tegu olema objektiivselt eeldatav • Eelkõige päästab selge vastutusvaldkondade jaotus nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt • Ekstsess
Juhtorgani liikme vastutus • Garandikohustuse alused: • Ingerents • Kontrollitav oht • Seadus • KrAS jm eriseadused, mis sätestavad JL-dele täiendavaid kohustusi • ÄS § 306???
Juhtorgani liikme vastutus • Ingerents • JL andis lepingupartnerile käsu teostada keelatud kohas metsaraiet (RKKKo 3-1-1-104-09) • Ühing laseb käibesse ohtliku toote • Ülesanne antakse sisekorraeeskirju rikkudes
Juhtorgani liikme vastutus • Kontrollitav oht • Teatud tegevusvaldkondades tuleb jaatada tavalisest kõrgemat hoolsuskohustust
Juhtorgani liikme vastutus • Seadus • KrAS jm eriseadused, mis sätestavad JL-dele täiendavaid kohustusi • ÄS § 306???
Juhtorgani liikme vastutus • Kogu üldosalise juhtorgani liikme vastutuse küsimus taandub täideviimise ja osavõtu temaatikale • Ehk siis kes vastutab täideviijana ja kes osavõtjana
JL JL Osakonnajuh. Juhtorgani liikme vastutus • Võimalik täideviimise skeem Faktiline toimepanija
Juhtorgani liikme vastutus • KarS § 14 lg 1: juhtorgan, selle liige, keskastme juht või muu pädev isik • Juhatuse liikme teadlikkus teise maksusüütegudest ei pane vastutama (RKKKo 3-1-1-60-07)
Juhtorgani liikme vastutus • Seega JL võib vabaneda vastutusest, kui süütegu ei kuulunud tema vastutusvaldkonda • Mõistagi võimalik vastutuse välistamine ekstsessi või hoolsuskohustuse täitmise eest • Kollegiaalsed otsused: kõigi hääletanute vastutus salajaste otsuste puhul?
Juhtorgani liikme vastutus • Lisaks §-s 14 nimetatud isiku teole on oluline tuvastada tegutsemine huvides: • Huvi laiem kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest väljapoole (RKKKo 3-1-1-9-05). • Huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja juriidilise isiku tegevusvaldkonna väliselt (RKKKo nr 3-1-1-137-04, p 14.3 ja nr 3-1-1-108-03)
Juhtorgani liikme vastutus • Huvid • Peab olema JI-le soodne e tooma kaasa positiivsed järelmid • Seaduses, põhikirjas vms sätestatud JI eesmärk ei ole oluline
Juhtorgani liikme vastutus • Huvid • Nt erakonnale laenu võtmine ErakS rikkudes (RKKKo 3-1-1-67-09)
Juhtorgani liikme vastutus • 2 peamist juhtorgani liikme tegevusega puutumust omavat koosseisu: • Omastamine (= § 201) • Usalduse kuritarvitamine (§ 2172)