150 likes | 329 Views
Taiga ehk okasmets Tiina Ruusmaa. Asukoht. Levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad maailmas. Kliima. Sademeid aastas 400-1000mm. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.
E N D
Asukoht • Levinud parasvöötme jahedamas osas.
Kliima • Sademeid aastas 400-1000mm. • Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. • Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud.
Mullastik • Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks.
Taimestik • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. • Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud.
Kuused • Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. • Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks.
Erinevad loomaliigid • Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, metskits, metssiga, vapiti, kobras, lemming, uruhiir… • Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits… • Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk…
Rebane • Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. • Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. • Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. • Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel.
Hirvlased • Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis. • Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad.
Inimtegevus • ehitus- ja paberipuidu tootmine • jahindus • kalapüük • tselluloosi tootmine • maavarade kaevandamine • puiduvarumine • niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatus
Probleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused.
Keskkonnaprobleemid • Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. • Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele.
Iseloomustavad suurused • kõige suurem loodusvöönd; • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla null kraadi; • suved on soojad vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju kuid siiski enam kui tundras.
Kokkuvõte • Okasmetsad on varjupaigaks paljudele loomadele. • Ta on kõige suurem loodusvöönd.