310 likes | 779 Views
Kuidas kirjutada uurimistööd / referaati?. Ülle Anier Antsla Gümnaasium 2003.a. Mis on uurimistöö?. Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti
E N D
Kuidas kirjutada uurimistööd / referaati? Ülle Anier Antsla Gümnaasium 2003.a
Mis on uurimistöö? • Uurimistöö onuurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti • Uurimus on trükis ilmunud või kirjalik valmiskujul uurimistöö.
Uurimusi on: • kirjeldav uurimus • kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine • probleemi põhjuste analüüsimine Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see annab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.
Referaat • on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõte või ülevaade mingist tööst või töödest • ei tohi olla plagiaat - kellegi töö sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata • peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet, analüüsi oskust.
Teema valik • uurimistöö teemaks on ühte lausesse mahutatud idee • teema leidmiseks või sõnastamiseks on vajalik juhendajaga nõu pidada • uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.
Töö koostamise etapid: • teema valik • allikmaterjalide valik ja läbitöötamine • kava koostamine • andmetöötlus: • andmete kogumine • uuringute ja vaatluste läbiviimine • töö teksti kirjutamine • töö vormistamine ja korrektuur • töö esitlus ja kaitsmine.
Tiitelleht kirja suurus - 12 töö pealkiri ja õpilase nimi - 14
Sisukord • näitab töö osasid • näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri • on töö alguses, tiitellehe järel
Kuidas sisukorda teha? • töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). • vali INSERT menüüst Index and Tables • iga peatükk algab uuelt leheküljelt • lisadon sisukorras ühekaupa.
Sisukord on selline SISSEJUHATUS • ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurtetähtedega).......51.1. Esimese peatüki esimese osa pealkiri..…......... ........5 1.2. Esimese peatüki teise osa pealkiri .…....…................8 • 1.2.1.Esimese pt. teise osa esimese alljaotise pealkiri.....9 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI ................................................102.1. .......................................................................................12 2.2. .......................................................................................17 KOKKUVÕTE ....................................... ……...........................20 KASUTATUD KIRJANDUS..............................….................................…22 LISADLisa 1 pealkiri...............................................................…. 23Lisa 2 pealkiri .............................................................…. 24
Sissejuhatuses on: • teema valiku põhjendus • töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine • ülevaade peamistest allikatest • ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest • heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses (mitte juhendaja).
Põhiosa • töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele • töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega • on oluline, et refereeringutele lisabtöö autor omapoolse kommentaarid.
Põhiosa on selline: 1.ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI tekst 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri tekst 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri tekst 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 2.1. jne...
Tsitaat • peab olema täpne ja vastama originaalile. • tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid... • tsitaat pannakse jutumärkidesse –”... “ • tsitaadile lisa viide, kust sa selle said!
Refereerimine • on teise autori mõtte esitamine oma töös, ilma omapoolsete uuringuteta. • refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile (refereeritav osa pannakse jutumärkidesse) ja kust algavad töö autori oma kommentaarid
Viitamine - allikate näitamine • töös esitatud andmetele, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb viidata allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) • viitamissüsteem peab töö ulatuses olema ühtne - joone all, või teksti sees sulgudes • kõik kasutatud allikad peavad olema viidetes • arvutikasutajal on lihtsam viidata Ms Wordis menüüs “Insert” leiduva käskluse “Footnote” abil.
Joonealune viitamine • tsitaadi lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses • joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus (nii nagu kirjanduse loetelus)
Kirjanduse loetelu andmed • autori perekonnanimi, initsiaal • pealkiri vastavalt raamatu tiitellehele • köide, osa, number • ilmumiskoht, kirjastus • ilmumisaasta • lehekülgede arv.
Näited: • Masing, V. Sinasõprus tammega. Tln. Valgus, 1984.30 lk. • Meir, M. Õpi end armastama // Stiina. 2003. Nr.4. Lk. 60-4. • Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.
Suuliste allikate loetelu: • Pensionär Ants Kask (s. 1920, elukoht …)mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt). • Viites piisab: A.Kask mälestused.
Arhiivimaterjalide loetelu • peab sisaldama järgmistinfot: • arhiivi ametlik nimetus • fondi (f) number • nimistu (n) number • säiliku (s) number • ERA. F. 957. N.17. S. 3. • viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: • ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
Interneti materjalide loetelu: • Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www.miksike.ee.kuupäev)
Kokkuvõte • on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti • kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme
Kasutatud materjalide loetelu • sisaldab kõiki allikaid, millele antud töö käigus on viidatud. • kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab otsustada on töö autoriteadmisi antud temaatikas • allikaid eristatakse: • kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, kirjavahetus, perioodika, internet) • suulised allikad (mälestused, intervjuud) • kasutatud kirjandus
Lisad • sisaldavad lisamaterjale, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud • küsitluslehed • suuremad plaanid ja kaardid • lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse,
Lisad • illustreeriv lisamaterjal (dokumendid- fotod). • fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) • lisadele tuleb põhitekstis viidata.
Resümee - ülevaade tööst • pikkus 1 lk. • siin esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. • resümee eesmärgiks on töö tulemuste lühitutvustus • resümee paigutatakse kas sisukorra ette või töö lõppu. • vajadus resümee järele võib olla töödele, mida esitatakse konkurssidele või konverentsile.
Pea meeles: • uurimistööd esitatakse valgel paberil A4, kiirköitjas. reavahega 1,5 • Üles ja külgedele3 cm vaba äär, all ääres kasutatakse joonealust viitamist • töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt • taandrida arvutitrükis ei ole, lõigude eraldatakseks tühja reaga • nummerda kõik lehed (alates tiitellehest) • töö taga peab olema puhas köiteleht • refereeringutel peavad olema täpsed viited.
Trükkides tean, et: • iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik • kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib; sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad • pealkirjad ja tekst on trükitud vasakpoolse joondusega.